Siin areneb uus ja oluline teema, mis võiks omaette pealkirja all vabalt eksisteerida.
Paistab, et selle olukorra nimi on "keeruliste asjade lahendamine lihtsate vahenditega." Samas äkki norm tegevus, kui tehnoloogia kiire areng seda võimaldab. Erinevatel hinnangutel on ca üle 2/3 kinnistutetest hälbega, et piir maakatastris ja looduses ei lähe kokku. Mäletan, et ühel hetkel võeti aluseks maa-ameti kaardirakenduses leiduvad piirid. Kui aga tekkisid vaidlused nende ebatäpsuste osas, siis tekkis informatiivsuse viide kohe juurde.
Täna on asutud aktiivselt ruumikuju andmeid muutma. Teisisõnu võetakse aluseks ringpiir ja tänaseks paranenud it-tehnoloogia ning muudetakse pindala vastavalt kinnistu virtuaalsele nn tegelikule ruumikujule. No eeldades, et digitaliseerimine on täppisteadus. Plaan ju arusaadav, aga looduses piiriprobleem endine. Lihtsalt digiversioon korrastub ja sellega loetakse asi korda tehtuks. On üllatusi, kus mõnedel juhtudel kinnistu pindala muutub üsna palju. Looduses asi endine:)
Arvan, et siia samasse teemasse kuulub ka kõlvikute korrastamine ehk tegelikkusega kokkuviimine, mis on igati normaalne tegevus. Ühest küljest mõistlik kiirversioon ilma ettenähtud kõlvikulise muutmise kohmaka protsessita, kuid samas mingis osas subjektiivne ja ka lapsikute eksimustega, millest eelnevalt härrad räägivad. Kasvõi see metsamaaks määratlemine, mis ajab kogemustega aerofoto dešifreerija muidugi muhelema. Välitöid ju antud muudatuste aluseks ei ole. Kui aga käimatõmbav jõud antud teemas on hoopis maa kõvem maksustamine, mitte üksnes andmebaaside korrastamine, siis jama. Ei taha hästi uskuda, et see eesmärk omaette on. Pigem, et põllumaa hoitaks ikka põllumaana kasutuses – seda võib maamaksu erisus veidi ohjata.
Aga nagu juba soovitused kõlanud: vaadake üle oma kinnistud, ruumikuju pindala muutus ja loomulikult kõlvikuline seis. Kui on hälbeid – võtke maa-ametiga ühendust. Põõsastik tuleb ikkagi metsamaast eraldi kõlvikuna arvele võtta ja jutt ei käi siis metsamaa noorendikust, vaid põõsastaimedega mittemetsamaast. Võimalikult värske metsamajanduskava pädeva metsakorraldaja poolt on vast objektiivsem, kui kellegi aerofoto uuring tubastes tingimustes.
Lisan ka metsaseaduses esineva metsamaa mõiste:
§ 3. Mets ja metsamaa
(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
(2) Metsamaa on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
(3) Metsamaaks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena.
. Mingid tüübid nagu kaasaegses sõjaplaneerimises istuvad satelliidipildi ees ja vaatavad, kuidas heinamaa puittaimestikust puhtaks saab. Näe, Honkomees kõndis majast 100 m kaugemale, järelikult on see tema õu