Jääger-online jahindus foorum

Kõik sõltub radari võimsusest ja töö sagedusest, kuid Trackeri töötab väga hästi ka tihedas metsas.

Ma küll ei tea koprajahist suurt midagi, aga selliseid nippe, et .............................. ja siis aega küll ikka vist ei kasutaks. Kallis serx, oled sa jahimees või lihtsalt selline vend, kes tahab niisama verd näha? Kui sa ise neid võtteid kasutad, siis ära vähemalt valjusti neist haigetest võtetest räägi.

Igati asjalik asi, kuid küsimuseks jäi see, et kui palju siis ikkagi neid megapiksleid seal on? Kirjas on .35 megapikslit, aga äkki see on siiski 3,5 megapislit, selliseljuhul oleks juba tegemist tõeliselt hea kaubaga!

Koera sobivus oleneb siiski metsadest. Kui metsad on suured siis kaob enamasti terjeri nõrk hääl ära, muidugi sama lugu ju ka taksiga. Suurest metsast ei aja ka looma välja kuna ei aja piisavalt pikalt. Mõlema koera puhul tuleks arvestada ka võimalusega, et võib metsas urgu minna ja halvemal juhul ka sinna jääda. Tööloomana on saksa jahiterjer kindlasti tugevam. Taks ikka selline rohkem verekoer. Eeliseks muidugi nende koerte juures on see et on väikesekasvulised ja loomad ei karda neid.

See miks karjast võetakse see suur on väga lihtne. Asi ju nimelt selles, et pisikesed pudinad aina põgenevad koera eest. Suur hakkab koeri ründama ja sellega võtab koerte tähelepanu endale ja nii ta sinna koerte ette jääbki. See oleneb täpselt ka koerte vilumusest, minu koertega selline lugu et kuidagi suudavad nad ikak ühe väiksema karjast eraldi saada, aga see sõltub ka sigade harjumusest. Aastaid tagasi kui hunte oli palju olid, sellised juhused kus koerad tõesti pidasid nagu mõnes filmis karjakoerad lambaid, kari sigu ühes puntras mõne puu all koos, suured liiguvad ringiratast ümber karja ja ründavad koeri. Sest neile oli selgeks saanud, et niipea kui liikuma hakatakse võtekse kohe üks pisem eraldi. Aga nüüd kui hunti ei ole enam on koeral tunduvalt lihtsam.

Mina küll ei ütleks, et läänesiberlane ajaks nüüd sead pikalt naabrimeeste maa peale. Oman ise 2 lääne-siberi laikat ja enamasti juhtub ikka see, et karjast lüüakse üks siga eraldi ja sellega tegeletakse, ülejäänud kari aga läheb omapead vaikselt minema.
Seda tuleb üli harva ette kui laikad tulevad nagu karjakoerad 20 siga ees ja nemad jooksevad rõõmsalt ümber nende.

Tean vähemalt, et see sama Trakcer mis minulgi on olemas Drammofon Oü-s ja hinnaks oli 12000.-
http://distantskoolitus.drammofon.ee/

Sai koerajahi lõpupoole soetatud jah radareid. Algusest sai proovitud Pointer Mini-Magnum radarit, kuid selle tööraadius jäi laika jaoks liiga väikeseks u. 2 - 3 kilomeetirit. Seejärel sai proovitud Tracker Suprat ja see on ikka juba tõsine radar. Koera suuna saad selgeks ka 10 kilomeetri pealt ja mis eriti hea, siis veel on küljes ka haukumisandur, et saad radari puldi pealt vaadata kas koer peab või mitte.
Pointeri puhul oli eeliseks see, et koera kaelas olev saatja oli väike ja sobib ka väiksemale koerale nagu terjer, kuid Tracker on laika jaoks täiesti sobilik ja igati asjalik tööriist.

Eks seajahi piiramine ole iga jahiseltsi enda asi, kuid kui sigade arvukuse tõttu ei saa seda lubada, siis ei ole midagi parata. Kui ikka sead künnavad väga hoolikalt põllumeeste maad üles, siis põllupeal sigadele järgi jooksmine kohe kuidagi ei aita.
Aga õige on see jutt küll, et veebruaris tuleks juba valida milliseid sigu koertega jahtida. Emis hakkab sel ajal pesapaika välja vaatama juba ja ümbrust uurima kas on ka piisavalt toitu hiljem kättesaadaval.

Julgeksin vastu vaielda, et sellest kui kaua söödaplats olnud ei oma erilist tähtsust, kuna mida kauem on söödetud seda tohkem sigu seda platsi teab ja seda rohkem käib. Kui lasta platsilt siga, siis see punt mis sel korral platsil oli peab vahet, aga teisi see ei tohiks mõjutada. Kui platsil käib ainult üks punt siis muidugi on vahe tuntav kui just avastatud platsi pealt kohe laskma hakatakse.
Aja möödudes suureneb sigade platsil käimine iseenesest kuna seda teavet antakse põlvest-põlve edasi.

Sead peksid siis tedma mingi kindla jahiseltsi kalendrit, muidu ju küll mingit pausi sisse ei tule.

Ei oleks vollikese väitega nõus, et Bushnelli optika oleks lühiajaliseks kasutamiseks. Endal on 3 aastat ja ei ole mingeid probleeme, on veel majas ka teine Bushnell mis on pidevas metsaskäimises 5-ndat aastat ja ikka veel näitab ja seisab paigas. Julgen igale mehele, kes ei kanna rahakotti puuga seljas soovitada Bushnelli. Kui optikat kasutada ikka sihtotstarbeliselt siis peab ka vastu.

SKS ongi ju sõjarelvast ringi ehitatud tsiviilkäibe relvaks, st. et on täiesti lubatud jahipidamisel, kui lihtne poolautomaatne vintrelv. Valngutega lasta sellega kohe päris kindlasti ei saa, kui muidugi relv koras on.

Paberireegel peaks ikka ka sileraudsel toimima, kuna relval ju muud vahet ei ole, kui vaid tüüp. Kuul jookseb ikka rauast läbi ju. Loomulikult mõjutab lasketäpsust ka vähem kuna vahemaad väiksemad.

Kas keegi oskaks välja tuua kui palju läheb maksma ühe 7,62 padruni laadimine (kuuli hind, tongi hind, püssirohu topsi hind, mitme grammine tops). Arvestades sellega, et hülsid on omal olemas.