Jääger-online jahindus foorum

Alusta sellest, et kutsud piirkonna kasutaja konkreetse põllu (põldude) juure, ning räägid südamest-südamesse.
Kui see ei aita teed enne maid kahjustusteatise, ning kui kahjustused tekivad annad uuesti teada, et siga põllus.
Kui ka siis saadetakse pole miskit parata, tellid atesteeritud konsulendi, jahiseltsile 7 päeva enne teada kus mõõtmiseks läheb ja asi vaska,
Ka endal süda ei peaks valutama, kuna oled eelnevalt andnud võimaluse jahiseltsile, sest selline jahiselts on

Teist pilti ei lase panna, ütleb:manuste hulk ületatud,

Arvasin, et võib tulla veel kahtlustusi.Mainin, et elan praktiliselt huntide keskel, ning naljalt segi ei aja ja ei oleks ka siia üles pannud enne kui 100% kindel poleks.
Esimesed pildid olid 3 päeva tagasi karjaaia tega tehtud.Miinimum on suur ja kutsikas, kutsikal klassikaline hundijälg, vanal üks jälg klassika, teine selline koeraline
Panen kaks udust pilti kus näha koeralise ja hundilise kujuga jäljed kõrvuti.

Nüüdsed pildid täna hommiku traktori jälje pealt tehtud, on tulnud kurivaimud lausa veiste keskele patseerima (ju on sead neil öösel elu metsas kibedaks teinud, et varjuvad karjamaale )

Aga tegelikult asi naljast kaugel, sest hundi jäljed on veiste jälgedel ja jalutatud on lausa veiste vahel söödakohas

Välek kirjutas:https://www.google.ee/url?sa=t&source=web&rct=j&url=http://www.markoki.eu/index.php%3Fshowimage%3D523&ved=0ahUKEwiL9a-6i_rLAhVEvQ8KHaX2ANwQFggbMAA&usg=AFQjCNHfJD1uS3rCDy_OW2pm-fQ8lSjIRA

See võib vabalt ka Kaukaaslase oma olla, endal ka neid koeri mitmeid ja talvel kui objektile lähen vaatan kaukade jälgi, ning paljude jälgede kohta mõtled, et kui see jälg metsas oleks arvaks hundiks

Pildi panin tegelikult selleks,et näidata kui erinevad võivad ühe hundi jäljed olla. Sellepärast tegin ka kaks pilti, klassikaline hundijälg oli teisest jäljest 3-40 cm eespool, ning arusaam,(mida juba noore jahimehena õpetati) et tikk,pulk, kõrs peab padjandite vahele mahtuma ei pea alati paika.

Aga mine sa ka tea, ehk oli üks jalgadest protees

Marekp kirjutas:No tõesti, klassikalisemat koerajälge annab otsida ja veel nii heal pinnasel..
Kas ise oled ikka jahimees?

Aga see

Kas on hundi jälg või mitte?

Millal sul varem on olnud õigus võõrast autot peatada ja teavet nõuda?
Ma kindlasti ei peatuks kui mingi tüüp teeääres, võib-olla isegi püss käes, üritab mind peatada [/quote]

Aga kui "tüüp" ei olegi autoga, näiteks puhta jalgsi ja püssiga (või kotis püssiga) , ja kui jahiselts (jahimees) ei tea, et tegu (näiteks Tornatori) tükiga?
Sõbralikult

Pigem seda, et siiani oli jahimaa jahimeestele püha ja puutumatu, kus ükski võõras ei saanud ilma tähelepanuta liikuda. Kõik paugud olid loetud, ning arvel.Ka individuaaljahile (reeglina seajahile) pidid pealikule teada andma millal ja kuhu lähed, kuid nüüd, vaadates seda kuidas väikeulukilubade alusel saad minna kuhuiganes kuhu luba on antud ja kohalikud ei tea kes kunas, ning millal ja miks kusagil on ?Isegi kui näeb võõrast autot, ei ole õigust ei peatada ega muul viisil teavet nõuda.
Võtame näiteks väikeulukiluba on antud xxx ha kinnistule mingi masiivi sees või lausa tervele massiivile.Kütib seal Fedja rebast, kährikut või kedaiganes lubatud on ja seda laupäeval. Jahipiirkonna kasutaja seda ei tea,ning hakkab aju tegema, ühed on vestiga teine ilma, ja kui vestita veel väikest kasvu ja karvane juhtub olema ?
See küll utreeritud uitmõte kuid täiesti reaalne ka päriselus.

