Jääger-online jahindus foorum

Tegelikult minu pisuke norimine ka tagamõttega - iga päev kuuleme kummalisi võõrsõnu ning sealhulgas ka palju väärkasutamisi. Keha järgi tehtud oleks emakeelne. Muidugi on kasutusel anatoomiline ja ergonoomiline kuid mõlema puhul küllalt norimisvõimalusi.

22LR kirjutas:...Peale plekist sihikute asendamist optikaga,päästemehhanismi lihvimist ja uue kaba (nn. antropoloogilise) tegemist olen relvaga väga rahul.

Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist. Antropoloogia on ka teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Eelkõige on tegu võrdleva teadusega, mis ei piirdu ainult traditsionaalsete ühiskondade kirjeldamisega, vaid üritab välja jõuda sügavama tunnetuseni inimese olemusest üldse.

Ma võib-olla norin üleliia aga veidi jäi segaseks kaba ehituse seos antropoloogiaga.

Füüsiline antropoloogia ehk inimeseteadus uurib inimest kui bioloogilist olendit, tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsiga, uurib tema iseärasusi ja on põlvnemist käsitlev teadusharu: uuritakse inimese bioloogilist evolutsiooni, rasside kujunemist aga ka inimese erinevat vastuvõtlikkust teatud haigustele, mis kuulub juba otseselt tänapäevaste probleemide ringi. Füüsilise antropoloogiaga seonduvad mitmesugused teadusharud: bioloogia, biokeemia, meditsiin, geneetika jt.

Kui rauad omavahel ühenduses, siis loomulikult on omavahelised mõjud olemas. Tegemist ju ebaühtlase jahtumisega ja erinevate sisepingetega. Mitmeraudsete valmistajad ju kirjeldavad koos relvaga, mis tingimustel ja kuidas rauad jooksevad. Näiteks Krieghoffil oli teemaks järgmine lask, 75 m peale teisest rauast ja miski 8 sek jooksul vist - siis augud koos, kõik muud juhud on kokkujooks teine. Samuti pole relv mõeldud järjestikku laskmiseks ehk laskude vahel pidi raud jahtuma, muidu loopis.

päris huvitav on ka poolautomaatsel siledaraudsel padruneid ainult salve panna. Vbl on mõnel mudelil isegi võimalik.

Need mehed, kes tulevad relvadega, mis 5 min ja 5 lasuga juba suurelt loopivalt kuumad on, need mehed ei sea ka eesmärgiks esikohti. Teevad hoopis raua loopimisest suuremaid vigu. See on praktika tiirus. Seda, et lasta tuleb aeglaselt olen aga juba ammustest aegadest propageerinud. Need, kelle raua loopimine väiksem .. eks nende hulgast tuleb ka esikümme jne. Võrdlus sportlaskmisega on ka märgi suurusest tulenevalt kohatu - nad lasevad hoopis väiksemaid märke.

Miraazi teema aga. Sloveenias oli miraaz enamusel laskuritel peale esimest lasku. Ja mitte 1,5 minutiks. Viimase päeva tulemus oli 150/150st. Miraaziga. Laekveres aasta algul aga sain oma relva rauast ka peale seeria lõppu kinni hoida ja käsi soojendada.

Ja lisakommentaar: Risti suurus .. pahatihti saavad mehed siukse jämedama risti ja piirkonda sihtimisega paremaid tulemusi kui liiga täpselt nähes. Ise oskan ka kümmet sinna keskosasse parandades hunniku miinuseid saada

Lõpetuseks - mul oleks hea meel, kui mehed, kes teoorias laskeala arendavad, hakkaks enam võistlustest osa võtma - saaksime pikema nimekirja, paremad auhinnad ja meie praktikast tuleneva ala arengu.

