Jääger-online jahindus foorum

hendrik :
...... et käsitulirelvade ja sportrelvade soetamise riigilõiv kukub 10x ( 2000-lt 200-le). ....


Sportrelva soetusloa riigilõiv ka hetkel kehtive korra kohaselt 0 kr.

Esmaspäeval käisid Paide prefektuuri relvaeksami tegijad Türi tiirus laskekatset sooritamas. Tegu oli siis jahirelva soetusloa taotlejaga ja eksamineeritav sooritas laskekatset 25 m väiksekaliibrilisest relvast. Kõik sujus kenasti ja noormees sai eksamilaskmise tehtud.
Aga....kui tuli jutuks, et miskandi mees ja kus jahimehe eksami tegi, siis selgus, et tegu ühe Eesti metsandusealast haridust andva õppeasutusega ja eksam tehti koolis. LASKEEKSAMIT JAHITUNNISTUSE SAAMISEKS AGA EI OLEVAT OLNUD ÜLDSE VAJA SOORITADA !!!???? Seaduse järgi aga jahimehe eksam ikka kahest osast koosnev - teooriaeksam ja seejärel laskeeksam.
Mis siis imestada, et noored jahimehed selles rubriigis esitatud küsimusi esitavad, sest võibolla ei ole kuskil veel ka teooriaeksamit jahitunnistuse taotlemiske vajalik teha.....

Kooli nime jätan esialgu nimetamata, kuna saadud info ikka vaid poisi suust kuuldud ja põhajlikult kontrollimata.

Sügisel käis üks jahimees minu juures suuruluki laskekatset sooritamas. Tegi lasu ...ja märgikohtunik kurdab, et üks pauk ja kolm auku !! Hakkasime siis asja uurima ja mis välja tuli. Mees oli ostnud ja küsinud jahipoest KUULIPADRUNIT, ning talle müüdi laetud padrunid, milles siis konteiner kolme kartetsiga. Eest vaadates väljanägemine tõesti nagu plastkonteineris kuul. Nii, et ilmselt siis selliseid padruneid meil poodides saadaval, kuid kurjasti kui neid kuulipadruni pähe müüakse.

Katse sooritamine jäi mehel katki ja ei jäänud tal muud üle kui tagasi poodi päris kuulipauke osatma....

Tänapäeva haavlilaskmise juures tõepoolest enam tinaeemaldamisega püssirauast suurt tegu pole. Selles osas Kuldil õige märkus. Põhilised jäägid rauas ikka konteinerist jäänud plastmass.
No kui just sileraudsest kuuliharjutusega tegu pole ja ka seal sportlaskmisel enamasti kuul konteineris. Omal ajal kui kasutusel oli konteinerita 32 g laen oli raud tõepoolest tina täis, kuid siis aitas ikka hea ja korralik puhastushari. Polnud neid solvente siis ollagi.
Ja arvan, et ka vintrauast (ilmeslt siis väikesekaliibrilise rauast, kus kasutusel ilma katteta tinakuul) saab tina kõige paremini kätte korraliku harjaga puhastamisel.

Vaat meil jahtkonnas selline tava, et siiani ei ole küll ükski mees pahandada saanud selle pärast, et lasu tegematta jättis......olgu siis põhjus milline parasjagu tahes. NB ! Senini ka kõik plaanitud loomad ikka meil ära lastud.
Küll saab mees aga võtta, kui "poolhuupi, igaks juhuks paugu paneb" siis võib lõppeda see sellele mehele paari nädalavahetuse jagu ajaja rolli täitmisega (seda heal juhul).
Ehk : "Ära kahetse ühtegi tegemata jäänud lasku, vaid kahetse s......i tehtud lasku ! "

Mango kirjutas :
"Battue versioonis pole 30-06st suurt kasu, enamus sellest püssirohust, mis tal 308-st rohkem on, põleb väljaspool rauda - ilutulestik. Kuul ei saa sest suurt palju kasu. 30-06-l peaks ikka ca 630mm (24") raud olema, või veel parem 26" ehk 660mm - alla selle kisub mõttetuks, parem siis juba 308 osta."

Mangoga täiesti nõus. On endal olnud 30-06 püss 57 cm ja ka 55 cm rauaga. Samale järeldusele jõudnud, et sellise pikkusega raua korral ikka osa 308 st enam olevat püssirohtu 30-06-l "ilutulestiku" tarbeks ka läheb. Lasin võrdluseks samades ilmastikuoludes (valguse osas) 60cm 308 ja 55 cm 30-06. Ilutulestik ikka 30-06 oluliselt suurem - seega rohi põleb väljaspool rauda. Soomes olen korra saanud lasta ka 30-06 ga, millel 66 cm raud ja asi hoopis teine.

