Jääger-online jahindus foorum

gunnar kirjutas:Koht siis Vara asula ligi tartumaal.

Klapib. Juba kevadel väideti, et sealkandis olla kahtlaselt pikkade jalgade ja lühikese sabaga rebast nähtud. Nüüd siis jälle üks tõend rohkem.

OT in.
Njah, suusõnal edasiantud jutu puhul pidada kehtima reegel, et meelde jääb viimane lause. Kirjutamise puhul kehtib vist reegel, et viimast lauset ei loe keegi.

Pauli kirjutas:Bla-bla-bla... Ei väida, et ise suudaks mistahes asendist ja suurendusega lasta, aga vähemasti peab ideaalide poole püüdlema. Ehk käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi

Kellele see vihje natuke liiga peenekoeliseks jääb, siis üritan asja natuke lihtsamalt lahti seletada: ma ei oska lasta, aga olen kuulnud pisut teooriat ja üritan õppida (samal ajal seda teooriat teistele edasi andes)
OT out.

Ma saan aru, et võrdluses on Swarowski Z6i 2,5-15x56 ja Zeiss Victory V8 2,8-20x56? Alustaks sellest, et kui sinu jaoks lähevad 15 ja 20 suurendused ühte auku, siis tähendab see seda, et sul pole kumbagi neist tarvis, juba 12X on küll ja veel. Alumisel otsal 2,5 vs 2,8 pole tõesti suurt vahet. Niipalju siis teemaalgatajale kommentaariks.
Ülejäänutele ei oska muud soovida, et ärge solvuge, aga õppige laskma. Ja õppige oma püssi tundma. See kui 10x pealt 8x peale suurendust keerates pildi värinat enam näha pole, ei tähenda, et püss vähem väriseb. Järelikult pole käsi kindel ja 260 sammu pealt kitse laskmine tuleb lugeda pigem õnnelikuks juhuseks. Millegipärast ma arvan, et seda ei tehtud ka käe pealt, mis omakorda tähendab, et erinevaid näiteks toodud situatsioone ei saa omavahel võrrelda.
Mis ohutusse puutub, siis kui püss tuleb alla lasta, sest jahikaaslased (või koerad) ilmuvad optikasse, näitab, et midagi on valesti tehtud. Püss kerkib sinna, kus on ohutu laskesektor. Sellest, et püss peab kerkima silma ja objekti vahele ning püss palges ei otsita looma mööda põõsaid taga, ma parem ei räägigi.
Ei väida, et ise suudaks mistahes asendist ja suurendusega lasta, aga vähemasti peab ideaalide poole püüdlema. Ehk käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi

reio kirjutas:

sooviku kirjutas:Aga kas jahimeeste koolitusel seda ei õpetata?

Arvatavasti õpetatakse küll, aga hakkan alles jahitunnistust tegema aprillikuus

Ega ikka ei õpetata küll. Jahitunnistuse taotlemise koolitus on niivõrd lühike ja tiheda programmiga, et sinna praktilist õpet (töötubasid) juurde panna on mõeldamatu. Kursuse hind läheks ka kaks korda kallimaks.

Näe mis armas trükiviga on sisse lipsanud. Tasub ikka vahest trükkimise ajal aju ka kasutada, siis äkki ei juhtu seda, et koma kolm kohta jalutama läheb
Enda varasema postituse ühikutest räägin mõistagi.

Lisaks veel, et kui tegu on seenega, siis mingi suvaline antibiots ajab asja hoopis hullemaks. Seened on sihukesed vintsked ja riukalised tüübid.

Leidsin sellise toreda tabeli: http://docs.engineeringtoolbox.com/documents/926/water_pressure_boiling_temperature.pdf
Oletame, et 105 C on piisav temperatuur. Tollest viidatud tabelist nähtub, et siis peaks sussklapi reguleerima ca 1,2 at(m) (ehk 120 kPa, ehk 1200 bar) peale.

Konservidest on räägitud palju, kusagil oli isegi juttu sellest, mis temperatuuril ja mitu minutit, aga selle info ülesleidmine on vaevaline. Keegi tark võiks uuesti kirjutada.

Rahvas räägib, et kõik eesti arstid pole veel jõudnud soome kolida, paar tükki olevat kogemata kodumaale passima jäänud. Äkki oleks nende poole pöördumisest ka abi? Ehkki ma muidugi mõistan, et jahimehed on loomaarstidega rohkem harjunud

Vaata ja võrdle rahulikult neid kahte moona omavahel, äkki on lausa silmaga näha, kust midagi teises mõõdus on.
Eeldatavasti proovisid ikka rohkem kui ühe padruniga? Ja kui lõpuni see lukk kinni ei lähe: hoob ei lähe päris alla, hoob ei lähe üldse alla või ei lähe lukk üldse nii kaugelegi, et saaks hoova allavajutamisele mõelda? Ega kuulil peale rauda proovimist vindiharjade jälgi peal pole? Tõenäoliselt on probleem siiski kestades ja pead katsuma kellegagi vahetust teha, kelle püss neid padruneid sööb.

Andrus Michelis kirjutas:Õiguskantslerile esitatud päringule laekus siis selline vastu:

Jahiseaduse § 29 lõige 1 sätestab, et jahipidamisel tohib kasutada jahikoera, kellel on jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument ning kes on kiibistatud või tätoveeringuga märgistatud. Jahikoeraga jahipidamisel peab kaasas olema jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument.

Jahiseaduse § 29 lõige 2 sätestab, et jahipidamisel kasutada lubatud koeratõugude nimekirja kehtestab keskkonnaminister jahieeskirjas. Jahieeskirja § 2 kehtestab jahipidamisel Eestis lubatud jahikoerade nimekirja.

