Jääger-online jahindus foorum

sammal.habe kirjutas:Seltsi tegevjuht on asunud Maalehe internetifoorumis jahindusteemalistele küsimustele vastama. Näikse olevat järeldusele jõutud ka Kuristiku tn-l, et interneti vastu ei saa...
http://www.maaleht.ee/foorum/viewforum.php?id=60

Seltsi juhile minu poolt tänusõnad. Interneti ei tasu tänapäeval alahinnata.
Tihti just sellised "häälekamad" kodanikud ka seal esindatud ja kui saavad pädeva vastuse oma küsimustele, siis on jällegi samm paremuse poole.

Eerik kirjutas:Sooviks kindlasti ka heinamaal paugutades omada tulirelvaloale kasutusotstarve sport . Summuti kasutamine ju lubatud siis kui see kategooria kantud relvaloale . Kõrvakuulmist säästa on ka mitteproffile vajalik .

Relvaseadus § 29 (2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva spordiorganisatsiooni liige.
§ 22 (4) Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.

Männiku jahilasketiir teatas:
"Täpsustuseks, et Anti Järvelaid viib läbi haavlilaskmise harjutustega seonduvat koolitust. Kuna VSS kuulub vintrelva alakomisjoni alla, siis soovitame pöörduda EJSL-i poole edasise info saamiseks."

duv kirjutas:Asi kisub ju täiesi segaseks, kuidas saab siis olla sile, kui ikkagi on vintsoon rauas sees(st. rifled slug)???

Relvaseadus § 12 (3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
1) sileraudne - tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;
2) vintraudne - tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;
3) kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

Algajana olen ka otsinud materjale ja infot, kust laskmist õppida. Kahjuks on valik üsna kesine ning Arlese kirjutiste laadsed ettevõtmised väga teretulnud ja abiks.
Hea, et on selliseid nö. omakasupüüdmatuid aktiviste (Arles, Aarne, http://www.teesoolk.ee, jne), kelle abi ja õpetussõnad jõuvad väga paljudeni.
Kahjuks ei ole leidnud ühtegi hr. Valdru õppematerjali, kuigi tema kogemusi ja teadmisi arvestades oleks tal vist midagi teistele rääkida küll.
Siin vist tulebki välja mis on kellegi sügavam eesmärk, kas soov tõsta tõesti üldist laskmisoskust kõigi harrastajate seas ning seeläbi tõsta ka ala poulaarsust ja üldist taset või valida endale mõned andekad tipud ja jagada oma teadmisi ning kogemusi vaid nendega.

Üsna värskelt relvaseadust tuupinuna tekkis litsentsi avaldust ja EJSL kodulehel olevat litsentsi andmise korda lugedes selline küsimus, miks on otsustatud kasutada mõisteid "haavlilaskmise ja vintrelvalaskmise distsipliin" ?
Üks distsipliin on määratletud padrunikomponendi ja teine relvaraua õõne järgi.
Kas poleks õigem (lihtsamalt arusaadav) distsipliinid eraldada ühe ja sama alaliigituse põhjal?
Näiteks:
- sileraudne ja vintraudne , või
- haavli ja kuuli.
Siis ei teki ka küsimust, kas ja kus saab lasta sileraudsest kuuliga.
Ma olen küll võistluste praktilise poole pealt võhik, seega võib olla on asjaolusid, mis just sellise segaliigituse vajaduse tingisid.

Litsentsi avalduse juurde pääseb siit:
http://www.ejsl.ee/default.asp?action=0 ... 001&type=2
Avalduse all servas ka hinnad märgitud.

Olen ka huviga püüdnud jälgida uue seadusemuudatuse edenemist, kuid kaldun arvama, et Kakukese viidatud info võib paika pidada ehk siis alles III kvartal ilmub see riigikogu ette.
Ei ole veel tähtegi sellest eelnõust KKM kodulehel
http://www.envir.ee/1085359
Ega ka e-õiguse andmebaasis
http://eoigus.just.ee/
Seadusemuudatus peab aga läbima suht pika ja aeganõudva kooskõlastuste ringi, mille järel ehk tehakse taas parandusi, jne. Tundub, et veebruar on küll väga vähe tõenäoline tähtaeg, kuid mine tea, ehk sünnib imesid

Tasub läbi lugeda ka see:
(1) Relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist, millel on vähemalt üks turvalukk. Relvakapi võti asub relvaomaniku valduses või on peidetud selliselt, et oleks välistatud selle sattumine kõrvaliste isikute kätte.
(2) Relvakapis peab olema vähemalt kaks eraldi lukustatavat laegast, millest üks on ettenähtud laskemoona ja sütikute ning teine püssirohu hoidmiseks.
(3) Ainult padrunite ja/või sütikute hoidmisel võib relvakapil olla üks eraldi lukustatav laegas.
Allikas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12819852
Seega kui tahta ka püssirohtu hoida, siis vaja kappi ehitada 2 laegast. Sellist kappi ma alles hiljuti otsides Eestist ei leidnud. Läksin seda teed, et teen tulevikus ühe laeka ostetud poekapile juurde.

