Jääger-online jahindus foorum

Läänemaal jah. Võib sama kaamera olla küll.
Sel kaameral jah 2 otstarvet, mõlemad heatahtlikel eesmärkidel. Samas, reklaami see kaamera asukoht (kaamera enda huvides) siiski ei vaja.

Pildi kvaliteet küll kehva aga ikkagi hunt.

22LR kirjutas:Maaomaniku ja jahimehena on mulle arusaamatu väljend "hüvede nautimine ja kasu saamine". Kes tegelikkusega vähegi kursis nii ei arutle. Oled SA ise ikka jahimees? Minu jaoks on jaht hobi,millele kõvasti peale maksta tuleb.

Olen kursis. Kaks relva koos varustusega, mis mul kapis on, maksavad juba ise suurusjärgus sama palju kui 3 km korralikku aeda, kuid kestavad vist kauem (ma loodan vähemalt) kui aed.
Hüvede all mõtlesingi ma eelkõige seda võimalust (söödplatsil siis võimalikult mugavalt) oma hobiga tegeleda. Maaomanik parandab või ehitab samal ajal oma aeda. Tulu teenimise all mõtlesin ma eelkõige jahituristide teenindamist, lubade enampakkumisel müüki, jms.

BM viimane postitus on hea ja kokkuvõttev, sellega tuleb nõustuda.

Vabanda, Hendrik, kui ennast puudutatuna tundsid. Minu eesmärk ei ole kedagi solvata, vaid juhtida tähelepanu asjadele, mida ehk vahel muidu ei märgata.
Ega ma nii loll kah pole, et ma poleks aru saanud mida Sa mõtlesid, kuid on oluline vahe kas öelda maaomanikule: "teie pesitsete oma maaga meie jahimaal" või hoopis: "meie jahimaa asub ka teie eramaal". See näitab ära siiski suhtumise eramaadesse ja nende omanikesse. Jahimaa koosneb üldjuhul siiski eramaadest ja ehk ka riigimaadest. Polekski ehk muidu seda keelekasutust maininud, kuid siin foorumis hakkab selline suhtumine tihti silma.

See põllu kasutamise teema on keerulisem, kui esialgu ehk paljudele paistab. Paljud looduslikud rohumaad (ka minu maa) on arvel niitudena, poollooduslike kooslustena (kaitsealadel). Nende ülesharimine on praktiliselt välistatud (isegi keelatud), võib ainult karjatada või niita (ka purustada ei tohi). Tavalised põlluharimisvõtted (kündmine, randaalimine) on keelatud. Piltlikult öeldes võta labidas ja reha või jäta nii nagu sead selle üles songisid. Viimasel juhul niita ega niidet koristada enam eriti ei õnnestu ja võsa tuleb pikkamisi peale.
Jääbki sisuliselt tarastamise võimalus ja see on hetkel ka käsil. Korralikuma aia ühe meetri hind jääb üldjuhul vahemikku 20-40 kr/m. Arvutage ise kulud, mis tuleb teha näiteks 3 km pikkuse aia korral ja mõelge, kas ei pea maaomanikud äkki tegema neid kulutusi, et keegi teine võiks sigade küttimise näol teatud hüvesid nautida või isegi tulu teenida?

Tahaksin eraldi juhtida tähelepanu ühele asjalolule, mis (igal eramaa omanikul, kes selle esivanematelt pärinud või ise kalli raha eest soetanud) alati kopsu üle maksa ajab.
Nimelt mitmed jahimehed, kes tihti MEIE taha peituvad, peavad oma jahipiirkonda või jahimaad ülemaks või tähtsamaks eraomandist. Sellist seisukohta ei toeta ükski seadus (ka põhiseadus mitte) ega ka terve mõistus.
Ere näide sellisest suhtumisest siis siin:

hendrik kirjutas:Jama jah... Üks Eesti suurimaid põllupidajaid pesitseb mu jahipiirkonnas.

Palun üritage sarnast keelekasutust avalikkusega suheldes vältida. Suhted eraomanikega võiksid ju paremad olla?

