Jääger-online jahindus foorum

Selline küsimus, et mida kujutab endast sileraudne IZ-16 . tegu horisontaalraudadega 2-raudse 16-kaliibrilisega. Uurisin internetist ja foorumist, aga pole varem vist seda relva siin käsitletud. Kui kellelgi kogemusi, võiks jagada. Nimelt võimalus see relv üsna soodsalt soetada, aga vaja oleks lisainfot, et kas ja milleks?

Tegelikult jääb relvaseadusest üksi väheks. Seal pole karistusseadust ja esmaabi sees. Samas võid 10st 2 mööda panna, nii et kui väga põhjalikult revaseaduse selgeks endale teed, siis saad läbi. Üldse soovitaks igast seaduses märgitud tähtajad pähe tuupida. Vähemalt Tartus taheti neid väga täpselt.

käisin äsja seda Sauerit sisi vaatamas. kollektsioneerimisrelvana oleks tore asi, aga kaasavõetud asjatundja ütles, et jahiks sobimatu. Vintraud oli tegelikult väga heas korras, aga siledates mõrad sees. Väljast polnud ka kõige hullem, kuigi aeg oli oma töö teinud.

Mida arvate 16kaliibrilisest IŽ 27E´st? Kui hästi läheb saan isa vana (siiski peaaegu uue) püssi politseist tagasi.

kui mujalt ei saa siis raamatukogust ikka

Uurisin veits nende Zeissi optikate kohta interneti oksjonitelt ja uue Zeissi optika saab kätte alates 3-4K, sõltub kõrgele hinnad tõusevad. Kui keegi peaks hakkama Zeissi optikat soetama, sii ma soovitaks poest täpne mudel välja vaadata ja Ebay`stt või mõnelt sarnaselt lehelt üles otsida. Võitu oleks mitu tuhat.

Relvaeksma tehtud, aga selleks tuli tasuda ainult see eksamitasu 200.-. Ei lugenud hoolikalt neid tasusid läbi ja vintraudne jahirelv jäi kahe silma vahele. Või oli siis põhjus, et Tallinna mehed arvasid, et vindile luba 2K. Praegu ootangi kuna konstaabel koju tuleb.

Helistasin ja küsisin selle Saueri kohta järele. Nähtavasti enne 1940. aastat valmistatud. Rauad olevat seest korras, aga kuna hoiti riidekotis, siis raudadele kotimuster peale sööbinud. Hind 5000.-, aga vana ütles, et rohkem selline uunikumrelv. Ise laskvat aegajalt märki sellega. Mida arvata? Kas need vanemad kombineeritud Sauerid jahipidamiseks sobilikud? Millised tootjad tänapäeval kombineeritud jahirelvu pakuvad ja mis hinnaklassis?

eriti teda ei julgenudki 2000-3000 eest saada ka, aga 20-30K`d esialgu välja käia liiga palju.

aga muidu hetkel lõivudega selline seis, vähemalt politsei kodulehel kirjas:

*relva tundmise ja käsitsemise eksam 200 krooni
*soetamisloa eest 200 krooni
*relvaloa eest 200 krooni (sile- või vintraudsed või kombineeritud jahipüssid, gaasirelvad)
*relvaloa eest 2000 krooni (muud vintraudsed relvad)
*paralleelrelvaloa eest 200 krooni
*relvaloa vahetamise eest 50 krooni
*soetamisloa pikendamise eest 50 krooni

Esimesel korral ei pannud tähele, et vintraudne jahipüss ja muu vintraudne kaks erinevat asja. Jahirelvad õnneks ainult 200.- ikka.

To Baddmann: Kas see 20 kaliiber püss asus Läänemaal ja oli katkise kabaga?

Selle koha pealt olen indian`iga täiesti nõus, et kui vana ja graveeritud ning muidu ilus püss, aga korralikult ei lase, siis jätan ostmata. Aga kui korralik, laseb ja muid vigu pole, siis ei näe põhjust soetamata jätta.

