Jääger-online jahindus foorum

Palun veenvat seletust uskumusele, et hunt sureks metsas nälga ja seetõttu on talle eluliselt vajalik koduloomi rõpsida.

Oluline vist siinkohal märkida, et ETS ei = riigiga.

Jahimees ühiskonnas pole miski maaväline olend, vaid enamasti lihast ja luust inimene - osake rahvast, pisike küll, aga siiski osake... . Seega ei hoia mina oma jahimehe staatust vaka all. Samas ei tassi ka õlgadel läbi linna verist sokku. Noh igaks juhuks või nii.
Küttepuid (tõenäoliselt) õigustatult teinud inimeselt aga uuriks, kas ta ka kellegiga enne võttis vaevaks ise suhelda? Minu kinnistul ei õnnestuks küll kellegitel midagi säärast korraldada. Ja ma ka ei inspekteeri omal maal, vaid katsun seal ennast looduse keskel hästi tunda.

Konkreetsest pealkirjast on saanud arutelu, mis pilti laiemaks veab. Tore on.

kakuke kirjutas:Täitsa huvitav jutt siin binoklitest. Mul endal näitseks kasutusel binokkel, mis parameetritega 12x42 ja ei ole mina siiani veel kohanud optikat, mis kõrvale pannes, oleks omanud hämaras paremat pilti, kui see. Tõsi, see pole ükski neist mainitutest vaid Nikon Monarch. Ja detaili on sellega maa ja ilm (ka hämaras). Kui ma järgmise võtan kunagi (mõttes mõlgub 50+ läätsega), siis ka kindlasti 12x suurendusega, sest detailid on mulle olulised.

Pisemate detailide tuvastamiseks peaks 12x olema, ehkki üldisemaks vaatluseks koos kompaktsusetaotlusega sobib ka 8 ja 10x kenasti nagu Hanno kirjeldab. Kuna vaatlejana (sealhulgas linnud) meeldib saada põhjalikumat teavet pisemate detailide kohta, siis ostsin mingi aeg Nikon Monarch 12x56. Kullisilmad ju ka hakkavad ükskord tasapisi nüriks jääma. Kes hindab kergemat kaalu ja kompaktsust, siis selline ei ole eriti sobiv.
Aga mitmeid kordi on olen vaikselt siunanud, kui kiiker enam "ei näe", aga binokkel loeb veel hämaras kõik olulise ära. Et kas kuidagi "Jeesusteippi" ei saaks kasutada

Pillile tuli esmalt piiksarv uudistama. Kartis ja oli ettevaatlik, sest ilmselt senised korrad oli tugevamate poiste sarvi tunda saanud.
Siis, teises kohas, keerasin piiksule paar keeret peale elik castrato suunas ja tuli kaunis noor kits 35 m peale. Ootas ja vahtis taha, aga too suurem sokk selle kuumaga küll ühe preilna pärast möllama ei hakka.

https://www.err.ee/849288/saaremaa-karu ... rile-metsa
Antud naljanurka oleks tagantjärele sobiv teha ka see videoviide.
Ilmselt on mürakarudel ka nimed olemas, aga saarlased tulevad nendega mandrile "suuri sügavaid metsi otsima, kus karupoegadel oleks vöimalik inimestest vöörduda" selmet ristiisad-ristiemad kohe ette võtta ja asi Saaremaal ära lahendada. Suurkiskjaid ju teitel seal lihtsam külmaks teha, kui mandril:)
Spetsialisti põhajapanevad jutud ka on head. "Lõime lisavõimaluse", "kui saatus annab, siis ehk muutuvad metsloomaks tagasi" jmt.
Mina, kes ma ehk natukse olen loodusega kokku puutunud, arvan, et hoopis koolipinki oleks need tüübid pidanud suruma ja eesti keele selgeks öpetama. Tallinna mõnes, sorry mönes, eliitkoolis.

