Jääger-online jahindus foorum

Minule teadaolevalt pöördus EJS vastavasisulise kirjaga avaliku sõna nõukogusse, kus asi võeti ka menetlusse. Lähipäevil peaks kirja sisu ilmuma seltsi kodulehele.
Ja ega EJS enamat teha saagi, kui pole teada, mis argumentide põhjal süüdistati saarlasi küttimistulemuste võltsimisel. Loo pealkiri oli ju mitte loendustulemuste võltsimine vaid küttimistulemustega manipuleerimine. Pealkiri maksab ja innustab lugema ning jääb meelde. Mis loos endas oli, on paljud lugejad juba unustanud, sest uued lood tulevad peale. Saarlased pole vist isegi saanud KKM-st oma küsimisele vastust. 30 päeva on ju aega vastata ka.

Saarlased, kes on ka EJS liikmeskonnas, pärisid KKM-lt aru aga seni vastuseta (vt saaremees teade samas plokis). Vastulauseid saab esitada siis, kui kahtlustuse alused on teada.

Tegelikult pole selle artikli puhul üldsegi tähtis, kui palju kütiti või loeti metssigu. See artikkel on puhas jahimeeste negatiivse maine kujundamise artikkel. Kui kõrge riigiametnik (KKM vanemametnik on avalikkuse silmis kõrge riigiametnik) räägib avalikkusele tõestamata väidete najal seda, et jahimehed kogu aeg vassivad mitte ainult loendus vaid ka küttimistulemustega, elik teevad rehepappi ja valetavad ning neid ei saa usaldada, siis selline lähenemine võib muuta oluliselt avalikkuse arvamust jahimeestest, kui seakatkuga võitlemise alustalast. Signaal on saadetud. Ja see avaliku arvamuse muutus ei pruugi toimida mitte ainult Saaremaal vaid see võib muuta suhtumist kogu Eestis. Positiivne maineke, mida me oleme aastatega üritanud luua, sai korraga tugeva hoobi. See, et ametnik pärast vabandab või võtab sõnad tagasi, ei muuda enam asja. Tegu on tehtud, üldsusele signaal saadetud jahimeeste vääritu käitumise kohta. Ja see teeb mind murelikuks tulevikku silmas pidades.

Ainile

Ega ma üritanudki vaielda. Mul enda jaoks asi juba ammu selgeks tehtud. Ma üritasin seletada seda, et ulukiseires on kaks poolt: jahimehed ja ametimehed ning koostöö peaks toimuma võrdse kohtlemise printsiipi järgides. Mitte nii, et üks osapooltest on rehepapid ja valetajad ja teine osapool see õilsam osa. Ja ka mitte nii, et samu protsesse seires tehes (andmeid või teadusmaterjali kogudes, jms) on üks osapooltest projektipõhiselt tasustatud ja teine teeb seda oma kulu ja kirjadega jahipidamise võimaluste kaotuse hirmus. Kui on vastastikune usaldus poolte vahel, siis sujub ka koostöö. Siis pole ka rahas küsimus. Mulle näib, et hetkel on vastastikune usaldus langenud peaaegu olematusse. Ja see teeb muret. Ja siit ka need vastastikused kahtlustused ja probleemikesed.

Ma täiendan eelmist kirjet parema arusaadavuse mõttes.
Veelkord:
Keskkonnaseireseaduse § 2. Keskkonnaseire ja selle eesmärgid.

(2) Keskkonnaseire eesmärgid on:
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;

Jahiseaduse § 21. esimene lõige algab nii:
"(1) Jahiulukiasurkonna seisundi jälgimiseks korraldatakse ulukite seiret"
Selle jahiseaduse paragrahvi aluseks on ju otseselt keskkonnaseire seaduse paragrahv 2 lõike 2 punkt 4. Ja hulga määramine käib JS paragrahv 21 "Jahiulukite seire" lg 3 alusel antud ministri määruse kohaselt.
Nüüd peaks küll selge olema, kust alused tulevad. Iga iseseisev seadus täpsustab vaid oma valdkonda (metsaseadus metsa osas, kalapüügiseadus kalavarude osas, jne)

USO PM arvas "Linnukütt - kogenud endise ametnikuna võiksid teada, et ulukiseiret reguleerib jahiseadus, mitte keskkonnaseire seadus, ära aja inimestele kärbseid pähe.

