Palju tavalisem on variant, et üks omanik on oma maal jahipidamise keelanud ja seetõttu ei saa aju teha suurel alal, kuna tema suht väike maaomand läbib osaliselt mitme-mitme aju alasid ... Kõik teised omanikud tulevad aga jahimeestele harja, et põder, siga ja kobras on nende omandit kahjustanud. Ja neil on õigus ka, kuna selles piirkonnas ongi asustus üleval, aga ühe "oina" pärast kannatavad teised maaomanikud ja nende läbi ka jahimehed.
See on hea põhjendus, ise selle peale kohe ei tulnud. Aga mõnel juhul võib õige olla.
asja mõte on selline, et ulukite kahjustuste vastu tuleb hakata maaomanikul ennast kindlustama
Endal tuleb meelde väljend 'riskide hajutamine'. Keegi ei tohiks ise oma tööd tegemata jätta ja süüd teistele ajada. Nagu suhtekolmnurgas omanik-politsei-kindlustus. (varas on siis nagu neljas nurk). Metsaomanik peaks oma varandust kaitsma, jahimees arvukust ohjama ja kui ikka ei aita, tulgu riik või kindlustus appi. Riigi rolli näeks just looduskaitsealade puhveraladel tekkinud kahjustuste hüvitamisel, mis on arengukavas kah üks hea mõte.