Raud kirjutas:Eks ikka salaküttide pärast ma arvan..
Eks ikka salaküttide pärast ma arvan..

Eesti salakütid on vist väga seaduskuulekad, käivad seni kuni seadus ei luba ikka ilma summutita jahil...
Kui salakütt tahab, keerab ta arvatavasti ka praegu summuti oma relvale külge, seaduse rikkumine see salaküttimine ju nagunii.
Ainult korralikud jahimehed ei saa summutit kasutada, peavad paugutades jahti pidama.

Eks sarnaste uudistega ole see asi, et neid serveeritakse lugejale nö. vajalikul moel. Tõde võib olla ka pisut teistsugune.
Röövli maha laskmise kohta meenub juhus, kus öösel tuppa roninud ja noaga ähvardanud röövlit tabanud pereisa taheti hädakaitse ületamise eest kinni panna.

baddmann kirjutas:Oma vara saab kaitsta mitmel moel. Kahjustanud seale koeraga kallale minemine ja tema surmamine ilma jahiluba omamata ei ole lubatud ega aktsepteeritav teguviis. SALAKÜTT !

Ma ei väidagi, et oleks tegemist seaduse tähti järgides väga õige tegevusega.
Usun, et enne seale kätega kallale minemist prooviksin isiklikult ikkagi ära pea kõik muud mõistlikud (seaduslikud) võimalused. Tuleb meelde ühe saarlasest sõbra jutt sellest, kuidas ta isa oma kartulimaa ümbruse ära "mineeris". Olevat abi olnud küll, peaasi, et ise ära ei unusta
Kuid kui teistest võimalustest pole abi olnud, siis mis jääb veel üle? Ah õige, helistan Võsapetsle ja Riisalule ja teatan, et siga praegu mul akna all ja tuhnib mu peenramaad või muru, ole mees ja tule appi.

See uudisesse trügimine pole jah alati ilus tegu.
Ajakirjaniku "väikesaar" ei pruugigi tegelikult nii väga väike olla (aiman, millisega võib tegu olla).
Kui tegemist tõesti vähegi väiksema saarega, siis on praktiliselt välistatud, et kohalik jahiselts sigade pahategudest midagi ei tea. Sellisel saarel teavad kõik kõigist kõike ja vahel ei saa kõik kõigiga väga hästi läbi. Kui sul ei ole siis veel ka kohaliku jahiseltsi jumalaga kõige paremaid suhteid, ongi jama (sead) majas.
Keskkonnainspektsiooni jms. ametkondade tegemisi iseloomustas uugamets eelpool piisavalt hästi. Probleem jääb üldjuhul jätkuvalt sinu enda omaks. Ametnikud võiks oma kohustusi ka ilma Võsapetsi ja Riisaluta täita

Eks selle mehe suhtes lähevad arvamused selgelt kahte suunda lahku. Kes tembeldab salakütiks, kes tunnustab mehe õigust oma vara kaitsta.
Viimastel aastatel nähtud sigade tegemiste valguses kaldun pooldama viimast seisukohta.
Salakütiks on seni kerge tembeldada, kuni sead pole isiklikke kahjusid põhjustanud.
Kui sead tekitavad ikkagi juba otsest majanduslikku kahju, siis ei jää palju muud üle, kui ise "käed külge lüüa".
Olen 15 aastat (seni mitte jahimehena) metsades ja põldudel kolanud (maamõõtjana) ja nii palju sigade tehtud kahjusid, kui 2-3 viimasel aastal, pole enne näinud. Kusjuures see ei sõltu nagu jahipiirkonnast, tundub üldisem mure olevat.
Nii on ka läinud minu oma maadel. Seni aastakümneid (ehk isegi sadu aastaid) siledad ja kasutuskõlblikud püsinud metsaheinamaad ja - karjamaad on viimastel aastatel sigade poolt ülesse küntud ja praktiliselt senisel otstarbel (niitmine, heina tegu) võimatu kasutada.
PRIA poolt on isegi hoiatus antud, et maid pole hoitud põllumajanduslikult heas seisundis ja trahv tulevikus vist soolas.
Peamiselt seetõttu ka jahimehe kursused lähikuudel kavas läbida.

Sellised lood siis meil siin Läänemaal ....
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=20808805