Keegi siin varemalt soovitas Börsi vaadata ja leidsingi järgneva kuulutuse "Müüa jahipüss Sauer; kolmeraudne, kaliiber 16/9.0". Hinda polnud antud aga äkki keegi oskaks umbkaudselt öelda? Mida arvate kolmeraudse soetamisest? või see vähem lasknud mehele sobimatu? Keegi vist siin teemas sellest pole rääkinudki. Kui saaks selle asja ka läbi vaadatud, siis vist enamik minu huviorbiidis olevad relvad läbi võetud. Küsimus konkreetse kolmeraudse relvaloa kohta ka: kas riigilõiv tuleb tasuda sileraudse (200.-) või vintraudse(2000.-) eest? või hoopis kombineerituna?

tegelikult teemast väljas jah, vabandan selle pärast, aga kui keegi leiab mu seletustes vigu, siis kirjutagu täpselt, milles, mitte ärgu öelgu, et see puha vale. Enda arust kontrollisin üle ja asi õige. äkki mitte siis.....

Olen mõelnud küll, aga ei usu. kui tähele oled pannud, siis soolikad lendavad välja siis, kui auk on piisavalt suur(kui enam seda auguks saab nimetada, tavaliselt siis ikka lõhe või suurem avaus juba) ja soolikakinnitused kõhuõõnes peavad olema ka purunenud. Sellisel juhul võivad soolikad kukkuda välja ka kuuli suunale vastupidises suunas (kobras on lasu ajal sinu poole ja soolikad samuti sinu poole väljas).
Teine variant on see, et soolikad väljas laskmisega samas suunas (lased kõhtu, aga soolikad väljas selja poolt(kuigi selja poolt lastes ja kõhust välja tulles on see tõenäosem, sest selg üldjuhul imetajatel tugevam)). Põhjuseks see, et kuuli kineetiline energia on soolikad endaga kaasa rebinud.

Rasvaga tõesti selline lugu, et vahest võib haava ummistada, aga siis tavaliselt ei tungigi vesi kopra kehasse ja kui ta õhku enne tabamust on võtnud, siis jääb pinnale. See vist ei puutu siia teemasse, aga haavatud sigadel ju tihti täheldatud seda, et pärast laskmist veri laskmispaigas maas, aga lähed mööda jälge järgi ja veri kadunud. Lased koera jälje peale(kui looma lähedusest ei leia) ja kuskil sügavamal metsas juba siga otsad andud. Hiljem kõhu- või rinnakuõõs verd täis.

Muidu seda ka, et kui loomal eluküünal kustunud, siis kipub keskkonna temperatuuri võtma. Või ei? Keha tegevus ju lõppenud ja seega enam lisa energiat ei vabane ja keha jahtub lihtsalt maha. Selle vastu tõesti ei vaidle, et maa peal läheb sooja ilmaga (ja eriti päikese käes) kobras paari tunniga paiste. Aga vees lugu teine. Kobras elutseb üldiselt ikka liikuvas vees ju (ja kui näiteks soisel alal elab, siis seal vesi niikuinii külmem), Vesi väga hea soojusjuht (umbes 10 tuhat korda parem kui õhk(või olis siis 1000)) ja minu arusaama mööda tõusevad Eesti jõgedes temperatuurid üle 20-25 kraadi ainult väga soojadel suvedel ja seda ainult pinna lähedal(meeter-kaks sügavamal võib temperatuur olla juba üle 10 kraadi jahedam. Madal kaldavesi küll ehk soojem, aga sealt saab ju jahimees looma suuremate ponnistusteta kätte. Nii et sellises keskkonnas võtab nädalakese vähemalt aega, enne kui kobras pinnale tuleb. Mina igatahes ei usu, et kui kobras elab ja kehasoojust piisavalt, et ta peaks hakkama paisuma, selle ära hoidmiseks alamatel loomadel kloaak, ülematel pärak (kuid siiski, ärgem unustagem sooltesulgust, mis takistab metaanil ja mädamuna haisu põhjustaval divesiniksulfiidhappel kehast väljumast ja siis ta ka paisub)