Värskendan sinu mälu keskkonnaseireseaduse osas.

§ 2. Keskkonnaseire ja selle eesmärgid

(1) Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist.

(2) Keskkonnaseire eesmärgid on:
1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine;
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine;
3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine;
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine;
6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine;
7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine;
lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks.

Kui ulukid pole taastuv loodusvara, siis kes või mis nad on? Siit tulevad jahiseadusesse sisse kirjutatud seirealaste eesmärkide täpsustused. Jahiseadus ainult täpsustab seireseadust ning kumbki neist ei räägi tasuta seire tegemisest. Või leidsid sa kusagil koha, kus on sõnaselgelt öeldud, et seireosakonnale tuleb teadusliku uurimistöö materjalid ja andmestik pannil tasuta kätte tuua. Tasuta tuuakse kätte, mitte hirmutamise taktikat kasutades, vaid vabatahtlikult kogutud materjal. Võrdle, kuidas koguvad andmeid ornitoloogid, ja kuidas nad neid üldsusele serveerivad.
Mind muuseas vihastas viimase jahieeskirja paranduse sappa lükitud seiremääruse parandused, mida ei kooskõlastatud jahimeestega (EJS andis selgelt eitava vastuse nendele parandustele niikauaks, kuni pole vajalik tegevus jahimeestega läbi räägitud) ning mille punktid räägivad selget keelt jahimeeste mitteusaldamisest ( (3) Loenduse algusest tuleb teavitada Keskkonnaametit.)väljavõte seletuskirjast;"Punktiga 9 kohustatakse ruutloendusest eelnevalt teavitama Keskkonnaametit. Teavitamiskohustuse kehtestamise eesmärk on parandada ruutloendusel saadud andmete usaldusväärsust. Lisaks annab see Keskkonnaametile võimaluse teha loenduse tegeliku toimumise pistelist kontrolli või kontroll-loendust. [u][u][/u][/u] Üks määruse koostajatest olid ju sina.Tsiteerin seletuskirja:"Eelnõu koostamisel osales Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil"
Kui see ei ole usaldamatus, siis mis see on? Kui Te jahimehi ei usalda, siis lõpetame jama ära ning leiame teised võimalused seireandmete saamiseks.

USO PM arvas nii: et maksumaksja (jahimees) oleks nõus seda kinni maksma"

Praegu ju maksumaksja jahimees taob seirekulud omast taskust kinni. Või on KKM eraldanud ruutloenduse ja sõraliste loenduse korraldamiseks jahimeestele raha. Ma küll ei tea. Küll aga tean seda, et omaaegsele seireosakonnale eraldati KIK kaudu suurkiskjate sõltumatuks seireks raha.(Vt eelmisi EJ numbreid, kus toodi ära KIK´i projektide rahastus). Kui seireametnikud ei suuda sõltumatut seiret ilma täiendava rahata teha, siis miks arvatakse, et jahimehed on lõputu rahaauk, kust kühveldada. Kui loenduse tegemist kontrollitakse ja selle tegematajätmist karistatakse seaduse jõuga, siis pole tegemist vabatahtlikkusega vaid tasustamata tööga. See jutt vastuseks ei päädi, et neid andmeid on teile jahimeestele vaja. Seepärast siis teetegi tasuta. Neid õigeid andmeid on eelkõige riigile (ametnikele) vaja, et kas või seakatku olukorras õigeid ja pädevaid otsuseid vastu võtta ning kuuma õhku mitte suust välja ajada jahimehi süüdistades. Jahimehed ju ei otsusta. Töö tegemist igas riigis tasustatakse (ehe näide KIK kaudu suurkiskjate sõltumatu seire tegemine), vabatahtlik tegevus toimub loendaja kulu ja kirjadega ning kui ta andmete esitamisel eksib, siis teda ka ei näägutata ega süüdistata riigiametnike poolt rehepapluses. Võrdle Soomet, kus seiretegevus toimub vabatahtlikkuse alusel, seadus ei sätesta mingeid kohustusi, sest seire on Soomes riigi korraldada. Eestis seireseaduse alusel korraldab seiret Eesti riik ning korraldav tegevus ei ole ainult kohustuste määramine, nende kohustuste kontrollimine, süüdlaste karistamine vaid korraldava tegevuse alla käib vahendite (raha) eraldamine selle tegevuse läbiviimiseks. Paar lõiku keskkonnaseire seadusest:
§ 3. Riiklik keskkonnaseire

