Jääger-online jahindus foorum

Ei ole saladus. 440.- , kuid kala oli juba varem valmiskujul olemas.

Mõlemad on(olid) ehtsad. Töö tegi Studio Viridis. Sain täpselt selle mille tellisin.

Piirkonniti ruutloenduse andmetele tuginemine vägagi eksitav. Loetakse lolli järjekindlusega samu ruute juba paarkümmend aastat! Linnalähedal on loendusruudust metsad ja metsloomad kadunud, asemele on kolinud ilutaimed, inim- ja lemmikloomad.
Ka mängib osade ulukite puhul suurt rolli millal loendus läbi viidi, kas kohe jaanuaris või märtsi lõpus. Lisaks viimaste aastate olematud lumeolud. Ime ka kui rehepapiks ei tituleerita

Tanel. kirjutas:

Tornator kirjutas:Loa taotlejale väljastatakse koos loaga TE kinnistute nimekiri (kat.nr.) antud piirkonnas olevate maadega.

Kas siit võib välja lugeda seda, et loa väljastab Tornator Eesti OÜ, mitte jahipiirkonna kasutusõigust omav isik?

Arvatavasti mõtleb Tornator siiki lepingut.

Mäletamist oli Tornator Eesti OÜ üks nendest, kes seadis 2012 detsembris kõikidele oma kinnistutele jahipidamiskeelu, seega "loa" all mõeldakse vist uuesti jahipidamise lubamist neile, kes nendega lepingu sõlmivad.
Aga las teemaalgataja ise täpsustab.

Takkajärgi targutamist:
http://www.saartehaal.ee/2016/02/18/saa ... tluse-all/

Muudkui rühib edasi:
VTA ‏@VTA_agri 19h19 hours ago
Eile kinnitati SAK diagnoos kolmel metsseal Anija vallas Harjumaal. Leiud jäävad olemasolevale taudistunud alale 20, http://goo.gl/QnaXF9

Mu kaamera teeb pidevalt, eriti päikeseliste ilmadega kui puude vahelt varjud tekivad. Ka kaamera eest läbilendavad linnud põhjustavad seda.

Vetametist selline kiri.

Emiste küttimise kompenseerimine 2016 aastal - juhis jahimeestele

Alates 2014 a sügisest on Eesti metssigade populatsioonis diagnoositud sigade Aafrika katk. Sigade Aafrika katk on väga ohtlik sigade viirushaigus, millesse nakatuvad nii kodu- kui metssead ning haigus lõppeb 5-7 päevase kulu järel, pea alati, tabandunud looma surmaga. Haigus levib eelkõige kokkupuutel nakatunud loomaga, aga ka kõigi tema eritiste või sellise looma osadega (nahk, liha jne). Seejuures tuleb meeles pidada, et haigustekitaja on väga vastupidav väliskeskkonna tingimustele, seda eriti niiskes ja külmades tingimustes. Kuumutamisel 80° C hävib viirus koheselt.
Selleks, et likvideerida ohtlik loomataud Eesti metssigade populatsioonist tuleb eelkõige vähendada seni nakatumata loomade nakatumisvõimalust (st kokkupuutevõimalust nakatunud loomade või nende eritiste või osadega) ja selle eesmärgi saavutamiseks on üheks abinõuks piirata metssigade populatsiooni arvukust ja ka nende asustustihedust. Selleks, et kiirendada seatud eesmärkide saavutamist on Euroopa Liit otsustanud kompenseerida suguküpsete emiste küttimist jahipidamise õigust omavatele isikutele neis liikmesriikides, kus sigade Aafrika katk on diagnoositud (Eesti, Läti, Leedu ja Poola). Eestis on, käesoleval aastal, ühe suguküpse emise küttimise eest ettenähtud kompensatsiooni piirmääraks 100 eurot, millest 75% moodustab Euroopa Liidu finantsabi.
Jahipidamise õigust omav isik, kes soovib saada emise küttimise eest ettenähtud kompensatsiooni, peab selleks pöörduma maakonna veterinaarkeskuse poole, võttes kaasa isikut tõendava dokumendi ja oma jahiloa, millelt nähtuvad andmed kütitud emise kohta ja nõuetekohaselt pakendatud tõendusmaterjali, milleks on suguküpse emise välissuguorganid (vulva).
Kompenseerimiskõlbulikuks loetakse emise küttimine ainult ülalnimetatud tingimustel ning suguküpse emise küttimist tõendav organmaterjal peab olema pakendatud läbipaistvasse kilekotti (minigrip) nii, et selle sisu on äratuntav ilma pakendit avamata. Tõendusmaterjalina esitatav organmaterjal ei tohi olla külmutatud ning nakkuse edasikandumise vähendamiseks ei tohi pakend olla väljastpoolt määrdunud vere vmt.
Kompensatsioon kütitud suguküpsete emiste eest makstakse lepingupartneriteks olevatele jahindusorganisatsioonidele välja 1 kord kuus vastavalt lepinguga kindlaksmääratud tingimustele.

Tallinna külje all võin näidata 2008 valminud freesprusspalgist jahimaja. Allkorrusel saal, kööginurk puu ja elektripliidiga, saun/dušš, WC ja lahkamis/töötlemisruum koos 6 taliga. II korrusel kabinet+ magamisruum.

Feen kirjutas:Ja viid katkus emise sigimisorganid kenasti kohale, et näe... emis Ma millegipärast arvan, et metssea sugu hakatakse kontrollima palju pisema proovi järgi. Kasvõi süljekaabe vms + lõug. Aga ikkagi on oht, et katkus proove hakatakse laiali tassima.

Ju selle sigimisorgani ja lõualuu juures peab ka jahiluba olema, seega "organiröövlitest pearahaküttidel" kes metsas surnud sigadelt vajalikke juppe lõikumas käiksid pole nagu väga pointi seda teha, kui just seltsist uusi lube koguaeg peale ei anta.

Matmisraha oleks õiglane.
Tapmisraha seda ei ole.

Keskkonnaamet luges end teavitatuks ning küsis mis teha kavatsen loomaga.

Feen, uskumatu koht seepärast, et lõksu jäi küla serval olevas väikeses tiigis kuhu noored koprad pesa hakkasid ehitama. Sügisel oli tiigis heal juhul 20cm vett. Kõrvalolev kraav kuivab suvel ja jäätub talvel. Lähim jõgi ca 3-4km. Pole nagu õigeid elamistingimusi saarmale.

Koperdas täitsa uskumatus kohas üks päris kena saarmas kopra pähe raudadesse, Keskkonnaametit teavitatud, trofeetegijale üle antud. Kui valmis saab, siis teen pilti kah.

Ilmselt on paljud paberitega nooremad kütid maalt parema palga pärast linna või selle lähedale kolinud. Sellest ka suurem surve linnalähedastele seltsidele. Tihti tuuakse põhjenduseks just seda, et kauge ja kallis sõitmine, te siin kohe käejala juures, tahaks teile.

pktaks kirjutas:Jõgeva ja Põltsamaa vahel ju ometigi peaks mehi olema, või on tõesti põud käes?

Kümmekond aastat tagasi sai sealkandis jahipidamise võimalusi uuritud. Juba siis kurtis ühe kohaliku seltsi esimees, et mehi vähe, vanus neilgi kõrge ning uusi kusagilt peale ei tule. Hiljuti kuulsin sama muret ka ühest teisest maakonnast.