Jääger-online jahindus foorum

Jutt oli Keskkonnaameti käskkirjast, millele ma kord viitasin. Paraku ei saanud edasi kommenteerida, sest tegemist ei olnud allakirjutatud variandiga vaid eelnõuga. Nüüdseks on nii KKA käskkiri (vist on leitav KKA kodulehelt, märge on selle kohta olemas EJS kodulehel) kui KKM määrus allkirjastatud. Riigi Teatajasse ilmub jahieeskirja parandus ilmselt mõned päevad allkirjastamise hetkest hiljem.

Aberukk kirjutas
"seega oleks vaja meetrist pukka ja teepki püssitoru suudme kõrguseks maapinnast 2.5 meetrit."

See on siis kui sa lased seisvale märgile kõik lasud püstiasendist? Ma eelistaksin tabamuse kindlustamiseks ikkagi mingit tuge kasutada, olgu või oma põlv, kui istudes peaks looma tulistama. Ilmselt pole ma nii hää laskur, vist?

Pöördu Tallinna Loomaaia või Eesti terioloogiaseltsi poole. Mati Kaal ise Saaremaa mees, ju tal ka spetsialistid olemas (Tiit Maran jne), kes on võimelised elukaid määrama. Eesti Terioloogiaseltsist käib Uudo Timm tihti Saaremaal, vahest põikab tulles läbi. Uudo e-posti aadress on : Uudo.Timm@envir.ee. Ta KAUR eluslooduse osakonna juhataja.
Kui jääd lindudega hätta, on olemas Sõrves selline mees nagu Mati Martinson- Sõrve linnujaama juhataja. Äkki saad ka temaga kaubale.

Juba kinnitas. Muudatuste realiseerumise ajavahemik algab 1.01.2016. KKA otsus peaks lähiajal EJS kodulehele ilmuma.

Huvitav kaasus. Tsiteerin jahieeskirja paragrahv 6 lõike 1 punkti 10.
"(1) jahiohutuse tagamiseks on keelatud:
10. paigaldada püüniseid nii, et nad oleksid ohtlikud teistele loomadele ja inimestele"

Loodame, et jääb nii, et KKA registreerib lihtsalt juhu. Kohustust teatamiseks ju pole. Saarmas on III kaitsekategooria staatust omav loom, kelle surnuna leidmisest pole isegi KKA-le vaja märku anda (vt LKS § 63. Surnuna leitud kaitsealune loom.). Jahiseadus ega jahieeskiri ei näe ette teatamiskohustust, kui saarmas või haug satub kopraraudadesse. Saarmas on koprapüünise suhtes teine loom ja kui raudu jäi, siis oli püünis ohtlikult teistele loomadele paigaldatud. Inimese ohutust on võimalik tagada, kuidas rauapüügil teiste loomade ohutust 100% tagada, seda tuleks küsida eeskirja koostajatelt. Loogiliselt mõtlev inimene saab aru, et püünisrauaga püüdes teistele loomadele ohutust tagada pole paljudel juhtudel võimalik. Hiir ja pasknäär ka loomad, kes raudu võivad sattuda.

Feen ole mureta. Isegi linnu pesakastid virutatakse metsast ära. Mis siis veel püüniskastidest rääkida. Kui tegelesin suluspesitsejate lindude uuringuga, jäi igal aastal kadunuks ca 20 kasti 400-st. Mõni sai sügisel kasti koos linnukirpudega, aga seegi pisike asjaolu ei takistanud kasti kaasavõtmast.

Vabanda linnukütt, kuid Sinu seletus ajab minul asja veel segasemaks. Ma nagu loen siit välja, et kui ma valin nn pukikatse sooritamiseks toe, siis ma võin selle toe taga kasutada mistahes laskeasendit; kui ma aga valin laskeasendi, siis ma ei tohi enam kasutada tuge.

Ja sa oled õieti aru saanud, et kui valid toe siis võib selle toe taga kasutada mistahes asendit peale traditsionaalsete laskeasendite ka sinna alla mittekuuluvaid asendeid. Kui sa traditsionaalse laskeasendi "püstiasend" laskmisel kasutad tuge, siis on see toelt laskmine ja häda pole midagist. Ma seletan veelkord selle eestikeelse liitlause lahti. Liitlause "harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades".koosneb kahest lihtlausest. Üks lihtlause on :"Harjutus sooritatakse toelt." Ja teine lihtlause on "Harjutus sooritatakse vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades". Lihtlauseid tehakse liitlauseteks sidesõnu, ja, kui, ning, või jne. kasutades elik kui me paneme need kaks lauset kokku ja võtame korduvsõnad välja, saame liitlauseks"harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades"[/i] Juristidele eriti ei meeldi sõna "ja" seetõttu on siin kasutatud sõna "või".
Laskeasendeid ma enam lahti seletama ei hakka vt eestpoolt. Lühidalt, kui kasutad tuge loetakse reeglina seda toelt laskmiseks, kui ei kasuta, siis oled ilmselt mingis laskeasendis ja lased.
Rohkem selgemalt ei oska seda lahti seletada.