(1) Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium.
(3) Riiklikku keskkonnaseire programmi finantseeritakse:
1) riigieelarvest;
2) rahvusvaheliste programmide eelarvetest;
Tekkis kohe küsimus.
Kus need finantsid siis ulukiseire (ruutloendus, teadusliku uurimismaterjali korjamine jms) osas on? Jahimeesteni see raha eriti jõudnud pole, kui mitte arvestada esmakordset tasu maksmist 50 põdramao korjamise eest. Võib-olla on makstud ka siia- sinna midagi suurkiskjate seire eest, ei vaidle vastu. Ammu oleks aeg seire ja teadusmaterjali kogumise osas jahimeeste kottimine lõpetada ning minna üle kas usaldusisikute süsteemile või puhtale vabatahtlikkusele, jättes jahiseltside hirmutamise rahatrahvi ja jahipiirkonna kasutuse äravõtmisega.
Elu on Eestis raha peale üles ehitatud ning aeg oleks ka seire osas minna seirel üle tehtud töö tasustamisele (jahimees oma tegevuse taob nii riigile kui maaomanikele kinni ja kui ei tao, siis kohus aitab) või lõpetada kogu seiretegevus sellisel kujul ära. Võib-olla on siis lootust enam-vähem õigete (10-20% veaga suurte loomade puhul) andmete saamiseks, võib-olla ka enam mitte.

Millised on KAUR ulukiseireosakonna andmed metssigade arvukuse kohta Saaremaal ning kui need arvud on olemas, siis millist jahimeestest sõltumatut loendusmeetoodikat on andmete saamiseks kasutatud. Kui ei osata arvukust määrata (jahimeeste andmed on juba eos valed, valetavad sindrid, nii on KAUR aastaid püüdnud meile tõestada) ja seda välja öelda antud hetkel või enne jahihooaega, siis tõenäoliselt ei osata seda määrata ka jahihooaja lõpul. Ja siis ei osata määrata ka küttimiskvooti, see leitakse laepaneelide pealt, aga see peab olema suurem kui eelmisel aastal. Nii on kombeks. Seega, kui enne jahihooaega ei osata arvukust määrata, siis, mil viisil saadakse hiljem teada, et nüüd on meil 1,5 siga 1000 ha kohta ning edasi võiks jahti pidada tavalises korras, ilma paanikata.
Lugesin läbi kolm korda, (aga äkki jäi ikkagi kuidagi silmade vahele) seirearuande, aga KAUR´i hinnangut metssea arvukusele pole. Mida pole, seda pole. On vaid jahimeeste hinnang, mida siin nüüd mõnuga materdatakse. Tagantärele on kõik targad, aga tarkus peaks tulema enne otsustamist. Jäljeindeksi kaudu tuletada arvukust on pehmelt öeldes suht võimatu, sest selleks peame teadma metssea keskmist ööpäevase teekonna pikkust meie tingimustes. Kas seda keegi teab? Kahtlen. Või on olemas veel mingi valem või matemaatiline võimalus, millega ma pole kokku puutunud. Minu teada on vene ulukibioloogid avaldanud valemi millega, marsruudil kohatud jälgede arvust lähtuvalt ning teades sedasamust ööpäevase teekonna pikkust, annab üle minna pindalapõhisusele. Äkki KAUR seletab lahti, kuidas suhteliselt arvukuselt (jäljeindeks) lähevad nad üle väikese veaga (10-20% täpsusaste) absoluutarvudele. Selleks, et konstanteerida- nüüd on meil 1,5 siga 1000 ha kohta. Praegu jäljeindeks näitab arvukuse liikumist 2006 a võrreldes (ka üksikuid vahepealseid aastaid saab omavahel võrrelda) ja ei midagi muud enamat. Tagasiarvutust, toetudes küttimisele, on ka suht raske teha, kui me ei tea Saaremaal sigade sündimuse ja loodusliku suremuse parameetreid ning lastud loomade õigeid strukturaalseid parameetreid.

