Jääger-online jahindus foorum

indian kirjutas:KULLA MEES, TULD KORRIGEERITAKSE KA TABAMUSE JÄRGI! Kui tuul vms. näiteks sai optika kolksu, viib lasu tulemuse kusagile mujale, siis korrigeeritakse seda ju, mitte ei lasta rumala järjekindlusega samamoodi edasi. Kui tean, et MINU ISIKLIK püstol laseb 25m peale sihtimisel kindlasse punkti, näit 5cm vasakule, siis ma mitte ei hakka nobedalt sihikuid koksima vaid hoopis sihin 5cm paremale! Sõjas proovib ka snaiper võimaluse korral tulistada kusagile seina, et saada teada, kuhu kuul tegelikult selle maa peale jookseb, vastavalt sellele korrigeerib sihtimist- mitte ei hakka hullunult optikat krudima või näiteks rohelist seina süüdistama. Aega pole. Vastasel juhul surrakse esimesel sõjapäeval oma lolluse kätte. Enesest tuleb aru saada ja suhtumisi korrigeerida, märkleht on märkleht, lastud, laskmata, sinine või punane, ükskõik. Kas probleemi puudumisel tuleb see leiutada?

sa räägid n.ö. praktilisest laskmisest. kõik jutt on muidugi õige ja mainin ka ise ära, et loomulikult ei jää ma hätta sihtmärgile pihta saamisega, kui tuul või mistahes faktor kuuli kallutama kipub. minu jutt oli aga pigem n.ö. pinpoint-täpsusest, et saata kuulid "ühte auku". seda kahjuks naljalt visuaalse korrigeerimisega ei saavuta...

PS! jah, tõesti - mul sisetingimused, peaaegu, et kontrollitud stabiilne õhkkond. ja ka individuaalne eesmärk on saavutada stabiilne kuul-kuuli-järele-auku tulemus, mis muideks tihti õnnestubki. kuna aga hiljuti harjutuste käigus seda lastud lehe sündroomi lähemalt vaatlema hakkasin (olen seda ennegi märganud aga alles hiljaaegu hakkasin põhjalikumalt tähelepanu pöörama), tuligi välja selline tendents.

siin pole mitte vähimatki seost visuaalse tulekorrigeerimisega, millega saab hakkama iga vähegi oma püssi tundev laskja ja millest, nii palju kui ma olen märganud, tegelikult eriti ei räägitagi.

kui lisada veel juurde tõsiasi, et tahad sa või ei taha - kahte täpselt sarnast kuuli sa ei leia, mistõttu sa ei saa sellist täpsust taotledes iial öelda, kas äsjane kõrvalekalle oli tingitud kuuli erinevusest või sihtimisveast või jumala eest - kasvõi südamelöögist. pealegi on õhkrelvad tuntud oma omaduse poolest kõiki sihtimis- ja päästmisvigu ning loomulikult ka kuulide anomaaliaid võimendada. seepärast oleks lihtsalt rumal sellistes oludes ja sellise eesmärgiga lastes teha visuaalseid parandusi. point aga selles oligi, et minu arust kipub alateadvus tahes-tahtmata neid tegema ja sellest ka küsimus: kas keegi on seda veel täheldanud. muidugi, küllap minu viga, et ma ei märkinud juurde, et jutt käib pinpoint-tabamisest mitte "pihtasaamisest".

indian kirjutas:kui me väga tahame, saame ka endale kujutada ette seda, et lastud märklauale on ''raskem pihta saada''. Asjade selgeksmõtlemisel seda juhtuda EI saa!

sa lähtud valest alusest. muidugi pole lastule raskem pihta saada KUI sa ei näe oma eelmisi tabamusi. aga kui sa neid näed, hakkab psüühika ikkagi mängima. kas siis kisub tahtmatult optikaristi eelmisele tabamusele või hakkab hoopis vastassuunas kiskuma (sihtisin keskele aga tabasin vasakule - järeldus: pean sihtima paremale). samuti segab nähtav kuuliauk tõepoolest risti keskele ajamist mõnevõrra. rist aetakse valge ringi keskele, kui aga eelmine tabamus on tulnud valge ala äärde, muutub seeläbi visuaalselt valge ringi geomeetria ning alateadvus kipub jällegi risti veidi kõrvale rihtima.

