Jääger-online jahindus foorum

Eks see ole piirkonniti erinev, sest aladel kus on aastaid lehma laskmisest hoidutud ja loa asemul mullikas lastud, et suurendada/hoida arvukust või tugevdada populatsiooni, jäävad loomad poegimisvõimetuks ja nii hakkabki suurenema nende osakaal.Näide viimasest pühapäevast, kus hommikul (ilus hommik oli, -5 kraadi ja selge) kaheteistkümnest nähtud loomast 4 olid üksikud suured lehmad. Sama asja võib täheldada ka sigadega, kus suuremates karjades on juhtideks aher emised, mis tuleb jällegi emiste hoidmisest. Kui aga lehm on jooksuka ajal pulliga või pull lähedal, siis võib vasikas kuskil eemal passida, sest pull peksab vasikad paaritumise rituaalide ajal eemale ning pealesattumisel võib tekkida mulje, et tegu aher lehmaga.

Minu arust on ajujahi mõte see, et saaks küttida kitsi metsamassiividest, kus asuvad ka noorendikud ning kus muud jahiviisid on keerulised ja mitte väga edukad. Enamus kitsi lastakse ju põldudelt ja lagendikelt, kust see on kõige lihtsam. On ju väga palju jahimaid kus on piisavalt suuri alasid ilma põldudeta ja kitsel polegi vaja eriti neid kultuurmaastikke, sest metsas on tal olemas väga laialdane toidubaas, mis pidevalt suureneb raiesmike, noorendike jne näol.

Põdrajahiga algab ehk 15. septembrist.

Ise nii teinud , et rinaafileed 3ks ja veel mõned tükid( koivad , saba , kael ) keskmise tulega pannile koos veega ja veerand tundi podiseda ning siis vesi ära kallata, pannile õli ja tuld.

Õnneks suudeti Maagi poolt jäetud tühik ( eelmine aasta 1200 põtra pluss muud loomad) täita Aruküla Lihatööstuse rendile andmisega teisele ulukite töötlemisega tegelevale firmale. Hindades on muidugi toimunud väike langus: põder I kat 40 eeku ja metskits I kat 38 eeku ning sea kohta jahimajanditele jagatud hinnakirjas märget pole.

Jahimehel peaks olema endal hügieeniline koht, kus ulukilt peale küttimist eemaldatakse kõik mitte vaja minev ja vastavalt olukorrale müüakse kas külmutatud või värsked rümbad soovijaile, milledeks võivad olla restoranid, hotellid jne.

Koolituse läbinud jahimees võib aastas müüa 4 suurulukit ja mingi arv, mida enam ei mäleta, jahilinde ja väiksemaid loomi. Et realiseerida oma suurulukeid peaks iga sektsioon saatma teatud arv mehi koolitusele ja leides väljundi turule saaks ulukid müüa, ilma vahendajata jääks ka suurem kopikas jahindus organisatsioonile. Ise olen koolituse läbinud ja ega see mööda külgi maha ei jooksnud.

Hooajal on need kohad ära hoorutud paaritumisest ja ei ole nii ulatuslikud aga antud juhul võib olla tõesti tegu koertega või on end okastraadiga vigastanud.

Nisul pea otsas aga piima veel sees ei ole, ma arvan et umbes nädala küsimus millal piim sees ja sead viljas. Tavaliselt juuli esimestel päevadel viljast juba siga lastud küll. Praegu sead veel rohkem heinapõldudes, eile ajavahemikul kümnest üheni nägin suuri sigu 37, põrsaid ei olnud lihtsalt heina seest võimalik lugeda.

See aasta on sarved juba suuremasosas kõik puhtad, mõned väiksemad mügarikud võib olla mitte. Seda et sarved on puhtad juba mai algusest on kuulda ka mujalt ja ka omasilmaga nähtud. Kuna suurt külma ei olnud, siis sarvede areng ei peatunud vahepeal ja said ka kiiremini puhtaks.

Käin jahil harjumaa ja raplamaa piiripeal ja kohtumised karuga on viimase nelja viie aastaga sagenenud, kahel viimasel talvel on ka seajahi käigus neid üles aetud.

Ega see aprill ei ole kindel aeg, mõned hiljem, mõned varem, mõned kaks korda aastas. Estoniasgi mõned väitsid, et jäljed söödal juba. Kõik oleneb ju ilmastikust, jooksuaja algusest ja kestvusest ning toidubaasist.

Võrreldes eelmise aasta pika ja külma talvega, mil palju põrsaid hukkus, peaks sel aastal soodsa ilmastiku näol järelkasv suurem olema jah. Söödal on põrsa jälgi mõnes koha näha küll ja samas on veel mõned nähtud emised ümarad nagu pallid.

Koorik peal ja rebane tuiab põldudel, täna hommikul kümmet nägin ja kaks sai ka ära lastud. Paar tükki oli ka 12 ajal veel põllus, ilmateade lubas see nädal ka külma, siis peaks jooksukas peale hakkama.

Erinevate aastate väljaanded raamatust "Jaht ja Ulukid", seal alates kuuekümnendatest nii arvukus küttimine kui ka levik.