Ninja jutt tegelikult päris õige jutt.
Lugesin hiljuti venekeelset juttu internetist, kus snaipriasjandusest põhjalikult juttu. Just päästmise ja sihtimise poole pealt. Sealne autor toonitas eriti, et ka optilise sihikuga tuleb lasta mõlemad silmad lahti. Sest ühe silma sulgemisel väheneb ka teise silma nägemisteravus ja mis olulisem - väsib ka teine silm kiiremini.

Asi tõesti juriidiliste nüansside ja võimaluste - variantide virrvarriks kätte ära läinud.
PRAKTILISELT - jahijuhataja kohustus on kontrollida enne jahti kollektiivjahist osavõtjate dokumentide ja varustuse (relvad, laskemoon) vastavust peetava jahi nõuetele. Kui kellelgi pole laksekatse tunnistust, või sobilikku relva (no nt võtab 5,6 mm se enesekaitseks !! põdrajahile kaasa) siis on jahijuhataja otsustada, mida ta sellise mehega teeb - kas lubab ta relvaga metsa või ei. Meie jahtkonnas küll laskekatse tunnistuseta mees põdrajahil püssiga metsa ei pääse, olgu juriidiline nüannss selleks olemas või mitte.

Hendriku seisukohaga isiklikult täiesti nõus - kui tahad relva suurulukile peetaval kollektiivjahil kaasa võtta, tee laskekatse ära ja probleeme ei ole.

Enda jutule liskas ka veel niipalju, et inspektoritega "puurisime" paragrahve, aga.......selge see, et ega need mehed nüüd oletatavas enesekaitsehirmus seda püssi küll metsa kaasa ei võtnud ! Vast ikka jahipidamiseks. Ja siin juba sõltub konkreetsest jahijuhatajast, kas ta lubab sellised mehed püssiga metsa või ei.

Lisaks omalt poolt baddmani -ile juurde.

Kuna Järvamaal toimunud sama kontrollretke käigus oli ühes teises jahtkonnas analoogiline juhus, aga mehel (ajajana nimekirjas aga laskekatsetunnistuseta) kaasas vintrelv, siis jõudis asi lausa keskkonnainspektsiooni vestlusele kutsumiseni. Süüdistus oli selles, et mees viibis jahil vintrelvaga, millise korral KKI-i inspektor nõudis laskekatse olemasolu igasugusel jahil ???.
Osalesin siis ka toodud vestlusringis ja paragrahve uurides jõudsime Järvamaa inspektoritega alljärgnevale seisukohale :
1. Vastavalt kehtivale ja ERINEVALT varemkehtinud Jahieeskirjadest ei ole VINTRELVAGA jahipidamisel laskekatse nõutud IGASUGUSEL jahil (eelmise eeskirja tõlgenus) vaid ainult suurulukijahil (kits, ilves, hunt, karu, põer, siga hirv) ;
2. Kui jahimees peab jahti suurulukile haavlipüssiga ja kasutab haavlitega laetud padrunit (metskits, ilves, hunt), siis suuruluki laskekatse tunnistust vaja ei ole. Kui aga sama mees paneb sileraudse püssi rauda kuuliga laetud padruni ja peab jahti näiteks metskitsele, on suuruluki laskekatse tunnistus nõutav ;
3. Kollektiivjahil ajajana NIMEKIRJA KANTUD jahimees, kellel puududb suuruluki laskekatse tunnistus, võib kaasas kanda laadimata relva (nii sile kui ka vintraudset). Laadida ja tulistada sellest relvast võib ta aga ainult enesekaitseolukorras, mis fikseeritid Karistusseadustikus.
Väikeuluki jahiluba jahimees sellisel juhul avama ei pea ja ei saagi, sest osaleb ta ju kollektiivjahis.



Toodud selgitustes KKI meestega sai ka konsulteeritud seaduse loojate esindajaga, ehk Kaarel Rohuga

Hirveküti soovitust lugedes tuli mulle meelde ühe minu hea sõbraga juhtunu, kes mõned aastad tagasi hundijahil tiris ka kahte püssi kaasas -vinti ja siledat. Oli siis lipuringis sihtide ristumiskohas ja otsustas aju alguses sileda kätte võtta. Vaevalt sai aju alata, kui hunt sihile ilmus....aga meetrit sada eemal. Seisis paar sekundit ja läks oma teed. Mehel muidugi selle aja peale juba vint peos. Hunt aga jõudis kütiliinile, sai sealt "hoiatuslasu" ja.... tagasiteel jälle mu sõbra eest sihilt läbi, aga nüüd ca 25 sammu pealt ja jooksuga. Temal muidugi nüüd vint käes.
Sellest päevast peale käib ta jahil alati ühe püssiga....

