Jääger-online jahindus foorum

Oma tõhu sain puu otsast , kõva 2 m kõrguselt.
Hiired sööda kallal - mässisin 2 puule fooliumteipi ümber, ca 25 cm laiuselt ja tundub, et hiired sellest üle ei saa .

Mul ka kettidega. Vedru silma panin 5- se seekli, seekli poldi asendasin silmuspoldiga, hea karabiini kinnitada. Kastidele olen ka aasad külge kruvinus kuhu ka karabiiniga hea kinnitada.

http://arnapress.kz/life/16208

Päris karm - tahaks loota, et meil selliseid salakütte siiski pole.

Ega väga ei julge sõna sekka öeldagi, saad jälle pikka puuga ,,,, Erinevalt vene foorumitest, kus arutatakse asjade häid ja halbu külgi, saad siin vaid pureda.
Vinnastamine ühe või teise vahendiga on üks asi ja ohutuse tagamine teine. Lisasin siia paar pilti võimalikest variantidest. Ise ei tahaks küll kuidagi ilma mingi stopperita nendega jännata.
Kuna meil neid müügil pole, siis pole see ka ise enda ohutuse tarvis just keeruline teha.

Pole minu asi kedagi õpetada, iga mees teab ikka ise mida ja kuidas teeb. Lihtsalt - valikuid on alati rohkem kui üks. Usun, et nööri kasutajaid on teisigi. Arusaamatuks jääb, miks sa Hundikütt kõige vastu nii negatiivselt meelestatud oled

Siis oleks vaja istuda. Paned paraja tugeva puupulga eluka kõrvalt raudadest läbi, kannad maas ja varbad õhus - saad pulga panna päkkade alla ja vedrud vinna tõmmata.

Kui konks nööri otsas, siis saab ka alumisest vedrusilmast otse tõmmata. Kuid kindlasti peab siis teise käega hoidma vedrust kinni, et ta püsiks horisontaal asendis , muidu võib visata ümber nurga verikaal asendisse. Peab ka vaatama, et vedru lukustus haak ülesse poole jääb, muidu lukustamisega jälle jama.

Kopra raudadele on selline parem, mutti raudadest saab edukalt teha.

Ärge mehed jamage - turvalisus enne kõike !!!!
Kahjuks meie raua tootja sellele rõhku ei pane.

Ise kasutan konksuga nööri, lihtsalt kõige mugavam. Saab nööri ümber pulga kerida ja pulga otsas on puuritud pesa kuhu saab konksu pista.
Pane rauad jala alla, nöör alumise vedrusilmast läbi ja konks ülemisse vedrusilma ja saadki kerge vaevaga vedru vinna tõmmata.

Ega polegi vaja neid lisasid. Kui neid toodetakse ja müüakse, siis neid ostetakse ja kasutatakse ka - ju siis on mingi mõte ja ehk eeliski. Ise arvan, et elukas läheb paremini nö. "tühja auku". Samas päästiku tünlikus on parem, mõnel raual on vurrude lõtk ikka päris suur. See on muidugi ravitav. No ja ka pihid on lisad - ise kasutan nööri, sest pihid on minu jaoks vägagi tüütu lisa koormus.
Eks selliste asjadega olegi nii, et mis kellele paremini sobib. Kui pole järgi proovinud ,siis täpselt ei tea - võib vaid arvata ja oletada.

Töötab ju kangi põhimõttel ja toimib küll.
Saab ka nii kui murrad vurrud 90 kraadi alla ja kinnitad nende traatide külge vineeri, pleki vms. Aga muidugi peab see päästik ikka jääma raudadest läbi minnes sisse poole.
Ostsin ka eelmise aasta märtsis 2 nugise rauad lisaks ja seisavad siiani niisama. Vedru silmad on nii väiksed, et löökraudade keevitus neist läbi ei käi. Lihvisin küll relaga maha nii palju kui sain, kuid heasti nad ei käi - väga kehva on vinnastada. Päästik on ka ligadi- logadi, alul ei saanud stopperit hambassegi panna. Vedru haagid on nii pikad, kui rauad vinnas, siis enam nendega vedrusid pingestada ei saa.
Vanemad rauad on küll väheke nõrgemate vedrudega, kuid kvaliteetsemad. Kas sattusid mulle sellised viletsused või on kellelgi veel probleeme ?

Mis mõttes minu arvamus muutub ,,,,,,,,,,, ? Võimalusel murravad kõik kiskjad kõiki, kellest vaid jõud üle käib. Šaakali, nagu ka rebase põhi toidu moodustavad pisinärilised. Sesoonselt ka linnupojad ja munad, samuti kitsetalled ja jänesepojad jne.
Kirjanduse järgi peab ta jahti valdavalt üksi.
Ka polnud minu postitus mitte šaakali toitumisest ja mõjust kitsedele vaid kuidas võiks kujuneda tema suhe KÄHRIKUGA.

Loomulikult sööb - ta on ju kiskja. Võimalusel murrab kõiki, kellest jõud üle käib. samas palju ta kedagi murrab, kes seda täpselt saabki öelda. Väidetavalt on põhi toit tal siiski pisinärilised ja raiped. Mõned aastad tagasi kui oli kitsede arvukus laes oli ka rebaseid palju. Ei saanud küll öelda, et tallesid polnud. Suurim pere keda näinud oli 4 tallega. Kiskjad on ikkagi sanitarid ja eelkõige pistetakse nahga viletsamad, kes nagunii talve üle ei elaks või jääksid muidu äbarikeks.

Aga vaadake siis ikka jahti mis väärib jahi nime. Eriti mõnus kuidas ta oma koertega seal suhtleb