Vaadates ja kogedes jahti kui sellist, küsimus, kuhu liigub jahindus?

Sigade arvukust teavad kohalikud jahimehed, need kes igapäevaselt metsas käivad (ei taha paha linnameeste kohta öelda, kuid kahjuks linnas sea toimetamisi ei näe ).Ruutloendusega sigu loendada on vast väga keeruline, sest siga ei pole põder

KINNISASJADE JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING
Käesolev Leping on sõlmitud Jahiseaduse (RT I, 16.05.2013,2) § 15 ja § 25 alusel.
………………………………………………. …………………
(Lepingu allkirjastamise koht) (kuupäev)

LEPINGU POOLTE ANDMED:

MAAOMANIK:
......................................... (edaspidi „maaomanik“), registri /isikukood.............................
Aadress: .......................................................................................................................................
Tel ………………………….., e-post ………………………………………………………….
maaomaniku esindaja:................................................................................................................................................................................................................................................................... volikirja alusel)
(lepingu sõlmimiseks volikirja andnud isikute nimed ja isikukoodid, volikiri lepingule lisatud)

KASUTAJA:……………………………………… (juriidiline või füüsiline isik, edaspidi „kasutaja“) registri-/isikukood ……………………………………………………………......
Aadress: …………………………………………………………………………………………
Tel ………………………..…, e-post …………….……………………………………………

1. Lepingu objekt
maaomanik annab ja kasutaja võtab jahipidamiseks ................................ jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud maa-alal olevad allpool nimetatud maaüksused.
Kinnistu nimi Katastriüksuse number Pindala (ha) Kinnistu asukohajärgse küla nimi







Vajadusel kasutada lisalehte.


2. Lepingu tingimused.

2.1. Käesoleva lepinguga annab maaomanik oma kinnistutel õiguse jahipidamiseks ja ulukite arvukuse reguleerimiseks kasutajale.
2.2. Kasutaja teostab ulukite arvukuse reguleerimist vastavalt kokkuleppele maaomanikuga järgmistel tingimustel:
2.2.1. Jahimaad kasutatakse ööpäevaringselt. Kütitud ulukite transpordiks võib kasutada mootorsõidukit.
2.2.2. Jahinduslike rajatiste asukohad kooskõlastab kasutaja maaomanikuga ja maaomanik kasutajaga.
2.2.3. Kasutaja kohustub kasutama jahimaad heaperemehelikult, mitte tekitama maaomanikule oma tegevusega kahju.
2.2.4. Maaomanik osutab vajadusel ja kokkuleppel kaasabi ulukite arvukuse reguleerimisel.
2.2.5. Kasutaja korraldab ulukite arvukuse reguleerimist viisil, mis aitab viia ulukikahjud miinimumini ja tihedas koostöös maaomanikuga. Maaomanik informeerib kasutajat kultuuridest, kus võivad tekkida ulukikahjud.
2.2.6. Kasutajal ei ole õigust loovutada jahipidamise õigust kolmandale isikule ilma maaomaniku loata.
2.2.7. Maaomanik ei loovuta jahipidamise õigust kolmandale isikule ilma kasutaja loata.
2.2.8. Muud kasutaja ja maaomaniku vahel kokkulepitud tingimused:
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Vajadusel kasutada lisalehte.

