Jääger-online jahindus foorum

Need relvaeksamid pidid regioonide kaupa erinema nagu öö ja päev. Kas just küsimuste suhtes (mäletamist mööda kehtestab küsimused iga prefektuuri prefekt), aga selle läbiviimise kohapealt küll.

Tln-s igatahes musta ringi tabamise nõuet ei olnud. Vajalik oli, et kõik kuulid ikka märklehes.

Õige ta on, et müüja peaks mõtlema perspektiivis, st tulevikule. Täna ostan törtsu, poole aasta pärast ehk odavama vindi ja aasta pärast väga kalli vindi just sellest poest, kus minuga tegeletakse. Ma ei jaga seisukohta, et kliendile on otsa ette kirjutatud, kuipalju tal raha on. Kõik ei näita seda lihtsalt välja. Ka omal on kogemus, kus kaks teenindajat jooksid ilmselgelt rahaka kliendi sabas mulle kahtlevaid pilke heites, kes kokkuvõttes ostis 3 karpi vindi pauke. Vaatamata sellele, et mul oli tol hetkel plaanis sinna poodi jätta vähemalt 7 korda rohkem raha. Ja just tulenevalt sellisest käitumisest läksin ma teise poodi, sain oma soovitud kauba, väga meeldiva teeninduse ning hulga häid soovitusi pealekauba. Seda eriti ebameeldiva kogemuse andnud kauplust ei nimeta, aga paremuse järjestuses on minu TOP 3 järgmine:
1. Mustamäe tee Küti äri;
2. Sikupilli Jahipaun;
3. Ülemiste Deerhunter.

Jääb arusaamatuks, mille tuginedes nad keelavad jahipidamise järvel päikeseloojangust päikesetõusuni. Samuti talvine lutsupüük. Piirivalvega tuleb jahipidamine kooskõlastada vaid juhul, kui jahti tahetakse pidada piirile lähemal kui 5 km.

Tasuks küsida sealt kordonist, mis õigusakti alusel nad keelavad jahipidamise öösel. Usun, et ega nad päris hästi seda isegi ei tea. Piirireziimi eeskirja järgi võib piirivalve keelata igasuguse järvele mineku, kui ilmastikuolud on ohtlikud. Sellise hägusa põhjendusega põhimõtteliselt saab ka jahipidamise keelata, et sa ehk ei oska pimedas navigeerida.

Ühe asjaoluna tuleb arvestada seda, et kui tahad peale päikeseloojangut minna Peipsile paadiga ja sul puudub väikelaevajuhi tunnistus, siis võib piirivalve sellele kriipsu peale tõmmata, kuna ilma väikelaevajuhi paberiteta tohib paadiga sõita vaid päevasel ajal.

Öösel on keelatud viibida Narva jõel ja Narva veehoidlal. Seda siis ilma piirivalve loata. Peipsi järve see ei puuduta. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=817302 Punktid 71, 72, 72 prim

Endale hakkas kah esmajoones silma riivi halb käik. See võis olla tingitud asjaolust, et riivi nupuga vahetatakse ka rauda (lükates kõrvale). Ei liikunud riivinupp kumbagi pidi hästi. Palge ka ei passinud see relv eriti hästi. Seetõttu ostsin ühe vana IZ-58. Müüja argument, miks eelistada EGE-t IZ-le oli see, et tegemist on kaasaegsema püssiga. Milles see kaasaegsus täpselt seisnes või miks ta seetõttu parem on, jäigi teadmata. Kui aga keegi teab sellest türklasest midagi täpsemat pajatada, siis inff jätkuvalt teretulnud. Pukkpüssi ostumõte pole kuhugi kadunud.

Deerhunter müüb säärast Türgi pukkpüssi, väidetavalt on omajagu seda ka ostetud. Hind sama mis IZ-27-l ehk 6900.- On ehk foorumlastest kellelgi taoline törts olemas ja oskab plusse/miinusedi välja tuua?