Üks asi muidugi on, kui kobras võib varem pinnale kerkida, isegi paari minutiga. aga siin pole kõhus tekkivatel gaasidel miskit sellega pistmist. Kui kopra kopsudesse on jäänud nii palju õhku, et tema üldine tihedus (ehk kui võtad massi ja jagad välisruumalaga) on ligilähedane 1g/cm3(või vastavalt vee tihedusele tollel hetkel, aga see on nii umbes 1-4%-ne kõikumine vast), siis jääb kobras sõna otseses mõttes vette hõljuma (umbes nii sügavale, kui jõudis sukelduda või kui sügavale kuuli energia surus) ja kui hästi läheb, siis tõuseb vooluga pinnale, kui ei laseb kopsust veel õhku välja ja tihedus suureneb või siis jääb risusse kinni.

Selle sabade ja kokamisfoorumi kohta: polnud varem uurinud, aga mehed siin kirjutanud juba, et pistke saba suitsu ahju. Ma ei tea, kas keegi täpsustanud ka kuidas, aga ise soovitaks panna nülitud kopra ühes sabaga ahju. Aega täpselt ei mäleta, aga temperatuur hoida umbes 170-180 kraadi peal (nii et ikka mõni tund läheb siiski aega). saba ei tohiks enne kindlasti ära nülgida. Kui roog õigesti välja kukub, on tegu pisut keedetud vähiliha maitselise delikatessiga. Kõigilie vähiliha ei maitse, nii et see jääb igaühe enda otsustada, kas talle asi meeldib või mitte.
Kuskil oli kirjutatud sabasoolamisest ka, mina pole seda proovinud, aga lihakeha võib küll teha nagu suitsusinki ja enne soolata, ei avalda saba maitsele eriti mõju(muidugi parem oleks, et kui enne soolavees leotad ja alles pärast pritsid, et saba ikkagi soolaveest väljas istuks).

Olen kuskilt lugenud, et keskajal, kui mungad paastu pidasid ja lubatud oli vaid kala süüa, siis pisteti ohtralt kopraid. Rahvale seletati nii: elab vees, järelikult kala. aga mingi aeg, ei tohtinud lihtrahvas kobrast püüda, nii et koorekiht sai üksi maiustada.

"Hmmm... Smile ma käiks veel ühe alternatiivteooria välja. Kobras tuleb vee alt välja, no, on seal kaua olnud, kopsud tühjaks hinganud, vajab uut õhuampsu. Ja avastab korraga liiga kiirelt läheneva kuuli. Kopral enam õhku sees ei ole, ja ongi kolinal põhjas. Probleem esineb nt korduval sukeldumisel."

see alternatiivteooria on tegelikult reaalselt toimiv praktika. Minu arust puhas füüsika. Kopra üldtihedus suurem kui veel ja vajub põhja. Aga see, et ei usuta seda, et kopsuhaavast hakatakse vett sisse imeme on suht üllatav. Ja ka seda olen täheldanud, et kui panna kilekott, milles auk sees, vette, siis see vett ei ime. Küll aga imeb õhu asemel vee sisse tühjaks pigistatud elastne plastmass pall. kui ei usu ise, siis proovige mõne koera mänguasjaga vms. Kile ei täitu selle pärast veega, et miski ei tee füüsilises mõttes "tööd", et vee rõhku ületada. küll aga teeb kummipall "tööd", sest elastsusjõud proovib palli algkuju taastada ja on enamasti tugevam(olenevalt materjalist ja vee sügavusest(loe:rõhu suurusest)) Kopsuga asi sarnane: diafragma tõmbub kokku ja lõtvub. Kui nüüd auk sees, siis lihasjõud lihtsalt mehhaaniliselt hakkab vesikeskonnas vett sisse pumpama. Maa peal olles läheks kobrast lihtsalt õhu puudusest lillaks, sest õhk ei läheks mitte kopsu, vaid läbi selle rindkereõõnde ja suruks kokpsu kokku. Feen katsus ka seda seletada, aga see siin täpsemal lahti võetud.