ega ma seda täpselt tea ja täpselt ka ei räägi aga just neid nüansse märkasin ma ise ja kui nüüd kõiki neid sihtimisel arvesse võtta, võib veendunult öelda, et segavaid faktoreid on rohkem, kui vaja.

ja kuigi see kõik toimub tõesti vaid "pea sees", tuleb ikkagi tunnistada, et kogu laskmine ja sihtimine käibki pea sees ning seega - parema lõpptulemuse saamiseks paistab olevat kasulikum lasta süütuid lehti

kuidagi juhtus, et mu üsna keskmiseks täpsuseks kujunes midagi sellist, kus kõik paugud keskele hakkasid minema.

tegin ka ühe testi, kus lasin iga lasu puhtasse lehte ja kombineerisin tulemused ühele lehele kokku.

distants: 30m
püss: daisy PL1000
kuul: gamo promagnum
optika: 3-9x32
asend: istudes, toelt.

peaks hakkama tasapisi võistluste poole kiikama. s.t. hankida millalgi korralik võistluspüss. krt teab, millised tulemused siis oleks...

kas keegi veel on tähele pannud, et värskesse märklehte lastes tulevad paremad tulemused?

ma nimelt märkasin, et ikka ja jälle läheb tühja lehte lastes esimene keskele, valgesse ringi (9/10). aga kui see auguke juhtub sattuma valge sõõri äärealadele, hakkab psüühika, optiline illusioon ja **** veel teab, mis vägisi optika risti eelmise lasu augule kiskuma. see on nimelt nii kuradi hea koht, millele keskenduda. seda tajudes hakkad siis vägisi risti teisele poole tirima aga see suunab juba paugu mujale ja lõpptulemus on enamasti see, et tabamused on kenasti ringis ümber keskmise valge sõõri.

muidugi....see hakkab minu puhul rolli mängima alles peale kümnendat ringi. küllap silmad hakkavad väsima ja kuna korralik sihtimine nõuab ka korralikku vaimset pingutust, siis ilmselt ka sellel oma roll.

võrdluseks lasin 10 pauku üksikutesse, tühjadesse lehtedesse ja 80% läksid ilusasti kümnesse (keskmise valge sõõri sisemisse ringi). ühte lehte lastes sattus täpselt kümnesse 3-5 tabamust.

5.5mm õhukas on kah mingi imenipi läbi piiratud käibega ja vajab relvaluba. kuigi ei suuda minu aju leida selle põhjust. uurisin ja tuhnisin ja selgus, et 5,5mm püsside puhul on kogu mehaaniline osa peale raua sama, mis 4,5mm püsil. sinna juurde kuuli energiaid võrdlevaid tabeleid vaadates selgus, et 5,5 püssidel on ka kuuli energeetilised näitajad madalamad kui 4,5 või äärmisel juhul ligilähedaselt samad. seega jäi ainsaks võimaluseks oletada, et piiratud käibes on ta seepärast, et teda on kellegi arvates liiga lihtne ehitada ümber ääretulepadruniga laskvaks. kuna vintraud liigitub "oluliseks osaks" ka ilma padrunipesata, siis pole ka midagi imestada. peale selle muidugi, et tühipaljas vintsoontega "torujupp" iseenesest relva oluline osa on. otsekui poleks võimalik teha püssi siledast rauast, otsekui kindlasti terve hulk inimesi kohe tormaks oma 5,5 õhukat "tuunima" jne.

minule jäi kunagi ammu huntidega seonduvatest teemadest silma üks väide, mille kohaselt pole kas teadaolevalt üldse või vähemalt mingi pika-pika aja jooksul olnud ühtki juhtumit, kus metsik hunt oleks tõestatult inimest rünnanud.

