Jääger-online jahindus foorum

Mitte hundist. Mehed, kui te meediasse saadate jahimeeste kogunemiskohas saagiga poseeritud pilte, siis võtke ükskord ometi vähemalt pildistamise ajaks püssilukud lahti (JE paragrahv 8 lg 2), kui te juhtumisi ei otsi ise riidu inspektoritega. Jätke ükskord see ometi meelde.

Alles paar päeva tagasi TV uudistest kuulsin, kui arutati karusloomade pidamise ja kasvatamise keelustamist, et Marat ja Sangar pole oma töös kunagi karusnahku kasutanud. See lasti ilmselt teadlikult meedia keskpunkti kui suur saavutus loomakaitsjate töös.

Julgen vastata, et ei käi. Aastast aastasse korduvad just sarvekännise vigastusest tekkinud lisaharud, kus sarvekännise vigastusest tingituna tükike kasvusubstraati on langenud kas kännisele või lausa pealuule. Ning sealt saab alguse nn. lisaharu või lausa lisatüvik. Kirjeldatud juhul sokk heidab sarved ning uued sarved kasvavad juba kas normaalsed (pooled on võrdsed) või väikeste veidrustega, sõltuvalt üleelatava talve raskusastmest ning veel paljudest muudest lisateguritest. Millised need uued sarved tulevad, on võimatu ette ennustada.
Kui sarvede järgi valida, siis võiks ära küttida just need sarvekännise vigastusest tingitud lisatüvikute (harudega) sarved. Seda, kas on lisatüvikuga tegemist, vajab jahimehe treenitud terast pilku ja head binoklit ning natuke aega eelnevalt binokliga looma tähelepanelikuks silmitsemiseks. Saate omale väga huvitava ja omapärase trofee.

Ma ei viitsi Unt sinuga vaielda, jäägu sulle õigus nii nagu minulegi oma arvamuse suhtes. Ma püüdsin fakte sulle ritta panna levikuandmetele toetudes ning nendele toetudes saab näidata ka levikusuunda (muide Keskkonnaagentuur pole kandnud Eesti e- elurikkuse andmebaasi mitte ühtegi teadet saakali trehvamisjuhtude kohta, mida jahimehed on esitanud). Loe läbi ulukite alljaotuse 5 lk Ain Aaviku kirjutise lisana avaldatud KKM seisukoht saakali staatuse suhtes. Loomulikult pole kähriku ja mingi küttimisel ka 24 tunni teatamise kohustust KKA-le ega ka emakate prepareerimist kohustuslikus korras, mis ilmselt pärsivad saakalite küttimist või vähemalt küttimisest teatamist. Paneme siis kähriku küttimisel ka 24 tunni märke koos emaka prepareerimisega ning vaatame, palju aastas neid loomi ametlikult lastakse. Vaata UNT seda kirja tähelepanelikult, mis seisukohale asus KKM saakali väljaküttimise osas. Liiki, mida pole Eestile vaja, selle ellimineerimisel loodusest loeb kiirus. (vahel ei aita sellestki (ümarmudil, marmorvähk, signaalvähk ilmselt ka). Küsimus on hetkel kemplemises jahiaja pikkuse üle. Seda imelikum on nüüd pusida KKM-ga, kes tarbetult pidurdab saakalite küttimist.
Ja staatus võõrliik pole kohe kindlasti mingi imerelv vaid ohumärk.
Ja hr HOwl esitatud küsimus kõlas mitte "kus on andmed" vaid "äkki on andmeid elik kas on andmeid". Erinevad küsimused ju. Seega ma püüdsin hankida infot, mida mul hetkel pole.

H:OWL kirjutas: Ah et läheb jälle lahti? Keskkonnauuringute Agentuur (s.h. Peep Männil) ja nüüd ka Eesti Terioloogia Selts (lausa eesotsas Peep Männiliga) levitavad nii kodu-kui välismaal valeinfot ja -teooriaid mitte ainult Eesti suurkiskjate vaid ka šaakali kohta.

