Jääger-online jahindus foorum

Kasutan käitseväes kasutusel olevaid 1:50 000 baaskaarte (liiguvad need kaardid ka kaubanduses, kuid ilma UTM ruudustikuta, 1000x1000m) . Alal, kus liigun täpsemaid kaarte pole kohanud (orienteerumisvõistlusi seal ei korraldata). Iseenesest oleks mugavam 1: 20 000, kuid jällegi selles mõõtkavas kaardid on tehtud tihti ainult aladele, kus kaitsejõud õppusi korraldavad. GPSu kasutan siis kui kaardilt enam ennast üles ei leia, või kui on nii pime, et enam orientiire ei näe. Minule UTM koord. süst. sobib kõige paremini, tegemist ikka meetermõõdustikuga. Krt! need kraadid, minutid ja sekundid minujaoks keerulised- üks näitab kangust, teised aega .
See puhtalt minu arvamus..
Kunagi sai kautatud ka vene sõjaväe 1:50 000 topokaarte, vot need olid informatiivsed, kuid kahjuks vananenud ja koordinaadistik veidi nihkes, vist seepärast, et paha ameeriklane ei saaks tuld juhtida..

to: puukoi

Ei olnud viga suurenduses, oli optimaalne 6-7, üle 8x ei ole jahis kasutanudki (lasen lähedalt ja suuri loomi) .
Üritan lähiajal väikese võrdlustesti teha.

Selle aasta alguses soetasin endale IOR optika http://www.riflescopes.com/products/IOR ... _scope.htm

tellisin ülatoodud leheküljelt (riflescopes.com) ja üks onu Sam toimetas mulle. Antud toru on olnud püssipeal u. 9 kuud ja lasknud sadakond pauku, probleemideta. Maksin u. 10000.- ja nagu Bambino juba kirjeldas on tegemist korraliku toodanguga. Selge pilt, väga kvaliteetne rist ja täpivalgustus (isiklik arvamus).
Siiski tekkis mul hämaratel augustiöödel probleem- kui binokliga (8x 30 made in USSR) nägin siis läbi optika ei näinud , tollal ma probleemiga rohkem ei tegelenud ja ununes, kuid nüüd siin teemas mainiks ära ja ootaks tagasisidet teistelt IORi omanikelt.

parimat

Infot saasetorjevahendite kohta void leida ka kalale.ee foorumist. Kui mu malu mind ei peta, oli seal paris pohjalikult sellel teemal arutletud.

Kui juba niipalju sai kirjutatud.. siis vaga hinnatud Goresaabas on Danner Boots (tekstiil/nahk), paremat tallaehitust liikumiseks metsas, pole veel mina kohanud. Samas saab valida vastava soojustusega (Insulated 200/400/600/800/1000 gram).Viimasel ajal kiidetakse vaga Lugghans (toenaoliselt eksin veidi kirjapildis) saapaid (ei ole goreteks, vaid nahk/kumm).
P.S. Nimetatud kaubamarke on naiteks paljud "Erna" voitjad kasutanud .

Goretexile on iseloomulik omadus, et tema tekstuur laseb labi ohumolekuli, kuid suuremat veemolekuli labi ei lase. Riiete puhul asi tootab vaga hasti, kuid arge riiete pesemisel kasutage loputusvahendit- see kahjustab Goretexi veepidavust. Vesi laheb pikapeale labi gore ka sellisel juhul, kui naiteks kondida kestvalt ja kaua pikas marjas rohus, siis rohi ja oksad "suruvad" vee labi materjali. Kas nyyd gore voodriga taisnahksaabas "hingab", ei usu, voibolla enne maarimist. Pigem hoiab gorevooder jala kuiva. Hingavad ja kuivavad kiiremini sellised goresaapad mille pealiskate on kombineeritud tekstiil/nahk.
Maletan yht talvist seajahti marjas rabas, kus vanad jahimehed kummikutes, itsitasid nahes minu noorsaapaid ja ytlesid, et poissi ei sa kyll ajusse lasta. Suur oli meeste yllatus, kui parast jahti ainuke olin kelle jalad soojad ja kuivad. Ainuke koht kust vesi voib saapasse tungida on ylevalt ja tihti aitab sellele kaasa saapast valjaulatuv ja kergelt marguv villane sokk, voi moni muu vett imav materjal, naiteks pyksisaared. Soovitan, kantke pyksisaari saabaste peal, mugavam, laheb vahem vett saabastesse ja ka ohuvahetus parem.
Need minu kogemused ja parit rohkem militaarrannakutelt (aga selline materjal nagu Gore-Tex on tulnud tsiviili ja jahindusse ikka militaarvallast, nagu paljud muud asjad).