vanad relvameistrid juba teavad, mis sel juhul teha tuleb. tuleb püss mingiks ajaks vette panna. siis pliiatsite puit mädaneb vaikselt ära ja kõik muu pudeneb ise välja. edasi saab selle kiilunud kesta juba kergelt kätte. noh, aega veidi võtab aga see-eest kõige kindlam variant!

jorr kirjutas:Ega sa temaga nüüd jahil käi,et hämarikus vaja lasta on?

ah, ajad juba sellised, et peale tööd piisavalt hämar. toas plõksida pole ju mõtet ja kaugeltki kõigil pole seda võimalust nagu mul, et viskan lõunavaheajal püssi õlga ja plönnin niisama ajaviiteks mõnusalt, valgustatud siseruumides, normaalse distantsi pealt sadakond plaksu.

noh, ma jälle tavapäraselt Daisy toodet kiidan. optika on pidanud nüüdseks juba kõva üle 10000 paugu. püsib selge. püsib paigas. kuigi iga mõnesaja paugu tagant tõesti tuleb mõni kõks siia-sinna reguleerida. aga ma võin mürki võtta, et teist kellelgi pole mulle näidata sellist kiikrit, mis sama võimsa õhuka peal oluliselt kauem 100% paigas püsiks (seejuures mainin, et üks klõps reguleerimist tähendab sel optikal veerandit tolli saja jardi peale ehk siis minu tavalisel 25-30m distantsil võibolla umbes 5mm ja see parandusreguleerimine käibki mul umbes sentimeetri haaval).

samas on optika ülimalt odav, maktes usa'st tellides ilmselt vaid paarkümmend taala - täpselt ei tea sest üldiselt müüakse neid komplektis koos püssiga.

seega põhimõtteliselt - soovitan hankida kiikri, mis on konkreetsele püssile kaasa pandud tootja poolt. MEIL SIIN neid muidugi komplektis ei saa - poodnikud minu andmeil saavad küll püssid KOOS optikaga aga kohapeal keeratakse kiikritele eraldi hind juurde. aga sa mine mingi veebikaubamaja kodukale, kus sama asja müüakse (suure tõenäosusega ongi ta müügis "combona" - koos optikaga) ja püüa välja selgitada, mis pikksilm tal peal on. abiks on ka vastavasisulised foorumid-revjuud, mida netis küllaga. ja siis püüa kuskilt hankida täpselt sama asi. sest reegel on, et viisakas tootjafirma üldjuhul konkreetse püssiga koos mingit paska optikat komplekti ei pane. see oleks hiilgav antireklaam.

nojah, minu teada toodab zeiss üldiselt läätsi. koostetöö tehakse muude firmade poolt. aga võibolla ka eksin.

PS! need promagnumid tunduvad vähemalt minu torule hiigla sobilikud olevat - VÄGA täpsed ja samas ka teistega võrreldes hea läbistavusega. aga üks asi mind nende juures häirib: peaaegu kõigil kuulidel on seelikul mingid rõvedad "tootmisjäägid". sellised õhukesed krassid, mis tekivad, kui stants pole täpne ja materjal end vormi vahelt välja pressib. tegelikult häirib ka see, et kuulidel on selgelt näha liitejooned (nagu rocketitelgi) - vormid on kahepoolsed ja vot need kahe poole vahele jäävad jutid on täitsa nähtavad. õnneks aga tundub, et see täpsust otseselt ei halvenda. kuid mine tea, kui hea oleks ilma nende vigadeta.

gamo on hakanud tegema mingeid uusi Pro-Magnumeid. raske öelda, kas kuulidel ongi vahet sest viimased "vanad" sai ära lennutatud aga igatahes karp on teise kujundusega. kuna osutusid headeks kuulideks, sai kohe ära ostetud ja proovitud (siseruumides istudes, toelt, 30m, 9x32 kiiker, daisy PL 1000):


________________


otsustasin ka viimased Expanderid testi mõttes ära lasta.



