Jääger-online jahindus foorum

Eraser kirjutas:Võta nüüd see pilt, kasuta vastavaid programme suumi sisse tee teravaks ja vaata kas ikka on heledad karvad. Seesama loom loopis põrssaid söödalt minema päris mitmeid kordi, vaevalt et emis oma põrsastega nii karmilt käituks.

nii nägin suvel kuidas emis põrsaid magusamate palade juurest eemale peksis.. nii et põrsad kiunusid ja õhu lendu oli kahh vahel meetrike-poolteist...
mix siis ei võiks see emis praegusel ajal neid põrsaid nina eest eemale peksta...

ja suvel nähtu põhjal tegi nii just karja kõige suurem isend... teised suutsid suhteliselt rahulikult ninapidi koos syya...

nii Anti mis sul see +1 pauk sulle siis nii suure eelise annab kas toob kohe korraga 5 hane alla???
ma teen peale 2te pauku kiired näpuliigutused ja mul on +2 pauku olemas...


vanasti olid ainult yhelasulised relvad... ning ka tabavus %sent oli suurem kui praegu... sest mida rohkem on sul võimalik järjest/kiiresti lasta seda vähem sa keskendud iga lasu sooritamiseks.
kui sul on ainult yks lask võimalik teha siis sa keskendud suuremal määral, et see lask olex täpne..

aga jahh muidugi pole see reegel, on ka kindlasti selliseid inimesi kes suudavad ka poolautomaadi puhul keskenduda iga lasu jaoks ja tabada edukalt märki iga lasuga olgu kas neid seal või 10. aga neid on vähe...

Eraser kirjutas:Ega jah, ei kujuta kah väga ette 91 cm raudadega kaheraudset hanejahiks nagu seda poolautmaat Fabarm SuperGoose jms ... on

nu ja mis suure eelise see 91 cm siis annab mu kahe torulise ees???
et siis kitkub su haned kahh ära??
kui on mõistust, tahtmist ja jahi indu ajab see kahe raudne vägagi ilusti asja ära... nu muidugi ei saa ma järjest 5-6 lasku teha nagu te poolautomaadi omanikud...

TiitR kirjutas:SPZM-i kohta ei tea, kuid Yildiž, kui tootjat valiks mina küll väikese ettevaatlikusega. Minul ja mu sõbral on selle tootjafirma poolautomaatsed sileraudsed, mis hetkel on poe poolt tagasi Soome kvaliteedikontrolli saadetud, kuna käes on need meil olnud suvest, kuid jooksma pole neid saadudki...ei saanud ka kaupluse enda relvameister. Kirp on näiteks silmnähtavalt peal nii viltu, kui ka kõver . Kaupluse nime ei nimetaks hetkel, kuna nende poolne tegutsemine on igati vastutulelik ja sõbralik. Loodan, et saame ka üheskoos kõigile positiivse lahendi. Aga jah, Yildiz kui selline.....

nu egas poolautomaat relv pole ikka õige relv kahh!!!

SPZM´i olen omanud migi veiza yle aasta... ja hetkel olen täiza rahul.
hea kerge... endale isiklikul istub hästi õlga. kui ise midagi valesti ei tee siis laseb kahh hästi... aga ex vastu pidavusest ei oska mainida sest ju nii vähe aega mul ta olnud.

nu kyll võite alles vinguda selle yle et rebast/kährikut on palju... nu võtke kätte ja kyttige neid, mitte ärge ajage neid "lihaloomi" taga millest otsest kasu saab.
teie suguste vingatsite pärast ongi see populatsioon niivõrd tõusnud(muidugi ka vaktsineerimine), kes ei raatsi kähra/rebase peale pauku raisata... või kardavad siis paugu peale mõne teise looma ära hirmutada.
krt!!! kas te käite aint korra aastas jahis, et siis kah peate maximaalselt seale/põdrale tähelepanu pöörama... , et järsku ei saagi siis teda kätte.
ise jahis olles või kui ka kahekesi oleme ununevad yldse teised jahiulukid äragi(keda õigus kyttida on) kui rebast või kährikut näeb, muidugi suures yhis jahis ei saa, sest seal on vingatseid nii palju. kes kohe kukuvad halama et mix sa rikud jahti... või on ikka lollid raiskavad raha mõtetute ulukite laskimise peale.
see aasta olen ikka päris palju rebaseid kiusanud... ja nyydseks on ikka tegu et jahimaadel mõnda põldudel liikumas näha... muidu oli neid mitmete kaupa.
kui me tahame kyttida ka väixemaid jahi ulukeid(jäneseid, maa pinnal pesitsevaid linde) siis peae ka piirama nende kiskjate arvukust kes jõhkralt nende arvukust piiravad.
nii et nende kährikute ja rebaste rohkus on ka väga-väga palju kinni jahimeestes endis...

