Jääger-online jahindus foorum

Seda oli karta jah. Ega mul niiväga ei põle, niiet võin oodata. Polnud üldse valmis nii kiireks reageeringuks.
See küll treeningu seisukohalt oluline pole, aga kui kraed silmas pidada, siis kaua rebasel karv ilus on veel? St eeldan, et tal talvekarv on ilusam kui suve, või eksin väga?

Jõudsin juba järgi uurida

Võibolla keegi oskab soovitada, kust kahtlase looma laiba marutaudiuuringute kohta uurida? Kas seda üldse niisama tehakse, võibolla pean ikka enne laskma ennast hammustada näiteks
Vanasti ikka viidi kahtlase looma pea just sinna kusagile laborisse vms.,
a huvitav, kas on võimalik ka nii neid proove võtta, et loom enamvähem
oma pea säilitaks?

Suur tänu vastuste eest! Olen nõus, et jahikoer peaks saama ikka jahil käia ja koera kasvatamine ikka omaniku mure. Meil nüüd vist ei tohigi koeri lahti lasta muul ajal kui jahil, või kuidas.
Tahtsingi puht huvist teada, kas minu koer eriti kasvatamatu ja metsik, või siiski loomulikud instinktid väga tugevad ja teistelgi sedalaadi koertel võib nii juhtuda (mitte et see ok oleks väljaspool jahti).

Ise olen Tallinna kandis, aga üldiselt võin mingi hea 150 km raadiuses järgi ka tulla. Raha ka ikka maksaks.
Üldiselt ikka võiksid olla surnud, kusma ikka neid elusaid hoian
Greenhorn, kus kandis sa ise asud?

kelle käest oleks võimalik osta mõned linnud, ja ka mõne rebase või kähriku ehk. Kvaliteet pole oluline, kasutaksin koerte treenimisel.
Ise lasta ei oska aga koerad tahavad treenimist. Tänud.

Huvitab selline asi, et kui normaalne on keskmiselt, et koer kährikut murrab? Mõtlen seda, kui läheb ise ja murrab maha, ilma otsese jahita.
Mul endal on küll akita, kuid kuna seda tõugu palju pole ja sarnasused laikadega on suured, siis äkki laikaomanikud kommenteerivad.
Juhtus siis selline asi, et koer (pole otseselt jahil käiv jahikoer, kuid loomulikud jahiinstinktid on suured) nägi metsaservas kosserdamas kährikut, passis passis ja siis ka metsa, natukene aega oli ja tuli metsast välja, kährik hambus. Kährik ise täiesti korras, nahk terve ja puha.
Polnud teist nagu eriti sasinudki, karv kuiv. Kahjuks koer isane, väga isepäine ja kui ikka looma näeb, siis enam kutsumisele ei allu.
Kährik ka nagu oli natuke totakas, hämar oli ka juba, tuterdas seal oma asju ajada, kui muud loomad ikka üle põllu oleks ammu inimesi näinud ja ära jooksnud. Äkki oli marutõves, keegi arvas. Tuttavad veel rääkisid, et kährik pidi surnut teesklema, mis võib seletada seda, et kui umbes poole tunni pärast põllule uuesti läksin, oli kährik kadunud, ei tea kas mõni rebane sai kõhu täis või võttis ise jalad alla.
Põhiliselt ikkagi huvitab, et kui normaalne selline intsident on, kährik vist selline aeglane loom, et koerad saavad vabalt kätte? Ja kui palju teil laikalised (eriti isased) sõna kuulavad pärast looma nägemist? Tänud.

Paar küsimust, mis muret teinud.
Kui treenida koera otsimistehnikat, teha verejälge jne surnud rebase ja kährikuga, kas siis oleks tark antud laibad enne lasta marutõve vastu testida? Kui koeraga liikuda iga päev metsas, kus liigub palju ka rebaseid ja kährikuid (ja koeral ka jahiinstinktid olemas), kas peaks vaktsineerima rohkem kui üks kord aastas marutõve vastu?
Ning kas peaksin ka ennast igaksjuhuks vaktsineerima, äkki on olemas võimalus nakatuda koera karvalt rebase sülje või vere kaudu (tean juhtu, kus koer kakles rebasega ja oli pärast rebase verega koos).
Samamoodi, kas surnud lindudega treenides peaks järgima mingeid ohtusnõudeid (pesema käsi ja mitte laskma koeral käsi ja nägu lakkuda, kui just jahilt tuldud)? Mõtlen, et vast ka jahilinnud võivad levitada inimesele potensiaalseid haiguseid. Väga naiivsed küsimused, aga ega mujalt õiget vastust saa, kui jahimeestelt endilt.
PS. kas ka jänes võib olla marutõbine?