"Pauli. mul oli siin mõni aeg tagasi selline küsimus:
2) harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades.
Seda punkti saab ju täita ainult ilma toeta, sest ükskõik mis laskeasendi sisse võtad, ei saa sa enam tuge kasutada sest kas toelt või asendist Või oskab keegi öelda kuidas lasta ilma laskeasendita? Ministeeriumis ei pruugi keeletoimetajat olla ja ministriälla ilmselt ei lugenud, mis jamale alla kirjutab."

Ei ole võimalik lasta toelt ilma asendit sisse võtmata, kuid on võimalik lasta vabalt valitud laskeasendist ilma toeta. Ei ole kirjutatud selliselt, et "toelt ja vabalt valitud asendist" vaid on "toelt või vabalt valitud asendist". Kui "või" asendada sõnaga "ja", siis tõepoolest. Laskeasend on laskmise praktikas kindel termin. Selles on lühidalt asja sisu. Filoloog ega jurist ma pole, selleks on teised arvamusliidrid.
Tuge kasutades pole laskeasend määratletud. Püssilaskurite hulgas nii trennis kui võistlustel tuntakse kolme (nelja) laskeasendit, mis on meie keelepruuki juurdunud (Vaatasin ÕS järele, laskeasend on nii tavaline käibesõna (lamaasend, põlveltasend, püstiasend), et seletust ei vajanud) ning nendest asenditest lastakse tuge kasutamata. Kui te lasete toelt, valige milline asend sinna toe taha. Minugipärast või selline asend, mis laskmise reeglistikku silmas pidades pole üldsegi laskeasend vaid muu asend. Kui te lasete vabalt valitud laskeasendist, hetkel on neid sportpüssilaskmises kolm, te tuge ei kasuta. Ma küll ei õigusta siin keelelist toimetamist, aga kunagise püssilaskurina mul selle lause tõlgendamine raskusi ei valmistanud. Ma usun jätkuvalt, et enamikele jahimeestele ja katse vastuvõtjatele ka mitte.
Ja muidugi saanuks seda keeleliselt korrektsemaks e selgemaks teha, selles nõus.

Natuke nalja ka kakukesele vastuseks. Tehnika ja lisavahendid abistavad vägagi meest. Omal ajal Eesti meistrivõistlustel tulejoonekohtunikuna tegutsedes tuli rajalt maha võtta laskur, kes kandis kuue all metallist kunstrindu. Üks toetuspunkt püstilaskmise tehnikas juures. Me lasksime tal püstilaskmise osa lõpetada ja tulem oli selline. Kunstrindadega laskis esimese seeria 93 silma, ilma selleta 68 silma. See juhtum oli nii kentsakas, et sööbis mällu.
Nii, et kunstrinnad on püstilaskmise juures mehele äärmiselt olulised asjad.

Aga meil lõpmatult. Nagu treeningprotsess, mitte katse. Ei kadesta katse vastuvõtjaid, kui sooritajal raha jägub.

Võtsin Soome katse siiski ette. Seal te teete 90 sek jooksul 4 lasku ning eksida ei tohi. Tuge tohib nii meil kui neil kasutada. Poolteist minutit 4 lasu kohta on paras kiirlaskmine. Eriti püstiasendist ja poltlukuga püsse kasutades. Meil seevastu saab rahulikult, kaalutletult lasta ning eksida võib ka ühel lasul. Olen ise korra Soomes seda katset proovinud (lasksin põlveltasendit kasutades) ning polnud ta täiskaliiberrelvast nii väga lihtne midagist.
Ülejäänud osa seletas Pauli juba ära.
Allpool siis tõlketa Soome katse tingimused.
"Metsäkauriskokeessa sekä hirvi- ja peurakokeessa käytetään maalikuviota, jossa osuma-alueen halkaisija on 23 senttimetriä, ja karhukokeessa maalikuviota, jonka osuma-alueen halkaisija on 17 senttimetriä.
Kokeessa ammutaan paikallaan olevaan maalikuvioon neljä laukausta vapaavalintaisesta pysty-, istuma- tai polviasennosta 75 metrin etäisyydeltä. Aikaa neljän laukauksen ampumiseen on 90 sekuntia ensimmäisestä laukauksesta laskettuna. Ampuessa saa käyttää tukea, kunhan asetta ei lukita mekaanisesti alustaan. Samassa ampumakoetilaisuudessa ampuja saa yrittää koetta (kauris, hirvi tai karhu) enintään viisi kertaa."