Cave Man kirjutas:
"Et oleks päris selge mida ma küsin, siis toome näiteks sellise situatsiooni:
Sõidan üksinda autoga, oletame Tallinnas. Autos vintpüss, padrunid salves, salv relva küljes, padrunipesa tühi, relva lukk kinni, relv kotis, relvakoti lukk kinni. Politsei peab rutiinse kontrolli käigus auto kinni, näeb tagaistmel relvakotti ning palub seda esitada. Relv sellises olekus nagu eespool kirjeldasin. Kas ma olen rikkunud mingit seadust ja saan karistada või JOKK olukord?"

Nujah, jällegi huvitav olukord. Kuna tegemist pole jahipidamisega, siis ma mõtisklesin ja vaatasin relvaseadust. Seal sihukesed pügalad:
§ 54. Relva ja laskemoona edasitoimetamine
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.
Sellele sekundeerib lausa kolm paragrahvi sealtsamast relvaseadusest:
§ 55. Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku poolt
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba, samuti käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul.
(2) Edasitoimetatav relv peab olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.

Ajame sinu näites need kaks paragrahvi kokku . Vaata lisaks veel relvaseaduse:
§ 56. Relvaveo mõiste
(1) Relvaveo all mõistetakse käesolevas seaduses relvade ja laskemoona kohalikku ja rahvusvahelist õhu-, raudtee-, vetel- või autovedu.
(2) Kohaliku relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu Eesti piires.

§ 57. Täiendavad nõuded kohalikul relvaveol
(1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba,.......
(3) Relvi ja laskemoona peab vedama valmistajapakendis või pakituna viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu.

Arutleme. Tallinnast -Tartusse sõidad sa autoga ning vead autos relva kaasas. Seega toimetad sa relva ühest kohast teise ilma vajaduseta seda vahepeal kasutada. Kuna kasutad selleks autot, siis läheb sinu tegevus ka kohaliku relvaveo mõiste alla, sest see toimub Eesti piires. Vaatame relvade edasitoimetamisele esitatud tingimusi.
A. Nii RS § 55 lg 2 kui RS § 57 lg 3 kohustavad seda tegema viisil, mis ei võimalda relvade kohest kasutuselevõttu.
B. Sinu olukord "Autos vintpüss, padrunid salves, salv relva küljes, padrunipesa tühi, relva lukk kinni, relv kotis, relvakoti lukk kinni. võimaldab relva kotist väljatõmmates koheselt selle kasutuselevõtu. Lukuliigutusega ja ei midagi enamat. Pole ju relv tühjaks laetud ega lahti võetud.
Minu kokkuvõte- millegipärast arvan, et sul tuleb sinises mundris mehe tehtud paberi kohaselt maksta riigile natuke raha, või tõestada kohtus vastupidist, et sa oled nii koba ja ei saa relva kotist kättegi, sest näpud on na lühikesed või mõelda mingi muu ilusam jutt välja.
Kuna sa ei täpsustanud, kus kohas autos sa relva veo ajal täpselt hoiad, eeldasin, et see on autosalongis (vahet pole, kas esi või tagaistmel) ja mitte auto pakiruumis. Kui pakiruumis, siis sellise olukorra lahendamine sõltub seadusesilmast. Kaalutluse koht nii kohapeal kui kohtus.
Ja veel. Minu pikaajaline praktika on selline, et kui pole ühes seaduses täpselt välja toodud mõistet (antud juhul siis mõiste "laadimata relv a la tühjaks laetud"), saab asja kohtulikul arutamisel kasutada teises seaduses toodud sama mõiste lahtikirjutust (antud juhul siis jahiseadust, kus selle alusel antud õigusaktis on laadimata relva mõiste lahti kirjutatud).

Ei sa torise midagi. See kõik läheb asja ette.
Ma pole senini aru saanud, kust peaksin otsima KKA käskkirja originaale. Teabenõuet selle käskkirja saamiseks ei viitsinud esitada. Piinlik ka kuidagi, nagu urgitseks mingi salajase materjali kallal. Võtsin EJS kodulehelt KKA käskkirjaga kinnitatud ajavahemiku. Tekst selline:
"Keskkonnaamet kinnitas jahiseadusest tuleneva võimaluse küttida metssigu seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil 6. jaanuarist 2016 kuni 28. veebruarini 2017."