Kõrge valgusjõud võimaldab kasutada sihikut ööpäev läbi. Mudeli iseloomulik eripära – väikeste märklaudade laskmise võimalus suurte vahemaade korral.
Kui ma vaatan hinda ja loen selliseid kirjeldusi, siis olemata mingi suur spetsialist ei kipu asi just kuigi veenev olema. Tore oleks tõepoolest lugeda kellegi sisulist arvustust võrreldes mõne tõsisema "mänguasjaga" (nagu üks hea tuttav armastab öelda). Muidu tekivad küsimused, et kui saab ööpäev läbi kasutada, siis miks "Jaeger sihikud on projekteeritud võimalusega paigaldada nendele ööobjektiivid ..."? Või et mis on mõeldud suurte vahemaade all? 200m, 300 m?

Metsas tööalase kondamise käigus mitmel korral pani kits minema ja sokk oli nagu ninarõngaga ***** kinni.

Piiksarvedega nooreke sokk on aastane ning ei anna tihti kogenematule silmale arusaamist tema tegelikust potentsiaalist. Tihti luuakse ettekujutus, et noor sokk = äbarik ja tuleb potti lüüa. Näeb neid seetõttu enam, sest lüüakse tihedas areaaliheitluses põldu või mujale avamaale.

Jah, ninakiinid ei tähenda muud, kui selles piirkonnas nad kitsel parasiteerivad. Kohati on kõigil, kohati pole üldse. Norsatused viitavad ka kiinide vaevale. Aastased sokud vahetavadki hiljem karvasarve, ehkki vabalt võib olla tegu ka haigusliku nähtusega, kui juuliks pole karv sarvelt läinud. Aga sarvede variatsioonid on üks eriti põnev teema. Pole vist muud öelda, kui et geenid ja nii ongi. Mingi pisike ala "toodab" teinekord jõulisi trofeesokkusid ja samas võivad suurel alal olla kõigil sokkudel keskpärased sarved. Aga eks see ole ilmselt enamusele selge kui seebivesi.

Andrus Michelis kirjutas:Kindlasti on kodanike, kes on veendunud, et tuleb siis veel lisaks üks vindikatse teha kombi jaoks!

Mhmh, ja papa kapitagusega tuleb neljas ka teha.

EiliM kirjutas:Siia foorumissegi sattusin niii,et minu ellu tuli linnukoer.

Tore. Või pigem, et tark loom. Tere tulemast foorumisse.

Tsiteerides klassikuid:
Pauli "Sokk 2013":
Küsimuse peale "Kuidas sokkudega lood on?"
Mõnega on täitsa head lood, aga mõne teisega nii hästi ei ole

Kuna metskitsede arvukus ülespoole jõudsalt liikunud, siis ka sokkude arvukus korralik. Mõne aasta tähelepanekud paaris alas, et sokkusid karjast lausa üle poole (62%). Ilves küll "karjatanud" ja piirkonniti ohjes hoidnud, kuid mingit vähenemist pole siiski üldises plaanis nagu olnud. Nojah, ilvest olla ju Eestis ka tohutult vähemaks jäänud mitte, et kitsekari hüppeliselt suureneb. Meenuvad ka materdavad kommentaarid, kui raskete talvede ajal pakkusin välja, et tuleks hakata üsna pea metskitse arvukust ohjes hoidma. Nojah, sellega on läinud nagu tavaliselt, et mõned aastad hiljem hakatakse reguleerima, kui loodus juba ise oma regulatsioonidega pihta hakkab. Sellel aastal on olnud ja on jätkuvalt sokkude areaalikonkurentsi silmnähtavalt palju, mis ka viitab kõrgele arvukusele.

Välek kirjutas:Rikas mees, kel sott euri taskus, vaene jõuab soomest paari tuhhiga püssi tuua.

Märjamaa.

Teemaalgatajale aga soovitaks lugeda jahinduse ajalugu ning võrrelda tänast seisu kasvõi näiteks:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jahin ... ugu_eestis
Tsitaat: 1507 võeti Volmari maapäeva otsusega talurahvalt relvakandmise õigus. 1561 andis Poola kuningas Sigismund II August privileegiga jahiõiguse Liivimaa aadelkonnale.

Oh ajad, oh kombed. Igalt poolt katsutakse mingit veidrat identiteeti kokku meisterdada.
Tasakaalustamiseks peaks ehk suitsupääsukese (Hirundo rustica) lisama väikeulukite nimekirja. Selline hüpleva lennuga lind - lased enne naabrite aknad ja mõned isendid inimest ka maha, kui kätte saad. Peaks sobima küll.