1 plaks läks kuskile vett vedama aga võimalik, et seda kuulide defektide tõttu sest avastasin enne laskma hakkamist, et viimaste kuulide seas on paar väga lömmis ninaga praakisendit.
_________________


siis sai samuti testimise mõttes võetud ette gamo roundid:



ühesõnaga 3 kuuli lihtsalt deserteerusid, ülejäänud on purjus ja kokkuvõttes: hoidke neist nii kaugele kui saate! peale selle avastasin õudusega, et peale roundidega laskmist vajus kesktabamispunkt 4-5 cm allapoole. ja nii kahel korral. on ka teooria selle seletamiseks aga äkki keegi oskab ise oletada, enne, kui ma enda idee välja käin?
__________________

lõpetuseks siis ka minu poolt palju mainitud gamo TS-10. NB! jälgige rohelise noolega esitatud tabamuste järjekorda. üldine tendents, et nad vajuvad. hiljem promagnumitega laskmist jätkades polnud midagi sellist näha. mõni mõte? idee? seletus?

raskemal väiksem kiirus küll jah aga...sellegipoolest võimaldab kombinatsioon suur algkiirus + piisava raskusega kuul minu teada stabiilsema tulemuse.

pealegi - kui mängida löögijõule nagu paljud teevad, siis jääb ikkagi nii, et raskem kuul omab rohkem löögijõudu kui kerge kuul sama algenergia korral

loodame, et õnnestub

baikal kirjutas:Minu MP-512M ei suuda korralikult lihtsamat optikat oma relsil hoida (Umarex 3-7x20). Kuniks paigal, põrutab ka 40-50m pealt ilusasti suitsupakki sisse. Kahjuks "põrkab" optika iga lasuga kümnendik millimeetreid tagasi ja peale 10 lasku vaja jälle sättima hakata. Need alumiiniumjalad, mis mu umarex-il on lihtsalt ei suuda mu venelase lööki taluda....

mis tähendab "põrkab" kümendik mm tagasi"? kas seda, et lastes optika "kiiker" nihkub puhtfüüsiliselt soontel mingi maa jagu tagasi relva tagasilöögi tõttu? või seda, et lastes põrub reguleeritav lääts kiikri sees kuskile suunda ära? kümnendik millimeetrit kinnitussoontel iga lasu kohta pole just teab, mis probleem. s.t. täpsust ei tohiks VÄGA mõjutada. samas TÄPSUSlaskmisest ei maksa sellisel juhul muidugi mõelda. aga kui optika toru füüsiliselt soontes sõidab, tuleb teha kõik võimalik, et ta sinna kinni panna. minu püssil on selleks puhuks spetsjomm junn, mida saab soontele kruvida ja mis on omamoodi piduriks optikale - keeran optika otse selle junni taha ja on kindel, et enam kuhugi ta ei sõida.

võib aga olla ka nii, et sul lääts väriseb lastes paigalt - see on odavate torude levinuim probleem - on muidugi ka sellised odavaid, millel taoline probleem puudub ent tegu on loteriiga.

mis puutub aga optika jalgadesse, siis pole üldiselt vist suuremat vahet selle materjalis - aliumiinium on muideks hea materjal - tal puudub kalduvus "venida". Al on vastupidiselt levinud arvamusele üsna jäik ja rabe metall. võibolla on siis häda ka selles, et püssil olevad sooned ei klapi piisavalt täpselt optika kinnitusjalgadega - mingi nurk võib vale olla, mistõttu lihstalt ei sobitu 100% kindlalt ja libisebki.

lühidalt: kui probleem on konkreetselt kiikri uisutramises, siis tulöeb kiiker miskitmoodi kindlalt püssi külge saada. kui aga see ei aita ja ujumine on tingitud läätsede põrumisest, siis tuleb hakata raha koguma.