Saakaliküsimus algab sellest, kuidas tehti temast meie jahiuluk, mitte aga võõrliik. Jahiulukiteks loetakse need liigid, kes ise siia jõuavad. Võõrliikideks aga need, kelle siiajõudmist on inimene tõenäoliselt toetanud. Äkki hr H:Owl on andmeid , mis faktidele ja argumentidele tugineti, kui saakalist tehti meie jahiuluk. Minul pole ja KKM võõrliikidega tegelevatel spetsialistidel ka pole. DNA analüüsi abil ei saa määratleda, kas saakal jõudis siia jalgsi, hobusega või autoga. DNA analüüse tehakse teiste teadusandmete saamiseks, mitte aga levikuviisi kirjeldamiseks. Meie saakali levikuandmed näitavad vastupidist kulgu. Kõigepealt leiti ja tabati Matsalus, siis tükk aega vahet ja tabati Häädemeestel ning sealt omakorda läks natuke aega kui tabati Lätis. Läti viimane tabatud saakal (üks kütitigi aastal 2018 alul ja rohkem ei midagi) kütiti Heinaste lähedalt elik meilt allapoole liikunud loomadest. Seda oleks tulnud DNA põhjal uurida ning tõenäoliselt oleksime vastuseks saanud, et pärit Eestit asustanud asurkonnast. Vastupidisuses ma kahtlen. See, et Lätis pole talle elupaiku, ei päde. Miks siis Lätis neid ei kütita? Ja kui kütitakse, siis vaid meie piiri lähedal. Pealegi on Riia linn ise piisavalt suur takistus saakalile tema levikuteel. Arvestades tema inimkaaslevust, pidanuks ta uurijatele juba Riia lähistel silma torkama. Kui levik on lõunast põhja, siis jäävad mõned isendid teele pidama ning seejuures peaksid olema ka tabatavad Poolas, Leedus ja Lätis enne meie leiuandmeid.
Minule laekunud avaldamata andmetel on saakal Pärnumaal tunginud juba mererannast oluliselt kaugemale, seega on võimeline elutsema ka ilma mererannata ja kõrkjastikuta. Piisab vaid võsastikest ning sobivatest kohtadest, kuhu annab uru kraapida.
Pole oluliselt avaldatud ka andmeid saakalite toitumise kohta. Piltidel on nad kenad ja terved ning mitte kärnas. Hundid seevastu kärnas. Huntide oluline toiduobjekt paistab olevat kährik, saakali ja kähriku suhet, kus kährik oleks saakalile oluliseks toiduobjektiks, ei julge ma andmepuudusel väita. Sealt siis ka see kärntõbi huntidel.
Huvitav, mitu tegelikult kärnas saakalit eelmisel aastal lasti? Bulgaarias avaldatud uuringu kohaselt on saakal ja rebane omavahel neutraalsed liigid, sallivad teineteist ning kohtumisi ei otsi.
Mis puutub valeinfo levitamisse, siis avalikus meedias levitasid juhtivad karuspetsialistid valeinfot Nigula turvakodus kasvatatud karude ja nende looduses hakkamasaamise kohta. Ja seda ilma mingite süümepiinadeta, kuigi oleks võinud natuke süüvida ajalukku ja asja õiges valguses esitada. Ja kui end teadlaseks nimetanud inimesed on üks kord juba avalikult valeinfot levitanud, siis kaob usaldus ka nende poolt tulevikus tehtavate analüüside ja tulemuste kohta.

Ei maksa unustada, et Terioloogia Seltsi juhiks sai ja on Peep Männil.

Postimehe küsitlus (vastajaid enam kui 5000) siil 51% , hunt 18%, metskits 17% häältest. Rahvas närigu muru.

Aivarile
ma tsiteerisin sõna-sõnalt KKM ametnike vastust minu küsimusele suvise ajujahi sätestamise kohta metssigadele. Ja nii nad vastasid.ja ega ma muud oodanudki.

