Jääger-online jahindus foorum

Jutt ei saanud kirja pandud mitte selleks , et väärtustada hulkka, vaid selleks,et teada saada kui palju loomi-linde siis tänapäeva jahimees looduselt võtab. Jahisaaki rahakotiga võrrelda ei ole vist päris kohane.Jahitrofeede näitust tuleks siis hoopis uutmoodi mõista.

Kui lugeda seda foorumit, siis kõvasid kütte on palju. Huvitav oleks lugeda, kui palju, milliseid loomi ja linde siis tegelikult tabati. Nii oskaks ka ennast selles pingereas kuidagi paika panna. Minu enda eelmise hooaja tulemused olid: 2 sokku, 2 kitse, 31 parti, 1 tõhk ja tosin nugist + 1 kobras.

Hea et sõnapidajaid mehi veel ka ikka alles on.Kahjuks kohtab neid teisi mehi liiga sageli. Vihik jõudis kohale. Minu tänu ja head soovid Kakukesele.

Ilusad asjad küll, aga juhtub see üks teravik puukoorest lahti minema ,siis võid väga kergelt end puu all tagasi leida. Mina keevitaks sinna talla lähedale ühe väikese 6-7cm lati, mis jääks tüvega risti ja selle külge veel kaks teravikku. Siis oleks palju kindlam ronida.

Nende rebase ja kähriku nahkadega on nii,et kuulu järgi peetakse metsarebase nahka parajaks rämsuks, võrreldes farmist tulnutega. Farme on aga maailmas palju ja seetõttu võib kokkuostja tõesti rebase nahka nähes vaid nina krimsutada. Sealt ju erilist kasumit ei paista.Kährikutega pidi aga nii olema, et hiinlased olevat oma farmikährikutega maailmaturu hinna alla löönud. Nugise nahk maksvat praegu kõige rohkem selle pärast, et ta sarnaneb väga sooblile. Ega iga mees suudagi neid eristada. Euroopas pidi peetamagi nugist mingiks euroopa soobli suguseks loomakeseks.

Aitäh kes viitsis vastata. Tundub ,et need L tähe kujulised rauad on kõige asjalikumad, kuigi ka neid tuleks vist veidi täiustada, aga põhimõte on hea.

Küsimus suurele ringile- kas keegi teab millise konstruktsiooniga on jala külge kinnitatavad rauad millega saaks ka mööda siledat puutüve üles ronida? Kunagi telekas näidati ,kuidas kotkauuriad nagu oravad puu otsa ronisid. Kahjuks ei olnud näha raudu,kuigi oli näha, et midagi neil jalge küljes oli. Äkki keegi teab midagi täpsemalt. Väga mõnus oleks ju ronida just selle puu otsa, mis on sobivaimas kohas,siduda oma väike iste (mida on võimalik kaasas kanda) sobivale kõrgusele,tõmmata nööriga varustus üles ja varitseda just seal kus on suurem tõenäosus mingit kindlat looma tabada. Näiteks soku valiklaskmist oleks nii küll hea teha.

Olen nõus ,et erinevate eesmärkide saavutamiseks kasutatakse erinevaid parkimis tehnoloogiaid,kuid Kiisapoja kirjeldatud meetod on poolik ja sedasi "pargitud" nahk hakkab varsti riknema. Ligilähedaselt nii moodi pargiti kunagi pastla nahka. Pastlanaha parkimisel oligi taotluseks poolenisti pargitud nahk, et nahk jääks suhteliselt kõvaks ja seetõttu kuluks vähem.

Ülemöödund aastal sai osta üks selline öösihik, mille sai suure punnimise peale ka pukile peale kruttida. Maksis teine turul 4000 kr. Vene oma oli. Passis oli öeldud, et töötab kuni 80 meetrini, aga tegelikult üle 40m temaga ikka ei lase. Kitsed olid küll 100m pealt hämaras ja udus väga hästi näha ja kopraid oli ka väga hea vaadata. Laskmiseks see sihik aga küll ei kõlvanud- jalad olid väga nigela konstruktsiooniga. Nii ta laste mänguasjaks saigi.

Kui on tahtmine suure vaevaga nahk ära rikkuda, siis on tõesti mõtet kasutada Kiisupoja retsepti ja tehnoloogiat, aga kui on soov mingitki kvaliteeti saavutada,siis tuleks ikka asja põhimõte endale selgeks teha. Taimedega parkides on võimalik saavutada kodusel teel täiesti pehme, veekindel nahk. Tööstuslik park ei tarvitse sugugi see kõige parem olla.

Teadjamees Sinu teadmised äädika ja maarjajää kasutamise kohta parkimisel on pehmelt öelda eksitavad. Võta lahti teema-Nahkade looduslik parkimine ja loe seal antud raamat läbi.

Kuulge mehed,otsige kogust välja selline raamat nagu N.N.Rjabtsenkov Semka, obrabotka i võdelka skur zverei . Ise ostsin selle Dearhunterist. väga hästi kirjeldatud kuidas kodus erinevate meetoditega erinevate loomade nahku parkida.Kõik nüansid ja peensused kenasti kirjas.

Püssi päradega on asi sedaviisi ,et selline puit nagu saar ei lähe kohe mitte. Saare puidul on väga suured boorid mis teevad ta väga kergesti lõhestatavaks. Puit on tugev küll ,aga pauku kaua ei kannata. Seepärast saarest ei ole ma kellelegi veel pära teinud. Kõik kodumaised viljapuud on selleks aga üsnagi sobilikud. Puit on tihe ja sitke ning tihti ka väga ilusa süüga. Miinuseks kuiva,mädanikuta ja sirgesüülise materjali raske kättesaadavus.Kask on palju kättesaadavam ja seetõttu teda ka kõige sagedamini kasutatakse, kuigi tugevuselt jääb ta viljapuudele alla. Mis puudutab pähklit, siis see puit on oma tehniliste näitajate ja süü ilu pärast vist küll kõige enam kasutatud puiduliik. Kuigi on olemas ja ka meil müügil selliseid pähkliliike, mis on pehmed ja päraks sobimatud.Luksuslikemate püsside pärad valmistatika veel palisandrist ja bubingast. Need on väga kauni süüga . kuid väga raskesti töödeldavad puiduliigid. Meie oludes on väga heaks materjaliks veel vaher. Tal ei ole küll teab mis ilusat süüd, võrdub kasega, kuid on väga sitke ja praguneb harva. Sellest soovitan küll teha.

Mina surmasin oma püütud nugised surudes kepi kaelale pigistasin käega natuke südant kuni see seiskus ja asi korras. Nahk ilma ühegi verevalumita.Nii pidavat ka siberi karusnahakütid tegema.

SEE JAHIEETIKA ON VIST PALJUDE JAOKS MINGITE AJAST-JA ARUST JAHIKOMMETE SASIPUNDAR, MILLE OTSTARBEKUSES PRAEGUSEL AJAL MA KÕVASTI KAHTLEN.MINU JAOKS ON JAHIEETIKAKS 3 LIHTSAT REEGLIT-ÄRA PIINA-ÄRA TAPA PEA JAHTI. ÜLEJÄÄNU ON KÕIK KAS MILLEGIGA EPUTAMINE VÕI TOLA MÄNGIMINE. TAPMISEKS LOEN MA KÕRKJATESSE SUREMA JÄÄNUD PARTE,KUNA KEEGI "EETILINE"KÜTT EI SAANUD KORRALIKULT PIHTA. JNE...