indian kirjutas:KULLA MEES, TULD KORRIGEERITAKSE KA TABAMUSE JÄRGI! Kui tuul vms. näiteks sai optika kolksu, viib lasu tulemuse kusagile mujale, siis korrigeeritakse seda ju, mitte ei lasta rumala järjekindlusega samamoodi edasi. Kui tean, et MINU ISIKLIK püstol laseb 25m peale sihtimisel kindlasse punkti, näit 5cm vasakule, siis ma mitte ei hakka nobedalt sihikuid koksima vaid hoopis sihin 5cm paremale! Sõjas proovib ka snaiper võimaluse korral tulistada kusagile seina, et saada teada, kuhu kuul tegelikult selle maa peale jookseb, vastavalt sellele korrigeerib sihtimist- mitte ei hakka hullunult optikat krudima või näiteks rohelist seina süüdistama. Aega pole. Vastasel juhul surrakse esimesel sõjapäeval oma lolluse kätte. Enesest tuleb aru saada ja suhtumisi korrigeerida, märkleht on märkleht, lastud, laskmata, sinine või punane, ükskõik. Kas probleemi puudumisel tuleb see leiutada?
sa räägid n.ö. praktilisest laskmisest. kõik jutt on muidugi õige ja mainin ka ise ära, et loomulikult ei jää ma hätta sihtmärgile pihta saamisega, kui tuul või mistahes faktor kuuli kallutama kipub. minu jutt oli aga pigem n.ö. pinpoint-täpsusest, et saata kuulid "ühte auku". seda kahjuks naljalt visuaalse korrigeerimisega ei saavuta...
PS! jah, tõesti - mul sisetingimused, peaaegu, et kontrollitud stabiilne õhkkond. ja ka individuaalne eesmärk on saavutada stabiilne kuul-kuuli-järele-auku tulemus, mis muideks tihti õnnestubki. kuna aga hiljuti harjutuste käigus seda lastud lehe sündroomi lähemalt vaatlema hakkasin (olen seda ennegi märganud aga alles hiljaaegu hakkasin põhjalikumalt tähelepanu pöörama), tuligi välja selline tendents.
siin pole mitte vähimatki seost visuaalse tulekorrigeerimisega, millega saab hakkama iga vähegi oma püssi tundev laskja ja millest, nii palju kui ma olen märganud, tegelikult eriti ei räägitagi.
kui lisada veel juurde tõsiasi, et tahad sa või ei taha - kahte täpselt sarnast kuuli sa ei leia, mistõttu sa ei saa sellist täpsust taotledes iial öelda, kas äsjane kõrvalekalle oli tingitud kuuli erinevusest või sihtimisveast või jumala eest - kasvõi südamelöögist. pealegi on õhkrelvad tuntud oma omaduse poolest kõiki sihtimis- ja päästmisvigu ning loomulikult ka kuulide anomaaliaid võimendada. seepärast oleks lihtsalt rumal sellistes oludes ja sellise eesmärgiga lastes teha visuaalseid parandusi. point aga selles oligi, et minu arust kipub alateadvus tahes-tahtmata neid tegema ja sellest ka küsimus: kas keegi on seda veel täheldanud. muidugi, küllap minu viga, et ma ei märkinud juurde, et jutt käib pinpoint-tabamisest mitte "pihtasaamisest".