Euroopa on jah täise erinevaid kultuure ja kombeid ja suhtumisi. Mõned on eriti ajaloos kinni ja mõned .. arvavad end edumeelseiks. Fitasc reeglid on üks paras kompott, mis alguse saanud põhjamaade+saksamaa ühisest jahipraktilisest laskmisest. Ehk 20 min 20 lasku teemast. Olen kümne käega nõus, kui tuuakse uusi harjutusi. Ja vaadates senist osalejate nimekirja, siis enamasti on tarkade nimekiri kordi pikem. Ilma irooniata Sarviku aadressil. Et tehtagu ja leitagu osalejaid - kõigest vast ise osa võtta eip jaksa aga eks jõudumööda ikka.
Fitasci reeglid on igal juhul erinevad ISSF omadest ja Fitasc kardab sarnasust nendega nagu tuld. Kunagi oli hirvelaskmine ju kuulilaskmine ja kas ISSF või selle eelkäia all. Suure kaliibriga ja dupledega .. . Täna oleme oma jahipraktilises siis kuskil päris metsa ja ISSF-i vahel.
Ahjaa, selle võrdluse artikli panin mina kokku. Põhiline erinevus tuleb pükstest ja jakist, mitte saabastest. Püksid fikseerivad selja nii, et astumine ka kinni (kõnnivad nagu puuhobused nad ka siis, kui pükstel säärelukud lahti).

Oehhh.. no mis sa kostad.
Fitasci järgi kulgeb võistlus imeaeglaselt, kohtunikud jalutavad ja korjavad märke eri kujude vahepeal (ka reeglitevastane) või sõidavad need ette ja kõik vaatlevad neid ning kogu sellest euroopalikust kamarajurast lähtudes on tihti kasutusel üldaeg ehk 30 min. Ei viimasel võistlusel Sloveenias ega eelmistel mujal pole ühe märgi laskmiseks rohkem jäetud kui 5 min 5 lasku. Kaalusime ka Fitasci eelmise aasta reeglite ilmnemisel neid rakendada, kuid otsustasime, et kohalik reegel 20 min ja 20 lasku jääb kehtima. Põhjenduseks sujuv korraldus ja tugevam seos ühe märgi ajaga. Kohtades, kus märkide vahetamine peatab laskmise kasutatakse vastavalt pikemat üldaega või loetakse aega märgi kaupa - samuti nagu Fitascis.
Kodulehel ripub siiski rahvusvaheline reeglistik, mille osas meil on veel erandeid - näiteks ei lasta meil 3*5 + 4*5 seisvat ja 1*5 jooksvat märki.
Aga ma maksan ka litsentsitasu ja leian, et oma kohandatud reeglid on pea-aegu head Aga saamatud oleme küll ja kohalikke reegleid pole ikka veel suutnud kodukale üles panna. Abikäed skannerrmisel-redigeerimisel jätkuvalt oodatud.

Aga tead, palun võta parem otse ühendust - kuulirajal on võimalusi nii palju, et taustainfo oleks enne abiks.

Tormist vallasupiks jutt saanud jah..
Aga saab küll rammusamaks. Esiteks saab 3 valla peale üsna mitme ühekordse ametiga hakkama - üks hanked-hooldus, üks vallavanem jne. Igasse valda peab jääma 1-2 koha peal kättesaadavat ja pädevat inimest. Seega keskmine inimeste arv peaks olema noh 1,5 inimest senise 3 asemel. KOntoripinda kah vähem. 5 minilasteaia peale piisab ju ühest ühisest juhatajast. Mõned probleemid jäävad ja tegelikult saavad suuremaks niikuinii. Need aga tulenevad rändest ja iibest.
Eks teine variant on ka minivaldadega - vallavanema ja muude ametimeeste kohuseid täidetakse teise töö kõrvalt - siis suudab ka pisike vald oma valitsemist veidigi ülal pidada.
Olen siin oma ametist tulenevalt kohtunud vallaga, kel piltlikult 3 tööl käivat kodanikku iga 100 elaniku kohta ning ettevõtlust pidurdavad vallaametnikud...

Ma ei saaaaa aru siinsest lumemurest. Olin just nädala Austrias. Mägedes. Kohas, kus mõned majad ja liikusin ka suuremates piirkondades. Iga päev. Iga päev sadas lund. Mitu korda päevas lükati teid lahti. Tee tunnistati puhtaks, kui asfalt paljas ja kõikidest teemärgijoontest laiemalt puhas. Külateed lükati lihtsalt puhtaks nii, et ei olnud lumeläbu. Kui külas oli traktor või paar, sõitsid nood teed läbi. Kui muidu ei jaksanud, pandi ketid peale.
Aga mis meil toimub? Hädaldamine, paha, ei saa, ei tehta jne.
Mina ise arvan, et vallad meil liiga väiksed, et asjadega hakkama saada. Ja ametitesse tihti saanud poliitilised käpardid. No kuidas saab, et ametnik, kes töid tellib, hakkab virisema, kui teed kinni? Ahh. Ega muidugi, ma ka siis ainult lõõbin, sest 8 kilo eest neid 10 kildi hankeid korraldama ei läheks ju..
Aga siinsetele kinniistujatele - hankige nüüd, kui liikuma saate traktorit omava naabrimehe number ja leppige summa kokku. Lihtne. Vahel piisab summaks tükist heast lihast või paarist vorstilatist.