Ette tänades,

Kraavik

Tõlgendamine on paljuski inimese analüüsivõimes kinni, sest lisaks sellele, et ühe seadusesätte tõlgendamisel tuleb lähtuda seaduse kõikide sätete kogumist, tuleb lähtuda ka seaduse alamaktide kogumist ja seaduse mõttest üldiselt. Aga see selleks.
Jään ikkagi endale kindlaks, et see on üks igavesti ebaõnnestunud sõnastusega ja pooliku mõttega säte. Seadusepügalad peavad olema üheselt arusaadavad ja seda see § 3 lg 2 mitte ei ole. Ei räägi see paragrahv sellest, et 20+ ha omanikul on õigus väikeuluki luba saada keskonnateenistusest tasuta ega räägi ka sellest, et oma maa rendile andmisel ja loa ostmisel on sul nagunii võimalus seal jahti pidada, ka suurulukile. Ütleb vaid üheselt, et maaomanikul on õigus pidada oma maal jahti, kui kinnistu ringpiiri pindala on üle 20 ha. Punkt.
Võime teema lukku panna, sest minujaoks asi klaar. Tänan kõiki, kes võtsid vaevaks selgitada. Salamahti ootasin ka baddmani kui eeldatatavasti juuraharidusega inimese kommentaari, aga nii võhiklikele küsimustele ei peagi vastama

Ei ma ennast rikkujaks ei pea seetõttu , aga seadus ju annab võimaluse niimoodi tõlgendada! See säte võiks kehtida vaid juhul, kui omanik on oma 20+ ha maatükil jahiseltsil jahipidamise ära keelanud, aga ise tahab seal küttida. Sellisel juhul on põhjendatud suuruluki laskmise keeld ja maatüki suurus alates 20 ha. Ja nii peaks see ka olema seaduses kirjas. Hetkel aga annab sellest paragrahvist aru saada niimoodi, et sa ei tohi ei jahiseltsi liikmena ega erakliku jahimehena mingil juhul omal maal jahti pidada, kui su maa on alla 20 ha pindalaga.

Ühesõnaga selgitan, miks selline küsimus mul üldse tekkis. See par 3 lg 2 on minuarust ikkgi suht puudulikult sõnastatud ja seetõttu võivad tõlgendused olla väga ekslikud. Paragrahvi järgi ei tohi maaomanik oma alla 20 ha kinnistul jahti pidada. Kuidas aga nimetada seda, kui minu 5 ha suurune metsatukk asub ühe X seltsi jahipiirkonnas, mille liige ma ei ole, aga kes vastavalt kokkuleppele müüb mulle jahiloa oma jahipiirkonnas küttimiseks, mille alusel kobin ma nimelt just oma 5 ha suurusesse metsatukka? Selle paragrahvi kohaselt olen ma justkui seadust rikkunud? Ja kui mulle müüakse veel suurulukiluba, siis olen seadust 2 korda rikkunud? Või olen ma millestki valesti aru saanud...

Nüüd käib jutt juba kahes erinevas teemas, aga olgu.

Aivarile: mina olen asjast niimoodi aru saanud, et ei ole ju kohustust kuhugi seltsi kuulumiseks. Kui mu maa, kasvõi 2 ha, asub mõne seltsi jahipiirkonnas, siis on ju võimalik väikeulukiluba seltsilt osta? Või peab loa saamiseks ilmtingimata sinna seltsi kuuluma?

Formuleerin siis oma küsimuse ringi. Tegelikult tahtsin teada saada, kas see säte käib kinnistu kohta, millel on omanik teiste isikute poolt jahipidamise keelanud? Vastasel korral kaotab ju see 20 ha oma mõtte. Suurulukile on elutsemiseks vaja jah ikka olulisemalt suuremat maa-ala, seaduse silmis kogunisti vähemalt 5000 ha, mis on reeglina jahipiirkonna minimaalne suurus.

Kes seletaks minusugusele võhikule Jahiseaduse par 3 lg 2 mõtte lahti? Misk ei tohi suurulukit küttida? Miks peab kinnistu suurus ületama 20 ha?

Andeks, kui sellest siin juba juttu on olnud, kuid minus tekitab hulga küsimusi jahiseaduse § 3 lg 2: "Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust."

Kui nüüd võtta sõna-sõnalt, siis alla 20 ha maaomanik omal maal jahti ei tohigi pidada või? Ja suurulukeid ei tohi üldse küttida? Ka vaatamata sellele, et on oma maa näituseks jahirendilepinguga andnud mõne klubi kätte ja kuulub ka ise sellesse klubisse?

Võib-olla peksan segast, pikk tööpäev seljataga, aga imelik tundub see säte küll.