Seega peab Teil jahipidamisel jahikoeraga kaasas olema jahikoera dokument, mis tõendab tema tõugu. Tavaliselt on selleks Eesti Jahikoerte Tõuühingu poolt väljastatav jahikoerapass, mis on koera tuvastamise lihtsustamiseks varustatud koera pildiga, taskupärases formaadis ja ilmastikukindel. Tõu tõendamiseks võib olla ka näiteks Euroopa Liidu lemmiklooma pass, Eesti Kennelliidu väljastatav koera tõutunnistus või mõni muu dokument, millega on koera tõugu võimalik kohapeal tõendada.


Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)

Marku Lamp
Asekantsler


Teadmiseks: Õiguskantsleri Kantselei

Mida iganes..

Nüüd natukene värskem vastus Keskkonnaministeeriumist, vahendajaks Keskkonnainspektsioon. Lihtsalt info mõttes, kuna mulle saadeti, jagan edasi:

Jahiseaduse § 29 lõige 1 sätestab: jahipidamisel tohib kasutada jahikoera, kellel on jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument ning kes on kiibistatud või tätoveeringuga märgistatud. Jahikoeraga jahipidamisel peab kaasas olema jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument.

Selgelt on sätestatud, et dokumendi nimetus pole oluline, kuid ta peab tõendama jahikoera tõugu.

Lemmikloomapassi ei anta välja looma tõugu tõendava dokumendina. Sellekohane info on kättesaadav ka Veterinaar- ja Toiduamet koduleheküljel, kus öeldakse: alates 2004. aasta juulist peab kassidel, koertel ja puurituhkrutel , liikumisel ühest liikmesriigist teise , kaasas olema Euroopa lemmikloomapass , millesse on kantud üksikasjalikud andmed looma tervisliku seisundi kohta sh. vaktsineerimine marutaudi vastu.

Seega on Euroopa lemmiklooma pass mõeldud Euroopa siseseks liikumiseks lemmikloomaga tõendamaks, et loom on terve ja vaktsineeritud. Paljudel lemmikloomadel pole tõugu ja paljude puhul märgitakse see sinna omaniku ütluste järgi.

Seega ei saa Euroopa lemmiklooma passi jahiseaduse mõistes lugeda jahikoera tõugu tõendavaks dokumendiks.

Tõnu Traks

jyri kirjutas:Sama "pull" on ka Ebolaga ja Aafrika seakatkuga- midagi ebatavalist, lihtsalt looduslik populatsiooni arvukuse reguleerimine. Sea(linnu) gripp on pea samast soost, lihtsalt äriplaan vaktsiini ostmiseks.

Läheb küll OT, aga sama pull on kõigi tõbede ja parasiitidega - rõuged, koolera, paelussid. Käte pesemise jutt on ka kindlasti seebitootjate lobitöö, eksole

Sarnast muret kuulnud/näinud kahe 600 ja ühe 700-ga, skeemi peal miski "kivi" kõrbeb läbi. Nagu Andrus ütles: Tehnoturus tehakse siuh-lipsti korda.

aivar00 kirjutas:Kes kahtleb, ärge siin foorumis tolmu üles keerutage, vaid tehke kirjalik päring näiteks KKI- avalikule meilile. Ja kindlasti ärge pärast unustage ka nende vastust siia postitamast!

Pärisin järgi maakondlikust büroost ja sain sellise vastuse, mis oli kohalike meeste arupärimise peale juba mullu sügisel KKI peamajast saadetud:

"Lähtuda tuleb JahiS § 31. Ühisjaht lg 4, mis määrab:
(4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.

Viidatud sättest tuleneb, et kui jahist osavõtjate nimekirja kantud isik ei kasuta jahil jahidokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale, ei pea tal olema jahipidamiseks vajalikke dokumente. Kui isik osaleb ühisjahil "kaks kätt taskus" ajajana (kes võib ka tegelikult omada kehtivat jahitunnistust), siis sellises olukorras ei nõua jahiseadus isikult jahil osalemisel jahiseaduse § 7 määratud jahipidamisõiguse tasu maksmist.

Lisan, et niipea kui jahitunnistusega isik osaleb ühisjahil ajajana koos oma jahikoeraga, peab tal olema tasutud jahipidamisõiguse tasu, sest § 31 lg 4 järgi kasutab ta jahidokumendi olemasolu nõudvat jahipidamisvahendit - jahikoer on jahipidamisvahend (§ 24 lg 1 p 7)."

Sellega peaks vist case closed olema?

Val Rajasaar kirjutas:EPO on nii paks, et see õhumull tipust ei tulegi sealt tegelikult välja ja otsad kisuvad lõhki.

Milliseid erinevad vaikusid sa proovinud oled? EPOl on tegelikult tohutu mänguruum ja eri markide valik, aga seda peab proffide käest järele küsima. Aga tõsi ta on, et polüestriga on keskeltläbi tiba mugavam möksida. Sobiv EPO võib ulmeliselt kalliks osutuda ka - polüester on odavam.

H:Owl kirjutas: ... ei näe poolautomaadil jahiolukorras küll mingit eelist. Iseasi tiirus (laskmisrütm, keskendumine laskeseeria ajal) ...

See on muidugi minu tagasihoidlik arvamus, aga poolautomaadid kipuvad just laskmisrütmi ja keskendumist rikkuma. Tempo hakkab tõusma (millega kaasneb vähesem keskendumine ja kiirustamisest tulenevad vead) ja laskmisele keskendumise kõrval (või asemel) tuleb hakata tempo langetamisele keskenduma. Poltluku ja lahtimurtava relvaga on lihtsam välja kujundada kindel tegevuste jada, mis aitab keskendumisele kaasa.

Aga ühte poolautomaadi eelist pole vist veel välja toodud: tagasilöök on sageli veidi pehmem.