Hunter30-06 kirjutas:No aga kohe tulevad ju suured mõttetalgud.... käige mõte välja,foorumis halamine ei vii kuhugi

See on hea mõte küll. Ehk keegi võtab käsile. Ja ega siin foorumis tõesti kõigile sobivat tõde leita. Igal mehel enda arust õigus.

hendrik kirjutas:Jama jah... Üks Eesti suurimaid põllupidajaid pesitseb mu jahipiirkonnas. Aastaid. Viimased paar-kolm aastat on kultuuridest 100-200m kaugusele rajatud suuremad platsid ja ennäe imet - sigu käis kultuure külastamas KORDI vähem. Kordi nii külastuste arvu kui ka rikutud pindala poolest. Platse on rajanud põllupidaja ise. Räägime siis kultuuride pindalast selles kohas 500ha kanti ja platse 4 - söögimaterjali tonnides. Nii suvel kui ka talvel küttimine efektiivne.
Osades kohtades on ka elektriaiad, need on veel tõhusamad. Kokku kultuure pea 1500ha

Kui söödava taimse kultuuri põllu kõrvale panna sarnane taimne sööt hunnikusse, siis siga muidugi enamasti hunniku kallal. Ega ta loll ole, saab sealt oma söödaratsiooni taimse poole lihtsamalt kätte kui põllult. Kaasaegse põlluviljeluse juures sellisesse korralikult haritud põldu (mürkide ja intensiivse harimise tõttu) pisinärilisi, tõuke, jms. juhtub haruharva, siga huvitab sealt ainult taimne pool.
Samas jääb sea söödavajaduse loomne pool (loomsed valgud) sealt saamata ja ka kärss sügeleb, ning see vajadus rahuldatakse songides enamasti looduslikel heina- või karjamaadel või kuskil mujal.
Elektriaia soovitus on muidugi pärl, mis jääb kauaks meelde. Ümbritsegu eraomanikud siis oma maad elektritaradega, et MEIE saaksime metsas (enamasti võõrastel maadel) sigu sööta ja kasvatada.
Sarviku viimast kommentaari silmas pidades tegin täna mõned pildid:

- Kui söödaplatsid puuduvad, siis sigu vähem ja see väiksem hulk kondab küll rohkem ringi (on rohkem hajutatud) ning ka songitud maa hajutatakse väiksemate lappidena suuremale pindalale.
- Söödaplatside puhul on sigu rohkem, nad on paiksemad ja songivad söödaplatsi lähiümbruses ühe pindalaühiku kohta oluliselt rohkem. Probleemid ongi ju peamiselt söödaplatside ümbruses või ka siis, kui söödaplatse on sedavõrd palju ja tihedalt siginenud, et terve ümbruskond on sigu täis.
Nii KKI spetsialistid, kui ka loenguid pidavad kogenud jahimehed on mulle kinnitanud, et sigade söödaplatsid suurendavad nende lähiümbruses kahjustuste hulka.
Kui keegi väidab, et ta söödab söödaplatsil sigu selleks, et selle ümbruskond vähem songitud saaks, siis on see (vabandage väga) jama. Tegelikkus on vastupidine, siga songib nagunii (miks?, vt minu eelmist postitust).

Mättaid, mille otsast vaadata, on ju mitu.
Kes "omab" jahimaal vaid söödaplatsi ja (mets)seakarja ning ei pea muretsema läheduses asuvate eramaade (põllu- ja heinamaade) sihipärase kasutamise pärast, siis tundub, et sellel on savi, palju neid sigu on ja mida need sead ümbruskonnas korda saadavad. Peaasi, et kari oleks korralik ja elujõus, kust vajadusel siis oma siga ära võtta.
Kes peab aga söödaplatsi läheduses põllumajandusega leiva lauale saama ja üritab esiisade ajast säilinud niitusid säilitada või kasutada, põldu harida, vms. teha, siis sellel ikka kohati üsna hing täis ja see vaatab asjale ka pisut teise nurga alt.
Ulukibioloogiast:
* metssea põhjapoolne piir Eesti piirkonnas ametlikult tõesti praegu Soome laht, idas ulatub aga kaugemale põhja (Laadoga järveni). Metssea elu muudab raskeks sügavalt külmunud maa ja üle 40-50 cm paksune lumekate. Talvise söötmisega vähendatakse sellisel juhul suremust ja suurendatakse põrsaste arvu. Viimase ~ 20 a. talved poleks küll sigasid ka ilma lisasöödata Eestimaalt kaotanud. Tõsi on, et lasta oleks neid arvatavasti vähem saanud.
* metssiga on omnivoor (kõigesööja) ja vajab lisaks taimsele toidule ka loomset valku (tõugud, pisiimetajad, jne). 2/3 toidust saab metssiga üldjuhul maad songides. Seega söötke palju tahate, sea kärss sügeleb ja ta tuhnib nagunii. Mida rohkem sigu, seda rohkem tuhnitakse.

aivar00 kirjutas:Ei ole veel juhtunud kuulma, et mõnel jahiseltsil oleks jahipiirkonna kasutusõiguse loal märgitud tingimused täitmata- meil näiteks kontrollitakse igal aastal isegi söödapõlde.