To Feen:Vorsti lasime Põltsamaal teha, töö oli suhteliselt odav aga kvaliteetne. Kui keegi soovib andmeid, võin järele uurida, et kes ja kuidas.

To Kult: olen juba asja vaadanud, et kaua nende gaaside kogumine aega võtab. ja läkski nädal-kaks, nagu mainisin eelnevalt. ja selleks, et asjast jagada, pole vaja püssi omada, piisab sellest, kui vaatled teistega jahil käies või loed meditsiinilist kirjandust/konsulteerid arstiga .

TO aivar00: See, et ma mainisin, et "Vajan relva" seletab kergesti ära, kuidas asi toimib, ei tähenda seda, et ma seda mujalt pole lugenud. Ema ja pool perekonda arstid, isa oli veterinaar. arvan, et olles nendega asja arutanud ja raamatust süvenenumalt järgi uurinud, võin oma teooriale kindlaks jääda. Nii et kui sa ise selle asja spetsialist ei ole, siis mina ei hakaks kohe mõnitama, et NOORJAHIMEES, MIS SEE SIIN KÖBISEB ÜLDSE. JA ei saanud aru sellest, kuna Kult mu gaasitekkimiseteooriaga paika pani. See gaasi tekkimine sõltub suht erinevatest asjadest: kas kobras on vahetult söönud või sooled tühjemad, kas vesi soe või külm(mida soojem seda kiiremini tekib ja külmema ilmaga ei pruugigi tekkida, sest bakterid, kes sisikondalagundavad ja selle käigus gaase eraldavad, ei ela üldiselt nii madalal temperatuuril(rõhutan siinkohal, et on küll baktereid, kes elavad ka miinuskraadiga, aga üldiselt mitte need)) ja ka sellest, kui kiiresti lõpetavad loomulikele seedeprotsessidele kaasa aitavad bakterid oma elutegevuse, sest nad pärsivad otseselt lagundajate elutegevust.. Nii et läheb hea mitu aega, enne kui piisav hulk gaasi tekiks, et loom pinnale tõuseks, kui asi kiiremini toimiks, tõuseksid vast kõik loomad vaikselt lendu, nagu mõnes ravimireklaamis gaaside käes vaevlevad inimesed.
aivar00 võid, mulle siin või privas kirjutada oma teooria, kui muidugi aega leiad, oleks huvitav kuulda.

ja Kaalika jutt tõsi, sest see määrab ära palju õhku kopsus, aga kui loom veel hingitseb(kops tööta), siis alati võimalus, et ta sai lisaõhku, kui ei suutnud sukelduda.

Sai veidikene saadavuse koha pealt maad uuritud. Tuttav politseist ütles, et olla paar korraliku IZ 58´t ja suht võileiva hinna eest (loe:alla 1000.- ). Samas oli seal ka üks graveeringute ja väliskukkedega 16 kaliiber, hind vast umbes sama (ei osatud täpselt vastata). Kahjuks läheb teine nädalaks puhkusele ja selgub pärast naasmist, kas kõnealused relvad veel ka alles. Ise olen hakanud liikuma sinna väliskukkedega püssi suunas, aga kõik oleneb muidugi saadavusest. Tundub, et siin igaühel oma arvamus, aga ma kipun rohkem Sergo juttu pooldama: ikka mees see, kes suunab relva, mitte vastupidi ja "vanakooli" relvadega uusi mehi võiks ju ka olla. Tulevik veel ees ja kui relvaga harjun, siis ehk oskan ise enda vajadustele täpsema leida.

Baddmann`ile vastuseks, et kaliiber pole üldsegi oluline, peamine, et relv laskekorras oleks ja mina taga täpne suudaks olla.