Tõnu kirjutas: "Nii, et esimene probleem on EJS, kõigepealt võiksid nemad midagi asjalikku teha ja suurt pilti vaadata"
EJS süüdistamise asemel vaadake suurt pilti KKM tasemel. Seal ka Tõnu. Süüdistust on lihtne lennutada. EJS esitatud ettepanekud nii saakalijahi kui linnujahi osas, mis seondusid koerte kasutamisega, ei leidnud KKM-s tunnustamist. Kodulehel on (vähemalt olid) EJS ettepanekud saakalijahi osas kirjas, jahieeskirjast vaadake, mis välja tuli. Ma muidugi ei näinud, kui jahieeskirja muudeti, mitu ettepanekut selles osas tegi KKM-le EJTÜ.
EJTÜ tegemistesse pole, peale selle organisatsiooni tegevuste ärakuulamisega, EJS sekkunud. EJTÜ ju iseseisev organisatsioon ja oma tegevusi ning tegematajätmisi peaks selgitama ise.
Mis puutub metsseajahti koertega märtsi lõpuni, siis tehti see vaid seakatku perioodiks. Kui viie aasta pärast on seakatk kadunud (kui on?), kaob ka see luba jahieeskirjast nii nagu ka autost sea laskmine. (Vähemalt selline oli seletuskirjas antud selgitus. Anti teile jahimehed võimalus, siis võimaluse piires ka kasutage. Nii nagu aastaringse ajujahi võimalus metssea küttimiseks, mis sest, et keegi eriti suvekuudel meestega seaaju ei tee. Või teeb siiski?)

Feen kirjutas: "1.5 aastane pull. Karvased sarved. Selliseid on paar tk veel, natukene lühemate sarvedega".
Noh, kui kirjandust uskuda, siis tegemist esimeste sarvedega, mis puhastuvad alles septembris. Kui esimesed sarved, siis need on ilma kibunapärjata. Septembris needsinased esimesed sarved peavadki karvased olema. Kui sarvepilti vaadata, siis pole tegu just kõige nõrgema loomaga.

Sandermai küsimus "Küsiks sellist asja, et kui sokk ikka näost hall, kas tegemist vana loomaga? "

Vastus lihtne- ei pruugi olla. Alles selle aasta ajakirjas "Wild und Hund" oli keskmiselt pikk soku vanuseteemaline artikkel, kus tõdeti seda, et kõik näost "hallid" sokud ei pruugi olla vanad loomad. Jahimehed millegipärast arvavad, et on. Ka 2-3 aastane loom võib olla halli näokarvaga (just lasksin ise ühe sellise kaks päeva tagasi ning see osutus 3. aastaseks loomaks (vanusemäärang sakslaste lihtsüsteemi järgi, kus võetakse arvesse sarvekännise läbimõõtu ning hammaste kulumiskõrgust). Näost halli looma korral jälgige looma kehahoiakut (peahoiakut), konditsiooni ning tulekut põllule, raiesmikule (st käitumist).
Mis vanusest alates pole sokk enam potensiaalne tegija kitsedele.
Looduses, kui sokul on munad olemas, on ta kogu aeg tegija, kui vaid nooremad teha laseksid.

Googeldasin natuke ja sain teada, et sissejuhatavaks kommenteerijaks oli merebioloog!!! Jahindus ja merebioloogia tunduvad omavahel mitte väga seotud olevat, kui just hülged ja hanelised välja arvata. Aga zooloogina on ta õigus omale arvamusele kindlasti.