Ehh jahh
Esimene relv. Minu esimene õppesõiduauto oli GAZ 51 ja esimene relv siledaraudne. Õppisin laskma. Ja hiljem pidin palju ümber õppima. Autol ka seda va vahegaasi pole enam vaja ...

99% õnnetustest on põhjustatud inimlikust käitumisest.
1% vahendi võimalustest. Sõideti end ja teisi kirstu nii nende mossede kui mersudega. Hoolimata võimalike kiiruste vahest on aparaatide ohtlikus sarnane nendele sobilike kiiruste juures.

Saunaseina või kuhu iganes saab vägagi kaugele selle siledaraudsega ka lasta. Täiesti kärsitult päästikut vajutades. Kui mul on käes üks relv, millega saan poole kildi raadiuses palju-palju väga lolle laske teha, siis võttes vähe kaugemale kuule lennutava riista on mul ülasuunas võimalik täpselt sama palju asendeid leida - lihtsalt kukkumiskohad on hõredamad. Vead juhtuvad pikisuunas lastes. Ja seal kukub ka vindikuul peagi maha (600 m peale inimesekõrguse maa). Jah, vindiga saab lasta maha 1,5 kildi peal oleva hinge. Siledaga seda enam ei saa. Püssi taga olev idikas peab lasu vaid 15-20 kraadi taevasse suunama. Ehk seegi olukord taandub suures osas kaba taga olevale idikale ja alles siin relva täiendavale võimalusele tekitada ohte kaugemal.

Seega tagasi esimese relva juurde - ei pea ostma siledat esimeseks relvaks arvan mina ja arvab minu isa. Muidugi on sile universaalsem oma kasutuskohtade poolest (atv-ga saab ka igale poole kuid ise eelistan ...

sammal.habe kirjutas:rusikareegel on, et sile on ohutum. kahtlemata on noorte meeste seas neidki, kes v2ga ettevaatlikud. aga reeglina on noore mehe veri siiski 2kilisem ja n2pp l2heb k6veramaks kergemini.

Väide ja kohe ka selle ise ümberlükkamine oli see ju.

Ohutus on küsimus käitumisest. Sile ei ole ohutum. Vint ei ole ohtlikum. Laskja relva taga on kas ohtlik või mitte. Vale käitumisega on võimalik neid põrkega kuule lennutada vägagi ohtlikult mõlemaga. Kui mees oma siledaga ei saa 35 meetri pealt seisvale seakujule pihta, siis ta on ohtlik! Kui talle vint kätte anda ei muutu ta ei ohtlikumaks ega ohutumaks v.a. juhul, kui ta möödalaske just moona-relva sobimatuse tõttu metsa ei lasknud. Paraku pannakse oma relvadesse igasugu jama ja ..
Vindi laskeulatuse kohta - ei tehta ju enamust lolle laske toruga 35-40 kraadi taevasse sihtides aga 500 m peal on ka siledakuul veel tappev ...

Ja nõuame kõikidel algajatel mossega sõidu õppimist on pehmelt öeldes nõme. Sama põhimõtte järgi peaks arvutiõpe algama juku ja BASICus progemisega, suusatrenn puusuuskadega jne.

Tere jälle rõõmsate uudiste poolelt!

Oleme kirja saanud 45 Pahrilaskjat ning 67 Pardilaskjat. Teadmiseks neile, kel jäi end kirja panemata, et laskjaid mahub veel. Pardilaskjatel, kes kirjas pole tuleks kohale tulla 8:30-ks - jõuame Teid kenasti rajale mahutada. Pahrilaskjad mahuvad mõlemasse päevapoolde.

Meeldivad üllatused laskjatele on ettevalmistamisel ning eks näeb neid rajale jõudes. Peakokk nuputab hetkel, kuidas panna mehed-naised oma keeli neelama ning teised korraldajad juba kibelevad laskjate ootuses.