3. Tasu lepingu eest.

Maaomanik ja kasutaja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel ei võeta pooltelt tasu maa jahindusliku kasutamise eest ega jahindusliku teenuse (ulukite arvukuse reguleerimine) osutamise eest.
Kui kultuuride valvamiseks ja ulukikahjude ärahoidmiseks on kasutaja poolt vajalikud suuremad kulutused või mingil põhjusel tekivad suuremad ulukikahjud, võidakse poolte vahel leppida kokku teineteisele kompensatsioonitasu maksmises.

4. Lepingu kehtivus
Käesolev leping jõustub selle allakirjutamisel ja on sõlmitud tähtajatult.

5. Lõppsätted
5.1. Poolte vahel vajalik informatsioon ja teated edastatakse lepingus näidatud kontaktandmetel.
5.2. Poolte volitatud esindajad ja nende kontaktandmed lepingu täitmisel:
Maaomaniku esindaja: ..........................................................................................................
Kasutaja esindaja…….................................................................................................................
5.3. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus kostja elu- või asukohajärgses kohtus.
7.6. Leping on sõlmitud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki Pool saab ühe eksemplari.

Maaoamanik Kasutaja
…………………….. ………………………………..


Kindlasti annab Tornator Eesti sellise lepingupõhja, mille ise kohalikust jahiseltsist sain

Seda ei oleks pidanud üles laadima, aga eks iga "operaatori" nägemus ohust on erinev,

Vana teema küll, kuid minu Moultirie kaamera andis samamoodi "saba" ca aasta peale ostmist.
Garantii oli küll aasta kuid müüja väitis, et ekraanile vist pool aastat?Ja seega ei garantiid,
Kuna displei ei sega pildistamist, vaid ainult seadete muutmist, siis laisa inimesena vahetan kaameras ainult kaarte ja displei näidud ei sega eriti.
Aga avastasin, et kui kaamera sooja kohta panna (radika peale) taastuvad displeil kirjad.
Seega soovides muuta seadistust toon kaamera koju, ning hetkel kogu displei jälle nähtav

Aga kaamera ostust kirjutan (kui kirjutan) rubriiki, kus poest kaupa ostad ,
sest sellist ebaõnnestumiste jada (müüja poolt) koos sinna juurde kuuluvaga, ei oska ette kujutada

Hunter30-06 kirjutas:17. Metssigade peibutussöötmisena käsitletakse varitsusjahti kõrgistmelt, kus söödakus tohib olla kuni 100 kg ning peibutussöötmise kohas maas kuni 10 kg tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais. Isevoolse söödaku korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 10 kg. Peibutussöötmise kohtade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 1 km ning peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest. Jahiulukite söötmiskohti, kus on tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais käsitletakse metssigade peibutussöötmise kohana, mis peab vastama käesolevas punktis toodud tingimustele

Ja nüüd palun tehke mulle lollile selgeks, miks ma ei tohi peibutada tonni õuna, kartuli või porgandiga???

Vaata sellepärast tehaksegi seadusi pidevalt ümber, et osad kodanikud ei saa seaduse mõttest aru.Mõte on vähem lisatoita.
Ok, pannakse ka õunad porgandid seadusetähte, aga kavalpea hakkab mingite muude viljadega/pagaritoodetega/kalarapetega toitma, kas jälle seadust ümber tegema?

Hetkel on olukord kriitiline tänu SAK- ile, ning siis oleks mõistlikum ka mõistlikult käituda.

rajaleidja kirjutas:

Hunter30-06 kirjutas:Ma ei saa aru, kes teil keelab tonn õunu maha panna
Sel ajal kui mina koolis käisin, õunad veel teravilja alla ei käinud.

Läheb teemast mööda juba. Aga. Keelatud on lisasöötmine, ükskõik mida ja mis kogustes söödaks kasutatakse. Lubatud on sigade peibutamine, max 10kg peibutussööta korraga. See, kuidas eristada sigade, kitsede, karude, kährikute jne söödakohtasid, on juba teine teema.