Respekt Greengoblinile rahuliku mõtiskleva arutelu eest. Võtsin hoogu aruteluks, aga kui lugeda eelnevaid mõttekäike, siis, olles hundindusega tegelenud aastast 1976 - 2004 saab konstanteerida vaid, et jahimehed pole suutnud hundi lindpriiust kasutades, hunti Eestist välja tõrjuda. Kehvad hundiaastad on vaheldunud väga heade hundiaastatega inimese tahtest sõltumatult. Soovitan kõigil vaadata ajas tagasi. Alates aastast 1954 tuli iga 15-20 a tagant hunte eelmiste aastatega võrreldes kordades enam küttida, kuigi vahepealsetel aastatel oli hunte Eestis üsna vähe. Miks see nii oli, sellele andis eelkirjutaja väikese vihje. Eesti pole suletud süsteem hundile ja ka Läti pole suletud süsteem hundile, vähemalt niikaua kui elektritara Venemaa ja Valgevene piiril pole. (Tundub, et kavaga planeeritud huntide arvukus eeldab saarelist iseloomu või suletud süsteemi, kuhu süsteemiväliseid hunte ei lisandu). Meil jääb talveks kindlasti avatuks Peipsi ja Pihkva järve jääkate. Tundub, et lätlastel on hundi ohjamine tunduvalt paremini paigas, sest nad saavad ka ilvest, erinevalt meie jahimeestest, piisavalt küttida. Kitse arvukus kõikus nii siin kui seal samamoodi, seakatk on nii meil kui Lätis. Kährik ja saakal ka. Ilmselt küsimus usalduses, kes keda usaldab. Ja kes keda ei usalda. Ma võin eksida, aga me oleme oma suurkiskjapoliitikat ajades saanud ainult süveneva veelahkme, kus ühel pool istuvad jahimehed ja loomakasvatajad ning teisel pool kaldal ulukiuurijad koos riigiametnikega. Ilmselt siit ka need mõlemapoolsed valulised reaktsioonid nii siit, kui sealtpoolt veelahet.

Head uut aastat kõigile jahimeestele! Vist veel võib soovida. Riielda põle vaja, suts mõtiskleda võib küll.
Peale selle on šaakal Euroopa Liidus madalama kaitsekategooria ehk ELi loodusdirektiivi viienda lisa liik," sõnas Männil.
Lihtsalt natuke teadmiseks, et peale saakali on meil EL loodusdirektiivi viienda lisa liikideks ka hunt, ilves, metsnugis, tuhkur, valgejänes ja kobras. Huvitav, miks ma ei näe teadurite võitlust ülejäänud liikide (va hunt ja ilves) aga eriti koprajahi aja lühendamise nimel noh nii 1. novembrist 28. veebruarini. Mille poolest kobras saakalist halvem või parem on? Jahimeestel pole asjaga, kui ka kahjustused tulevad, muret, sest väikeulukijahilist tegevust korraldab maaomanik ning kummagi uluki puhul ei hüvitata maaomanikele nende ulukite poolt tehtavaid kahjusid ega nõuta neid ka jahimeestelt sisse. Ja juhised maaomanikele annab sellise tegevuse korraldamiseks keskkonnaagentuur oma seirearuandega. Ning ka äramärgitud EL parameetri kohaselt on nad kõik võrdsed liigid.
Peale selle, sellesamuse direktiivi pügala kohaselt on meile antud õigus ise nendele liikidele jahipidamist korraldada kas siis kaitsekorralduskava alusel või ilma selleta. Hundi ja ilvese kasutust me korraldame nn ohjamiskava alusel, teistele samal redelipulgal asuvatele jahiulukitele ilma selleta, kui välja arvata väike vahemik, kus kopra kasutust prooviti korraldada kaitsekorralduskava alusel, aga teatud teadurite vastuseis lõpetas koprakasutuse korraldamise kaitsekorralduskava alusel ära. Nii, et EL direktiivile toetumine pole eriti tõhus abinõu otsustamaks jahiaegade kestvuse üle. See ikka meie oma kätes, mitte Brüsselis.

Kusagile on läinud mu eelmine vastus kõndima. Küsimus on ju mingi normi kehtestamises, mida kontrollida ei suudeta ja mis on eelnevatel aegadel viljatuks tegevuseks osutunud. Nii nagu valge ja musta mehe ning indiaanlase anekdoodis, võib ainult kahvanägu kaks korda sama reha peale astuda. Kvoteerimise mõte on tarbimispiirangute kehtestamine juhuks kui napib varusid. Kvoteerimise mõtteks pole kunagi olnud eetiliste küsimuste tulemuslik lahendamine. Omal ajal olid kvoodid nii bensiinile, suhkrule ja ka viinale ning paljudele muudele asjadele, mis aga ei tähendanud muidugi viinavõtmise vähenemist. Ja uusi suhteid saab luua küll ka seaduse jõul. Beretta tõi ise lõpulauses hää näite.