Eelmises kirjas jäi ka rõhutamata - kehtib traditsiooniline lubadus osalejad ka Läänemaale pardijahile lubada!

Kirja autor hakkab nüüd laskjaid gruppidesse loosima ning laskjatel on viimane võimalus veel võistluseelseteks trennideks.

Tervitused laskehuvilistele,

seekord lisan mõned uudised ja täpsustused.

Esiteks lubab ilusat ilma üks kanal ja veidi vihma teine. Seega hindame kummikute vajaduse väiksemaks.
Teiseks ei ole osalejatelt laskuri litsents nõutud
Kolmandaks on sponsorite hulgas ka Liviko
Neljandaks kordan üle - eelnevalt registreerunud osalejad ei pea kohapeal tasudes 50.- eek rohkem maksma. Lisatasu kehtib neile, kes ei registreeru eelnevalt.
Viiendaks - viide esimeses kirjas registreerimislehele oli veidi ekslik. Mõeldud oli http://www.ejsl.ee kuid ka http://www.ejs.ee inimesed on sõbralikud ja lisasid kena lingi. Tänu tehnilistele piirangutele on mõlema kaudu suunatud registreerimine ise Männiku Jahilasketiiru lehele - aitähh Männiku tiirule!

Kuuendaks jätsin kõige tähtsama - nagu ka eelnevatel aastatel, saavad harjutuste esimesed püssid (Savage .7mm RemMag ja Perazzi MX2000 ostmiseks voucheri 1000 Eur.-). Teise koha omanikud seekord binoklid (Luger ST 12x50) ja kolmanda koha omanikud täpsuskuule ( Sierra 30 cal HBPT) või haavlipadruneid (Fiocchi TOP 1 28g nr 7,5). Lisaks veel midagi, mille veel avaldamata jätan.


Lootes veel rohket registreerumist,


Silma Laskurklubi

Tervitused kõikidele jahilaskjatele. Käesolevaga kuulutame välja järjekordse võistluse Mestpahr ja Metspart 2010.

Nagu alati, püüavad korraldajad anda oma parima võistluspäeva sujumisse, toredatesse laskeradadesse, põnevatesse auhindadesse ja muidugi heasse kõhutäitesse. Nii kõhutäitmisel kui laskerajal võib tulla meeldivaid üllatusi.

Metspahr

Vastavalt viimaste aastate traditsioonidele lastakse kolme harjutuse reeglite järgi 20 lasku seisvate sigade (VSS) ja 20 lasku jooksvate sigade (VJM-2 + JP-2) pihta.

Sõltuvalt osalejate arvust on võistluse algus 8:00, 9:00 või 10:00. Harjutusi VJM-2 ja VSS lastakse Silma Lasketiirus (GPS koordinaadid 479662:6535572) (sekretariaadist Lutakul (GPS koordinaadid 480094:6534352) antakse ka kohalejõudmise juhised) ning harjutust JP-2 lastakse Lutaku Lasketiirus.

Metspart

Sellelgi aastal on jahisportlikuks harjutuseks Inglise Sporting 100. Lastakse seda Lutaku tiirus ning pardijahiajale kohaselt võib õigetel jahimeestel vaja minna ka kummikuid. Igaks juhuks teadustame veetasemest tublisid kütte mõned päevad enne võistlust.

Ajakava

Arvestades osade võistlejate soovi osaleda mõlemas harjutuses, palume seda ka registreerumisel (http://www.ejsl.ee) teada anda – saame laskjad paigutada ühel päevapoolel ühte ja teisel teist harjutust laskma.

Eelregistreerimise paneme lukku 8. septembri õhtul (24:00) ning eelneva laskmisjärjekorra koos täpsemate laskmiste algustega saadame välja 9. septembril. Eelregistreerumiseta osalejad pääsevad rajale vastavalt vabadele kohtadele ajakavades.

Auhinnad

Head!
Peasponsor on pikaajaline koostööpartner Jagdhof.

Osalemistasu
Metspahr – 250.-
Metspart – 400.-
Kohapealsel registreerumisel lisaks 50.-

Tasu sisaldab osalemist võistlustel, toitlustust kahel korral, head seltskonda ja pääsu ka päris pardijahile.


Korraldajad


Silma Laskurklubi
Maanus, Arles, Aarne, Priit, Arvo, Katre, Gediminas ja paljud-paljud teised.

Jooksva sea rada Waldu.ee