Asi lihtsalt selles, et laske ilma tuge kasutamata kuus lasku 10 cm märgi sisse. st proovige järele, kas on lihtne või mitte. Enne kui 10 cm märgi suuruse peale jäädi, proovisin ise N korda ja panime ka mõned tavalised jahimehed seda harjutust laskma. Toelt on märk meestele lastav, istudes, põlvelt või püstiasendist jääb vanematele meestele (kes ei viitsi ajujahis käia, kellel on nats kehvem reaktsioon kui noorematel kaaslastel), kelledele mõeldes see katse üldse kehtestati ja kes iga päev tiirus püssi ei pauguta, ilmselt vaid unistuseks. Sõltub muidugi püssi jooksust ja korrasolekust ka. See 10 cm läbimõõduga ring on tegelikult metssea ja mägikitse 10 silma harjutuses VSS. Seda VSS`is küll 100 m pealt, aga ikkagi. Palju on siis neid mehi, kes VSS metssiga ja mägikitse 50 võimalikust saavad 50 silma tavalise jahikuulipüssiga, mitte võistlusteks kohandatud relvaga.
Soomlased lasevad seisvat märki vist 75 m pealt (võin ka eksida, ei viitsi googeldada ja otsida) ning märgi läbimõõt on erinevates harjutustes tublisti suurem. Vaadake ka soomlaste märkide diameetreid. Kui mälu ei peta, siis karukatse märgi suurus oli vist 17 cm, teistel suurem.
Head punnitamist siis meestele, kes pole võistluslaskurid ja proovivad seisvat märki ilma abistava toeta lasta.

Eelmine vastus kadus kuhugi netiavarustesse. Olles natuke laskmise ja määruse sisuga kursis katsun vastata.
Sportlaskmises kuulipüssidest sooritatakse kombineeritud harjutus kolmest asendist: lamades-, püsti- ja põlveltasendist. Lamedesasend on keelatud seda ei kommenteeri.Püstiasendist ei loeta toeks laskuri kätt, mille küünarnukk toetub laskmisel vastu laskuri keha ning põlveltasendist ei loeta toeks kätt, mis toetub küünarnukiga laskuri põlvele. Vaadake harjutust VSS, kus püstiasendist mägikitse märki lastes saab kasutada abistavat tuge. See abistav tugi on sisuliselt monopood. Seega saab ikka küll erituge laskmisel kasutada. On veel imelikke võistlusharjutusi, kus laskmisasend on istudes, või kasutatakse peeglit ja lastakse selja taga olevat märki peeglit kasutades jms. Laske aga nendest asenditest, istuge toolil, maapinnal jms, kui aga sellistest asenditest pihta saate.
Kõrgistmelt lastes te ju tuge kasutate. Või lasevad snaiprid ka kõrgistmelt sokku vabakäelt "kümnesse". Vähe usutav mulle.
Feen kirjutas "Tartu olud võimaldavad istuda seamajakeses, toetada küünarnukk lauale, ja sedasi lasta ". Laske aga, kui sedasi lasete. Kui katset ära ei tee, st 10 cm läbimõõduga märgile viis korda pihta ei saa, katsetage kalapüügiga.
Kakuke kirjutas: " Ja kui rääkida jahipraktikast edasi, siis omajagu laske olen jahis sooritanud just lamades ja püssi külge mehhaaniliselt kinnitatavatelt jalgadelt.Kindlamat asendit/võimalust hea lask jahis sooritada on mul raske välja mõelda".
Jummala õige jutt. Aga jahimees peab ise ka lasta oskama, seepärast siis püssile kinnitatud jalad jms abivahendid on keelatud. Jahipraktikas tarige laskurikotte ja püssijalgu palju kulub jahile kaasa ja laske neilt ka nii kaua, kui süda soovib. Keegi seda ju ei keela, aga laskekatse seisvale märgile sooritame me ikkagi ilma nende abistavate vahenditeta.

Sihuke tsitaat torkas silma:
"§ 6. Maaomaniku õigused jahinduses
Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras:
1) korraldada oma maal väikeulukijahti;
2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;
3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine;
5) teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Nagu Sooviku puust ja punaseks tegi, et kui keeld, siis keeld kõigile. Võimalus on jahiseltsiga aga läbi rääkida ehk tingimusi seada"

Noh, ärge siis keeluga väga hoogu ka minge. Liitke omavahel paragrahv 6 punktid 1 ja 3 ning arutlege veel veidi. Kus on öeldud, et maaomanik peab keelama väikeulukijahi korraldamisel enda jahipidamise omal kinnistul. Vaevalt, et nii lolli inimest leidub. Aga mine sa tea, ilmas igasuguseid. Ikka teistele keelab oma kinnistul toimetamise ära. Keeldu saab rakendada ju klauslitega, sest kuidas sa muidu ikka korraldad oma maal väikeulukijahti nii, et võõrad sinna ligi ei pääseks. Ikka teistele isikutele keeldu rakendades.
Niikaua kui kohtulahend antud küsimuses puudub, ei usalda ma väga ei Keskkonnainspektsiooni ega omaaegse keskkonnaministri Pentus-Rosimannuse selleteemalisi väljaütlemisi.
Sihuke tagasihoidlik arvamus selle maaomaniku poolt rakendatava jahikeelu kohta.

"Küll ta kõlbab kui partei käseb" Oli kord sihuke mõttetera käibel.