Mind hämmastab asjaolu, et jahieeskiri, mis täpsustab kunstliku valgusallika kasutamist (seesamune 2,5 m kõrguse nõue) jõustub alles kolmandal päeval peale 13.01.2016 avaldamist, käskkiri aga nagu näete kohe 6.01. jõus. Ei saa pihta asjale, kas siis kuni 16.01. võib kunstlikku valgusallikat kasutades lasta madalamalt kui 2,5 m. Minule teadaolevalt KKA käskkirja eelnõus polnud kunstliku valgusallika kasutusele seatud mitte ühtegi kasutusala kõrgusepiirangut. Või on lihtsalt sedasi, et parem käsi (KKM) ei tea, mida vasak käsi (KKA) teeb.

Hea Beretta, ei saa aru sinu taotlusest.
Vaata veelkord oma lauset "Vaata, oleks Sa terve rehkenduse ära teinud, elik lugenud §24 lõpuni, oleks leidnud:
(7) keskkonnaametil on õigus kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik, mille jooksul on lubatud metssigade laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil.

Siin pole ju öeldud, et kunstlik valgusallikas peab olema püssile kinnitatud. Igasugune kunstlik valgusallikas ju lubatud (kas püssiga koos või iseseisvalt), nii loen ma vähemalt sellest määrusepügalast välja. Küttige aga, kui putkavalgus lubab või asula kuma nii suur on. Polegi vaja lisalampe kaasa tassida. Ega ka varemalt ilma selle paranduseta ei keelanud sul keegi asulatulede kuma valguses looma lasta.
Ärme konstrueerime neid kaasusi, mis praktikas ilmselt ei rakendu. Vaevalt, et keegi rajas enne eeskirja parandust söödakoha mobiilimasti putka juurde ja ilmselt ei raja seda ka peale jahieeskirja parandamist. Aga iseenesest oleks see varemalt huvitav kaasus olnud.

Penn kirjutas:
"Ja huvitav, milline oinas selle 2,5 m seaduserakenduse välja on mõelnud.?"

sellele lihtne vastata- Ei pea kaugelt otsima, vaata KKM määruse seletuskirja, seal kirjas, kes määruse teksti koostas, kes õigekirja kontrollis, kes juriidiliselt asja paika pani ja kes eelnõu koostamisel osales. Vanasti oli vähemalt nii ja on nii ka praegu.

Hea Linnukütt. Loome siit ühe kaasuse. Nimelt valgustab mu puki söödakohta hea ilmaga asula tulede kuma. Quid agere?

Beretta, aga siis pole sul lisa kunstlikku valgusallikat laskmisel ju üldse vaja kasutada, kui asula valgusekuma on nii tugev, et näed selgesti märki selleks, et teda tabavalt tulistada.
Küti aga, kui on veel kedagi pukist lasta. Kunstliku valgusallika kasutusmõte on ikkagi halva nähtavusega ajal objekti valgustamine. On see siis püssile pandud lamp,söödakohas olev elektrilamp vms. Kui üldse seda viisi jahipidamiseks võiks nimetada. Pime öö peaks kuuluma loomale. Ja veel- mida rohkem tehnikat, seda vähem jahti selle sõna otseses mõttes. Edasi võivad filosoofid jahi kui sellise üle mõtiskleda.

Jüri küsis:
"Tea, kas foorumlastest spetsialistid oskaksid defineerida mainitud " kuntslikku valgusallika" mõistet! Huvi pakuvad näiteks: Laser sihik ? Öösihik ? Isegi soojusvisor on ju mingil määral "kuntslik valgusallikas" ! Kas tohib kasutada?"

Proovin midagi vastuseks kribada. Vaata veits jahiseadust paragrahv 24 lg 4 p 7, mis lühendatult kõlab nõnda: "Keelatud on jahipidamine laser- ja öösihikut kasutades"
Kahe huvipakkuva asja kasutamine jahipidamisel ju ilma keerutamata otseselt keelatud. Ülejäänud asjade osas võib mõttelõnga edasi keerutada. Tavalised looduslikud valgusallikad on päike päeval ja kuu öösel. Metsatulekahju ja lõke ei lähe looduslikuna hästi arvesse kui just äike pole metsa põlema süüdanud. Ülejäänud asjad, mis pimedal ajal valgust annavad, on inimmõistuse tulemus elik kunstlikud valgusallikad.

Andruse jutt jumala õige. Vaatasin Riigi Teatajat ning jahieeskirja parandused on ilmumas tõepoolest 13.01.2016 RT I osas