Tikka 412 soovijale siiski ka üks julgustav sõna, et pole selle haavliraua jooksul viga midagi. Eks ikka tuleb relvale leida sobivaim laeng, nagu iga haavlipüssiga. Ju ikka relvameistrid ka teavad, mida meisterdavad ja kombipüssi tsokki vaadates see üsna pikk, võrreldes tavasileraudsega.
Ja kuuliga jookseb kombi sileraud (niipalju, kui minul erinevate Tikka 412 kokkupuudet on olnud ) väga hästi. Märkus : olen Tikka 412 kasutanud väga pikka aega.

Oman samuti ca 55 ha metsamaad. Viimasel 3 aastal olen teinud metsauuendust istutamise teel ca 5 ha. Isatndikke olen kaitsund nn TAVAMEETODIGA, ehk siis kaustanud repellenti, männiistanduse (ca 1 ha) piirasin erksavärvilise piirdelindiga ja kasutan seal ka "lõhnastatud tonte". Tõsi, sellek tuleb kulutada rahalisi vahendeid, kuid tegu ju MINU metsaga. Ulukikahjustused minimaalsed, kuigi kitse ja ka põtra selles piirkonnas palju.
Veel .

Tõnno kirjutas:"Erametsaliit pole oma soove täpselt formuleerinud. Üldiselt soovitakse praeguse olukorra muutmist, et maaomaniku õigusi jahinduses respekteeritaks. Ulukikahjude hüvitamist ja/või võimalust jahindusega oma ettevõtlust kosutada. "

KAHJUKS nii ta vist meil on, et soovitakse midagi, aga ise ka ei tea täpselt mida.......no lõpulausest koorub välja, et siiski vist oleks hea, kui keegi maksaks ..... No minu arvates see küll õige mehe tegu ei olnud, et asjaga kohe "Suure venna" ehk siis Brüsselisse hädaldama kihutati - endal asjad selgeks mõtlemata !!!

Ma arvan, et normaalne arutelu saab siiski toimida vaid siis, kui muutusi sooviv osapool ikka omad konkreetsed ettepanekud teeb. Kindlasti saab asja paremaks muuta.
Oma jahimaadel küll maa- ja metsaomanikega vastasseisu ei ole. Oleme suunanud küttimist vastavalt metsaomanikelt saadud infole ja senini osapooled rahul. Oleme alati arvestanud maaomanikuga jahiasjade korraldamisel ja seetõttu ilmselt ka probleemid puuduvad.

Ülo Mets

Lisaks ka oma tagasihoidliku arvamuse :
Kui tegu ENESEKAITSEGA, ei saa küll juttugi olla mingist kahjutasu nõudmisest, kui "enesekaitse teostamisega tekitatud kahju on väiksem kui ärahoitud kahju ". Enesekaitset puudutavad sätted ju kenasti Karistusseadustikus kirjas.
Ma julgen küll arvata, et kui tegu oli reaalselt ründava karuga, siis oli ka reaalne oht inimelule ning selle maksumus peaks ikka vast suurem olema kui 30000 kr või siis teisiti öeldes enesekaitse teostamisega keskkonnale tekitatud kahju.

Jorr ja Trucker - ei ole asi veel täiuslik. Vaja ka veel laskuri keha rasvasisaldus, veresuhkur ja kolesterooli tase määrata, sest võibolla on vaja 50 g konjaki asemele siiski 52 või 48 g konjakit manustada.....No ja kui nüüd pikalt timmima jääda, siis ka alkomeetrit veel lisaks.

Algatuseks (et ära hoida väärtõlgendusi) tuleb vist mainida, et Kaupo asjalikke kommentaare vintrelvade ja laskemoona kohta alati huviga lugenud ja "puukoid" isiklikult ei tunne. Aga omalt poolt arvan, et tõde vast selgubki erinevaid arvamusi-kommentaare ära kuulates.

Antud teema puhul siiski "puukoiga" nõus - olen kasutanud Brunoxit ja vaske rauast ära ei saanud. Vahuga aga küll.
Deerhunterist sai küsitud spetsiaalselt Brunoxit vase eraldamiseks ja sellega siis ka puhastatud. Rauas sees sai hoitud teda ca 20 - 25 minutit. Kuid vask ikka rauas - kui jätta puhas tropp mõni cm raua suudmeni lükkamata ja siis lambiga rauda valgustada on vase jäägid keerme harjal ilusasti näha. Vahuga sai aga raua ilusasti puhtaks.