Jääger-online jahindus foorum

aivar00 kirjutas:Küll on tore kui meil ka mõni sinisilmne inimene on- tahaks seda kohalikku omavalitsust EV näha kes maksab kinni nn. koerapüüdjate tööpäeva öisel ajal kartulipõllus. Seda enam praeguses kehvas majanduslikus seisus. Paberi peal on muidugi kõik kena ja ilus.
Konkreetselt Kohila vallas on selle aasta kulutusteks nn. "koerte raha" juba miinustes. Kabelimatsu pani ühe hullu muti 4 suurt koera. Ootel on ühe peast sooja mehe 2 lehma, kes tuulavad mööda külameeste viljapõlde ning mutikeste kapsamaad. Veterinaaramet teinud hunniku ettekirjutusi- nagu hane selga vesi. Kuna mees "peast soe" ja invaliidsuse peal ei ole talle ka rahatrahvi kirjutamisel mõtet. Nüüd ootan huviga kuda asi edasi areneb. Järgmine etapp lehmade ära võtmine veterinaarameti otsusega. Täitma seda otsust aga poeab kohalik omavalitsus- võtma lehmad ja 1 kuu hoidma (loe toitma ja kasima) ning alles siis võib edasi otsustada kas hukata või kellelegi ära anda. Koertega täpselt sama lugu- püütakse kinni, viiakse varjupaika, seal kõiksugu vaktsiinid vaja süstida ja siis 1 kuu hoida- äkki peremees ilmub välja. See aga kõik maksab ja mitte vähe.

Siililegi on selge, et sina see mees ei ole, kes koerapüüdjatele maksab. Ära siis sellepärast pead valuta. Nii võid teemast mööda rääkida!

Esmalt tekkis mõte, et osaliselt võib see teema olla meie endi kapsaaeda, kui nende külakoerte seas juhtub jooksma kellegi jahikoer. Vahest ikka juhtub, kui sõber jahi käigus pikemale ringile läheb
Teisalt oli hiljuti meedias lugu, kus jahimees tulistas surnuks kaks külakoera. Kes seda teemat jälgis, siis lugu oli halvasti välja toodud ja jäi segaseks. See on aga halb, sest tekkis mulje, et ega jahimees päris puhas poiss ei olnud.
Samas, kui sinust peremeest ei ole, siis lolli peaga võid sa ka maja maha põletada, mis ei ole üldse enam nii naljakas. Selles lähtudes peaksid koerte omanikud olema valvsamad. Kui nüüd ametlikuks minna, siis antud määrus annab mingi suuna käesoleva probleemi lahendamisele.


Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord
Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrus nr 130



(1) Määrus reguleerib hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist, mida korraldab kohalik omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil.

(2) «Loomakaitseseaduse» § 5 lõike 1 kohaselt on hulkuv loom «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80) § 12 lõigete 1 ja 2 tähenduses:
1) omanikuta koduloom, kelleks loetakse identifitseerimata kodulooma, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada;
2) loomapidaja juurest lahti pääsenud koduloom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi.

(3)Hulkuvad loomad tuleb kinni püüda ja tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Kui ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida, tuleb loom ettenähtud korras hukata.


PS! Enne kui küsima hakkad loe antud määrus läbi, siis säästad ka teisi

Edu!

Täpsustusena võin lisada, et VTR on raua pikkus toodud reeglina koos suudme kompensaatori osaga. Paraku efektiivset kuuli tõukeliini on vähem, kuna suudme kompensaatori osa on puuritud suudme osast avaramaks. Selle tõttu võiks relvaraua pikkus olla märgitud vindisammu lõpuni. Relv ise on muidu kompaktne, täpne ja oma nime vääriline.

zakslane kirjutas:Olen ka vasakukäeline ja ootan, et hoopis Remingtoni mudel XHR tuleks vasakpoolse lukuga, raud nagu VTR'il aga pikem ning kõik tõsisemad kaliibrid olemas.

mosse kirjutas:Teised ainult kiitsid, ma lisaks paar miinust ka: nagu enamikul IŽidel, on ka 58 hädaks robustsus - kaalub palju ja tihti käib väga raskelt kokku-lahti. Ka kabad pole teinekord kuigi õnnestunud - liiga keskmise inimese järgi tehtud. Aga muidu korralik ja vastupidav relv.

Märkus omal kohal. Oligi nii, et kuna ma päris ilma kaelata mees ei ole, siis kaela painutamine ja silma rihtlatile viimine tekitas lihastes pisut ebameeldiva pinge. St. kaba peab kindlasti modifitseerima. Hea oleks reguleeritava põsetoe olemasolu. Kuid kõike annab siinkohal parandada ja selle teema mured jäägu relvaomaniku kanda. Robustsus ja kaal eriti ei häiri. Vana vene volga kohta saab seda samuti öelda- aga kapotil hirve kuju oli kena

peepk kirjutas:Sinu 58m on 54 edasiarendus 1970aastast,puudub automaatne kaitseriivi pealeminek ja kesta väljaviskaja,hilisematel torudel tähtedega MA ja MAE kestaheitja ja ise pealeminev kaitseriiv.See 58 üldse tootmise algus aasta,siis puudus M täht.Saanud kuldmedali 1976aastal Leiptsigis ja Plovdivis,toodetud 1 miljon 300000 tk.Kvaliteet ja laskeomadused head,omal tuttaval see ezektoriga mudel uuena ostetud ja ilmselt jääbki ainukeseks püssiks temal.

Tore lugeda, et on Jahimehi, kes mäletavad kukalt sügades ka rohkem, kui eilset päeva. Ajalooline ülevaade oli vägagi hivipakkuv. Tänan!

kult kirjutas:Endal oli sama esimeseks relvaks ja on siiani kapis.See "M" vist tähendab kestaheitjat,seda minul pole,aga püss on sama.Kõva tükk,ei logise kuskilt siiani,kuigi on vett ja vilet kõvasti saanud .Teine püss oli Toz-34,see ammu müüdud ,kuna hakkas logisema ja siis veel need kuke vedrud......... Kusjuures ostsin oma IZ-58 jahti lõpetavalt taadilt.On teisega saanud nii tiirus kuuli lasta ,kui metsas looma lindu ja ei kurda!Uute kaasaegsete vastu muidugi ei saa ,aga ilmselt on ka hinnavahe mõnekümne kordne!

Hinna suhtes on Sul õigus ja ilmselt on omal ajal ka hingega tehtud relv, et kestab siiani!

Asjad on nüüd nii kaugel, et kavas endale esimene sileraudne osta. Kuna vanemad ja kindlasti ka targemad kolleegid räägivad, et esimene olgu sileraudne, siis mida arvate IZ 58M (kroomitud raudadega).
Lihtsalt targutajatel jätta mõttetera endale. Rääkigu need, kellel on olnud kokkupuude antud relvaga.
Tänan!