Veel..kuiv sokipaar kaasa ja soojemal ajal kui aega ning voimalust votke saapad jalast ja antke jalgadele ohku (naiteks soogipausi ajal).

Parimat!

See, et kuldid suured ja julged, on lisasootmise syy . Paralleeli voib tommata hea vene ajaga kui NLiidu tostekoondist streroidide ja tugeva keemiaga nuumati, nii monigi mees motles trammiteel seistes ja lahenevat trammi vaadates, kas astuda korvale voi lykata tramm roobastelt maha.
Varsti tuleb seajahile minna toruga millele on kirjutatud "nitro express"!

... monel tyybil lohiseb langevari ka jarel...
Aga militaarriietus (kodumaine kaitsevaevorm) vaga praktiline, alates kummikust, kuni kaabulotuni.

28- 29 olin ja ai viis metsa jahile. 30 selt ajasin paberid korda. Praegu 33.
Kalamees ja loodusesober olnud varajasest noorusest.

Olen nainud korralikke ,kinniseid, 6m korgusel olevaid kantsleid, mille katusest on labiloodud toru (korsten), mis on samuti 6m pikk. See nn. kirglike suitsujahimeeste kantsel. Nii korgelt vist suits alla ei tule voi kui tulebki, siis tykimaad eemal, kyta kasvoi autokummidega.

Korgete kantslitega see jama, et siledaraudsega ei ulata alla lasta

Tahan oma kogemuste ja emotsionide baasil oelda, et olen kartma hakanud Miks?
Olen tunduvalt rohkem ajaja olnud, kui kytiliinil seisja ja tihti on nii, et tuleb nagu varavavaht karjudes oma puuri kaitsta et loom ajusse tagasi ei jookseks ja selline olukord just siis kui kytiliin juba lahedal. Paaril korral on loom minust 15-30 m peal kui kytt teda laseb- molemad looma naevad yksteist mitte (veel lehtedes vosa). Kuuleb ta mind kindlasti, sest tavaliselt kui kytiliinile lahenen teen nimme kova haalt. Voi ei osata naha- ekstaasis tekib tunnelnagemine ja naed ainult looma. Seda nyyd tahangi oelda, et see pauk mis sinu poole lastakse on tunduvalt valjem kui korval seista. Siiamaani on lainud onneks.
Sellega ei taha oelda seda, et arge ajusse laske, ei, ylalkirjeldatud juhul on looma vaga hea lasta - tavaliselt ta seisab voi liigub aeglaselt. Olen isegi niimoodi lasknud.
ps. vest on mul suur, uus ja neoonpunane.

On olnud voimalus kasutada monklit Ykon, suurendusega 2 X. Lisaks on sellel aparaadil kaks valgustuslaserit voi infrapuna, yks lahedale valgustamiseks, teine tapina kaugemale. Kuigi inimsilm seda valgust ei taju siis tundus, et loomad reageerisid sellele. Kui nn lamp poleb siis otse aparaati vaadates on mone meetri pealt punakat valgustappi naha, ei tea kas loom reageeris sellele, voi ikkagi inimsilmle nahtamatule infrapunale. Ilma valgustamist kasutamata taiesti motetu riistapuu, keskparase binokkliga naeb pimedas (hamaras) paremini. On kogemus kasutada ka nn viimase generatsiooni seadmeid, mida kasutavad eriyksused. Tegemist ei olnud sihtimisseadeldise vaid nn. prillidega. Koht: lumeta mets, jaanuar, taielik kott. Palja silmaga ei nainud mitte midagi (kaisid kolksuga vastu hobehalli teeaares seisvat autot), siis seadmete abil suutsid nii liikuda, et teelt korvale ei kaldu. Valgustamiseks pandi voimsatele taskulampidele filtrid otsa, siis oldi nagu kaugtuledega metsa vahel. Erinevus oli ka selles, et need filtrid mingisugust inimsilmale eristatavat valgust labi ei andnud. Nende, kyll suht kesiste kogemuste pohjal voin oelda, et jahimehele ei tasu need seadmed (oovaatlusseadmed) end ara.

Palun asjalikke kommentaare voi linke kus neid saab, antud relva kui jahirelva kohta. Tema head ja halvad kyljed. Relv on valmistatud 1905, paigaldatud optika. Puitosad originaalid. Olen tanulik, kui saan infi ka moonavaliku ja hinna osas.