Söödaplatse ja söödapõlde tõesti arvatavasti jagub, ka sigu. Tõenäoliselt on jahiseltsidesse koondunud jahimehed siiski parim osa maailmast, sest pole veel seni trehvanud valdkonda, kus kõik nii korras (jokk?) oleks, kui aivar00 väitel jahinduses.

Olgerd kirjutas:Ma arvan, et sööda või ära sööda siga käib kartulis ikka. Loodetavasti see tädike ei võida kohtus, sest siis saavad teised sellest innustust, et jahimeestega kohut käija. Pealegi ei pea jahimehed metssigade kahjustusi hõivama, isegi riik ei hõiva neid. Nagu siin eelnevalt oli kirjutatud, siis kui miinimumliimit sigade teemal on täidetud, siis ei tohiks küll tädikesel miskit öelda olla.

Riik sigu ei sööda.
Söödetud sigu on igal juhul rohkem, kui ilma söötmata.
Kes loendab üldjuhul jahimaal ulukeid?
Mille põhjal määratakse miinimumlimiit?
Huvide konflikt?
Kui, meie, jahimehed söödame, siis tuleb julgeda ka vastutust võtta.
Ehk: julged teha, julge ka vastutada.

Oleks ehk mõtekas arutleda põhjuste, mitte tagajärgede üle.
Minu arvates on põhjus sigade liigne söötmine ehk isegi juba nö. poolenisti kodustamine, mis on sigade arvukuse kohati väga kõrgeks löönud. Osad jahimehed peavad kahjuks seakarjasid "oma" karjadena võõrastel (era)maadel ja söötmine toimub kohati korralikumalt kui mõnedel koduloomadel. Tulemuseks ümritsevate eramaade kahjustused, mille eest vastutuse võtmisel pea liiva pistetakse.
Kokkuvõtvalt: ärge söötke sigu ja keegi ei saa söödaplatside ning nendega kaasnevate kahjude pärast teie peale kaevata. Arvukus peaks loodusliku valiku pritsiibil taanduma ajapikku siiski normi piiridesse.

Minu arvates meenutavad paljud sigade söödaplatside ümbrused juba ammu neidsamu loomaparke. Erinevus vaid selles, et aeda pole ümber ja sead saavad vabalt (loe: tasuta) möllata teistele kuuluvatel maadel. On "õnn" olla ühe sarnase söödaplatsi lähedase kinnistu omanik. Endised (ehk aastasadu korras püsinud) metsaheinamaad meenutavad kuumaastikku, isegi juurdepääsutee on tihti sedavõrd segi tuhnitud, et tavaline sõiduauto kipub hätta jääma. Sigu nuumatakse korralikult ja korrapäraselt, paremini ehk isegi kui vilets peremees oma koduloomi. Eks mitmed jahimehed räägivadki ju "oma" karjadest.
Mille poolest söödaplatsi juurde praktiliselt paikseks muudetud seakari erineb tarasse suletud
seakarjast?
Seni kuni kestab söödaplatsi seakasvatus, ei näe ma küll sigade tarasse sulgemisel probleemi. Vähemalt on selles osas ausad mehed, et ei plaani oma seakarju kasvatada võõrastel maadel.

[/quote] kohe mitu tükki müügis
http://www.osta.ee/7170465
http://www.osta.ee/7146663[/quote]
Need müügis olevad on "Jahimehe käsiraamatud", aastast ca 1979. Selline juba ka ostetud.
Ostusoovi ilmutasin "Jahiraamtu" kohta (2003 või 2004 trükk).

Olevat plaanimisel vist ka "Jahiraamatu" uus kaasajastatud trükk, millal see ilmub, seda ei tea. Seniks kuluks mõni vanem "Jahiraamat" marjaks ära, kuid need tunduvad kõikjalt otsas olevat.

Kas kellelgi on müüa Jahiraamatut? Kui on, siis saatke palun privaatsõnum.
Kõik poed (ka Waldu ja ene.ee) ning ka raamatukogud on tühjad.

kalamees kirjutas:tehke järgi või makske kinni
http://www.youtube.com/watch?v=JRTCB16a ... re=related

Järgi teha ei suuda ja kinni maksta vist ka mitte...
Aga mütsi võin selle mehe ees maha võtta küll...