Kuldi jutt ka õpetlik, aga eks tuleb ikka ise ettevaatlik olla. Näiteks onu lasi oma lohakusest/rumalusest endal varba otsa. Toetas püssi saapale ja kas siis ei mäletanud, et püss laetud või miskit sellist, aga varbast on siiamaani ilma. Selliseid "peaaegu pihta" lugusid liigub vast igas jahiseltskonnas ja tuleks tõesti enne mõelda, kui tegutsema hakata.

To KULT: ka inimesel on olemas selline sümptom(pärast rindkeresse augu torkamist, laskmist, jne) nagu õhkrind. Kui sa loeksid raamatut "vajan relva" või oleksid arstiteaduses kibedam käsi, siis hakkaksid ehk uskuma, et küll see vesi juba sinna sisse läheb, kui kuhugile minna on. võibolla oli mu teoorias pisut ebaselgust:ehk siis tuleb läbistada kopsu- või kõhukelme, kui täpsem olla. Nähtavasti tuleb osa vett välja, kui kobras kuivale tõmmata, aga ilmselt küllalt vähe nähtavalt, sest kobras ju niigi märg. Muidugi võin eksida, aga meditsiinilsest seisukohast üsna põhjendatud.

Kui Kult rääkis gaaside tõttu pinnale tõusmisest, siis ta kindlasti teadis, aga unustas mainida, et see ei juhtu mitte 15 minuti jooksul vaid rohkem nagu nädala-kahe jooksul

Põhjaminemise kohta läks meelest kirjutada. Olen aegajalt püssimeestega passimas kaasas käinud. Mõnikord läheb a)põhja, b)mõni kord mitte,c) vahest aga tundub, et läheb põhja, aga tuleb hiljem pinnale. asi iseenesest väga lihtne(vanaisa/staazikas jahimees seletas). kobras läheb, siis põhja, kui haavakanalit pidi vesi kehasse(rinnakuõõnde) pääseb(variant a), kui loom pinnale jääb, siis on ta üldiselt kohe surmatud või tal pole jõudu enam sukelduda. mõlema puhul (tavaliselt) rinnakuõõnde ja kopsu vesi ei tungi(variant b siis). Kui aga juhub, et loom läheb algul põhja ja tuleb hiljem pinnale, siis nähtavasti ta pärast lasku veel sukeldunud ja hingitseb edasi, siis kui eluküünal ära kustub tõuseb vaikselt pinnale(variant c).

Variandi a puhul võib olla juhtunud, et loom on küll surmavalt haavata saanud, kuid urgu jõudnud pageda(või okstesse kini jäänud) ja seal otsa lõppenud. Selle kinnituseks olen leidnud uru lahti kaevamisel seest kopra skeleti, ja äärmiselt vähe tõenöoline, et mõni kiskja oli ta urus surmanud, sest ainus urgupääs oli vee kaudu. saarmas vast kopraga ei kakle ja hästi ei usu, et hunt või ilves sukeldumas käivad(see ei tähenda, et nad koprale vette järgi ei läheks(vähemalt hunt), aga urgu??!!)

Nii et minu järeldus siit(nr1): ükskõik millega lased(kuul(nii sile kui vint) või haavel) ja kui tabad, nii et kehaõõnde vesi ei pääse, siis jääb peale, kui urgu ei poe. Ja kui põhja vajub, siis vett täis ja rinnakuõõnes ja kopsus vesi.

(nr2) kui haavliga lased siis suurem tõenäosus, et mõni haavel avab tee veele ja seega suurem ka tõenäolisus, et loom läheb põhja. Kes tõenäosusteooriat koolipõlvest mäletab, see saab aru.

(nr3) kui vindiga valesti lased, siis haavakanal suurem ja loom vajub kiiremini ka põhja.

Arvan, et need jahimehed, kel loom kunagi uppunud, on täheldanud, et ega ta kohe põhja ei lähe ja kui läheb, siis lööb veel iseloomuliku "plaksu". See ulpimine ja mullitamine ongi see faas, kui kobras täitub veega(läheb õhust tühjaks).

Läks pikkale ja kohati arusaamatu, aga kui ükski mõnele küsimusele vastuse sai on asi korras