neil seal läks kyll pool kasulikust osast raisku...
aega pole neil kyll raisata aga liha ja "rupsleid" kyll.

Nu kunagi oli ju kassisabade norm, mida jahimehed pidid täitma. nii et kohustuslikus korras pidi neid laskma. aga eks eakamad jahimehed oskavad selle kohta paremini pajatada, kuis sellega oli.

kas need ajakirjanikud suudavad ära otsustada kummad need jahimehed oli??
kas itaallased või hispaanlased?

yx neist jätab midagi vahetamata:)

Kas ei võiks kuuli järel kiirendamist edendada peale relvarauast väljumist gaasid/õhu suunatud liikumine, sest egas siis õhu liikumine ei katke ju kohe pärast relvaraust väljudes.

Või siis see õhk, mis kokku surutakse, annab kuulile sellise suure energia hulga, mille abil veel peale relvarauast väljudes jätkab kuul veel kiiruse kogumist, mingi murdosa aja jooksul.

Nu mis siin nii arutada on. siga on kõige sööja, ja sellest tulenevalt sööb ka liha, aga kas ta just kitsi taga ajama hakkab see on kysitav. Egas loom loll pole, et hakkab liialt energiat kulutama kytides tervet tugevat looma, millest saadav energia on palju väixem, kui selle püüdmisex kuluv energia. Aga kui satub ette mõni haige või nõrk loom kyll ta kohe selle pintsli paneb.
Kunagi olid omal kodusead, neil läbi hammaste läxid väga eduliselt kanad, mis kätte saadi. Ja ka kitse peadest, mis neile sai antud polnud mõne tunni pärast midagi järel, kogu pealuuga järasid ära.
Nii, et paneb ka ta looduses kitse nahka kui nina alla satub. Aga kas ta selle pärast spetsiaalselt kitsele jahti hakkab pidama see on kahtlane, sest looduses on ikka palju muudki, ja palju kergemat saaki kyllaga, mis ei nõua kätte saamisel nii palju energia kulu.

Nu nagu ma aru saan olete ka teie saanud oma katsetuste käigus tulemusteni jõudnud, et kuuli läbistavuse energia on suurem distantsi pealt:).
Aga see ey kui te olete nii pädevad testijad ja katsetaja ehk yritaksite ehk ka seda katsetada... .
Missugune distants on see kõige suurema läbistavuse energiaga Ja kas see on ka erinev, erinevate algkiirustega relvade puhul.
Öihtsalt uudishimust tahax teada, aga kuna endal pole millega neid katseid teha, siis jään ise jänni ise oma uudishimu rahuldamisega, kuna sileraudsega neid eriti ei tee... .
Aga ma annax oma hinnangu, suurema algkiirusega relvadel peaks see distants suurem olema. See on aint arvamus.

Egas ma nyyd ei ole siin suuri teaduslikke katseid selles vallas teinud.
Aga olles kunagi mänginud vene päritolu õhukaga. Lastes nt. planku, siis kuul jooksis puitu sisse palju rohkem, väheke eemalt nu mingi 2-3 m pealt, võrreldes sellega, kui mõne cm pealt lasta.

relva läbistavuse katset paari sendimeetri pealt on kyll suht petlik teha, sest sellise väikese maapeale ei suuda ju relvarauast välja lennanud kuul oma maximaalset energiat koguda...
vähemalt minu arvamus on selline...