Jääger-online jahindus foorum

Veidi infot kohtunike kohta:

Marianne Holmli, Norra
Sündinud 1960, oma esimese koera sai 12. aasta vanusena. Tema esimene pesakond (chow chow'd) sündis 1980. aastal kennelnime Pei Fang all. Tema poolt kasvatatud tõugude hulka on kuulunud ka shibad ning shih tzud, hiljem ka mopsid. Oma abikaasa Brynjariga, kes on olnud jahikatsete kohtunik rohkem kui 18. aastat, kasvatavad, treenivad ja kasutavad jahipidamisel nad ühiselt halle norra põdrakoeri, inglise settereid ning karmikarvalisi takse. Marianne sai oma kohtunikuõigused aastal 2009 ning hetkel võib ta hinnata kõiki tõuge rühmadest 4, 5 ja 7.

Valeri Smagin, Eesti
Sai jahikatsete (hagijakatsed) kohtunikuks 1975. aastal, aasta hiljem (1976) sai ka välimikukohtuniku õigused. Alates sellest ajast on ta pidanud siledakarvalisi takse, lääne-siberi ja vene-euroopa laikasid, saksa jahiterjereid, vene hagijaid ning eesti hagijaid. Viimasel paaril aastal on ta kasvatustööd jätkanud vaid eesti hagijatega, kennelnime Tagasihoidlik all.

Gediminas Ziukas, Leedu
Alates 1988. aastast on ta jahikatsete (metssiga, karu, nugis, verejälg) ning välimikukohtunik, ta on kasvatanud pikki aastaid nii lääne-siberi kui vene-euroopa laikasid. Hetkel on tal kodus vaid baieri verekoerad, sest korterioludes ei ole laikapidamine just lihtne ülesanne. Ta on Leedu Laikaklubi juhatuse liige ning Leedu Kennelliidu juures tegutseva Jahikoerte komitee esimees.

Attila Czeglédi, Ungari
Alustas tegelemist inglise kokkerspanjelitega 32 aastat tagasi, esimesed viisteist aastat enda kennelnime O'Haloran all, seejärel on olnud koostööpartneriks Black Mirage kennelile. Sai välimikukohtuniku õigused 1990. aastal ning on alates eelmisest aastast kõikide tõugude hindamispädevusega. Hetkel elavad tal kodus 16-aastane shiba ning taks.

Sama koer uuesti jooksus?
http://www.pets.ee/hoiupaik/koerad/7092.htm

Veel otsivad uut omanikku kolm isast kutsikat.

Буря, Буса, Быстря, Байка, Белка , Бердь, Бойка, Брянка, Буса, Быстря

Või siis midagi muinasjutulisemat, näiteks Баба-яга

FB-st:



Karksi valda, Polli külla tulnud sõbralik, gps saatjaga, koer. Kui teate, kelle koer see on siis helistage tel.5500924 või 55594244

Ilmselt jah, sest piltidel olev koer on ülikõhna ja sinise kaelarihmaga. Samas julgeks siiski pakkuda, et pigem on tegemist soome hagijaga?

https://www.facebook.com/media/set/?set ... 956&type=1 - siin on koerast pildialbum.

Lisainfo näituse kohta (kohtunikud, registreerimine jms) siit.

31.12.2012 sündisid eesti hagija kutsikad (5 isast, 3 emast - kõik kolmevärvilised) Moskvas, kutsikate isaks meie Amur ning emaks Buse. Kutsikad saavad loovutusealiseks veebruari lõpus. Lisainfo ja kasvataja kontaktandmed allakirjutanult.

Amur:


Buse:


Pesakond:

Kolm kutti veel koduotsinguil:


Lissu eelmisest pesakonna neljast kutsikast läksid jahikoju kolm ning kõikidel on metsas "käpp valgeks" saadud.

Uuno leitud

puugi kirjutas:Aga kui suured punktid olid koertel eraldi?

Seda ma ei tea, lihtsalt täiesti ootamatult sattus siia teemasse sobiv pilt koos tulemusega ette ning täpselt nii ma selle siia ka kopisin.

Siga, aed, koer(ad) ja kohtunik loomulikult Venemaal.

jyri kirjutas:Ei imestaks, kui mõni toob Afrikast nn."lõvikoera" , käib sellega paar korda seajahil ja hakkabki jutustama, et see meie tingimustes ainuõige lahend. Mis sellest, et külma kardab, see-eest on hambad suured .

PILT

3+14+7+11+14+11+5+7 = 72p ja II järk (paaris)

Pilt ka:

Jägervision kirjutas:Nüüd me oleme küll täitsa minu õuele jõudnud oma jutuga Pitbullid (ma pean silmas ameerika pitbull terjerit, kes on täiesti tõug, kuigi mitte meil tunnustatud) ja am. staffid ei ole tõesti jahikoerteks aretatud aga selle pärast ei ole küll mõtet muret tunda, et nad jahti pidama ei hakkaks. Nende muudele huvitavatele omadustele lisaks on neile omane suur soov omanikule meele järele olla ja kui ikka issi/emme ütleb, et meil on vaja loomi murda siis küll kutsukene läheb ja teeb omalt poolt mis saab.

Soome Ajokoiramies-ajakirjas oli just lühike artikkel USAst ja ameerika rebasehagijatest. Artikli lõpus oli ka ülevaade selle osariigi kommete järgi peetud metsseajahist - üks koerajuht koos mõne plotthoundiga käis mööda "võpsikut" ja plotid ajasid sea üles ning üritasid teda ühele paigale püsima saada. Seepeale tuli ATV-ga teine jahimees, kes lasi ATV-l olevast puurist välja kaks pitbullterjerit (kandsid kaitseveste), kes siis sea kinni pidasid ning jahimees lähilasuga või noaga sea elupäevad lõpetas.