Jääger-online jahindus foorum

Kursuseid korraldab relvex.ee.

Kui nii lihtsale küsimusele foorumist vastust otsid, siis pead küll seadust veel paar korda läbi lugema. Õnnele relvaeksamil pole küll mõtet loota ja kahe silma vahele ei jäeta sel midagi.

Jah, arvatavasti see oligi. Tänud vastamast.

Kas keegi oskab või teab rohkem infot Leedus toimuva jahinduse messi kohta? Juhtusin 1 kord Ohota ja rõbalka kanalilt poolikut reklaami nägema, aga rohkem pole näinud. Äkki keegi teab rohkem ja on nõus infot jagama?

Tänud ette juba!

Küsitavuse tekitas küsimus:
Kuidas on võimalik metskitse valiklaskmist kõige paremine teostada? (sedalaadne küsimus)

Kord oli õige vastus : jaht taksiga, kuna taksikoer ajab reeglina haiget või väetit looma
kord oli õige : varitsusjahil kõrgistmelt.

Tere.
Kas metsis.ejs.ee aadressil asuv proovieksami versioon on tõene ja on abiks eksamiks valmistumisel? Miks mul on tunne, et vahel ajab see udu- kord on üks vastuse variant kord samal küsimusel teine variant. Või ajan ise midagi segamini. Millised on teie tähelepanekud?

Tere.
Kas kursus toimub või ei? Laskekatset ei toimu nagu teisest postitusest lugesin?

TRG-le. Hea kuulda-lugeda, et teised õed-vennad ka tublid on. Oleks väga huvitav lugeda teiste õdede-vendade tegudest. Usun, et enamus jahimehi seda foorumit ikka loevad ja vahel kommenteerivad.

Minu noor koer sai 12.10. aastaseks. Lääne-Siberi laika on meil väikest kasvu, väga aktiivne emane koer, kes praegu aktiivselt põdrajahil kaasas käib ja oma tööd teeb. Põdra ajujahi algusest on 2 nädalavahetust olnud, kui koer ei ole põtra leidnud. Kui üksinda metsas töötab (teisi koeri pean siin silmas), siis tiirutab ta peremehst ca 200-300m raadiuses, esimene kord , kui leidis põdra, jooksis haukudes koos põdraga kütiliini ning kui käis pauk ja loom kukkus, siis koer paugu peale ehmatas ja jooksis metsa meid otsima.Mina olin ju ajus alles tulemas kütiliini poole. Maha kukkunud põdrast polnud tal siis sooja ega külma.Ta arvatavasti ei saanud tookord arugi, et pauk ja saak käivad käsikäes. Tookord oli ta loomaga meist ka päris kaugel ca 500 m. Veidike ebakindlust paugu suhtes , oli ta ju üksinda , mind ei näinud ja ootamatu pauk. Kodus võid paugutada palju soovid, ei teinud väljagi. Pärast läksime küll koos vaatama, mis seal kraavis on. Siis oli juba julgust , sest seljatagune minu näol oli olemas, haukus põtra seal kraavis ilusti, katkuma ei läinud.Lasin tal 2-3 minutit looma haukuda , siis võtsin ta rihma otsa, kiitsin ja viisin autosse, sest tema jaoks oli see osa jahist läbi. Konsulteerisin ka kasvatajaga, et kuidas paugukartusest üle saada. Aga järjepidev jahilkäik ning head võimalused looma leida ja taga ajada teevad koerast õige jahikoera, sest instinktid kasvavad ja arusaam jahist süveneb iga korraga. Iga põdraga läks julgemaks ja viimane kord, kui leidis põrdavasika oli juba olukord selline, et lausa rippus põrdavasika kintsu küljes, kütt ütles, et lasta ei saa , koer on looma küljes , tookord oli ka veel 2 koera metsas, kes omamoodi tuge pakkusid.Ei teinud väljagi, kui lõpuks pauk käis ja loom kukkus. Ajasid looma ca 1,5 km kaugusele, kui loomani jõudsin, istusid kahekesi põdravasika kõrval ja valvasid oma saaki. Teine koer on ka noor emane laika, paar kuud vanem, hea sõbrast -jahimehe oma. Omavahel saavad väga hästi hakkama, kaklema ei lähe ja kui nad kahekesi metsas on, siis käituvad palju julgemalt.Kui looma ei tabata, siis ta tuleb tagasi umbes 1 km pealt. Ja igakord tuleb oma vana jälge mööda tagasi,Astro näitab tänapäeval kõike, otsib kohe oma inimese ülesse. Kodus on meie laika täiesti vabalt lahti, tal on küll oma aedik, aga sinna paneme ta ööseks, kusjuures kui ütlen, et nüüd lähevad kõik koerad magama, siis kohe saba liputades läheb oma aias olevasse kuuti. Kodus on tal veel 2 sõpra- saksalambakoera, nende kõigi kolmega püüame igal vabal momendil koos mängida, tegeleda, kõik kammimised, sügamised , koolitused teeme koos ja kuna sakslased on oma iseloomult täiesti teistsugused kui laika, siis uskuge või mitte, aga nad aitavad laikal edukalt kuulekust õpetada. Kõik lama, istu ja siia käsud on ta sakslaste pealt õppinud, sest kui teised lamavad, lamab laika ka kohe. Igale koeratõu esindajale meeldib tegelemine ja suhtlemine. kui vähegi aega on siis palun kasvõi 5 minutit igapäev kulutada oma neljajalgse jaoks ja tulemus ehk koostöö on super. Minu suureks rõõmuks on see, et kuigi elan metsa sees, siis ükski koer ei lähe üle oma piiri- isegi laika mitte, südamerahuga lasen hommikul ta aiast välja ja lähen tööle, pensionäärist ema on kodus ja pole ta veel kunagi öelnud, et laika või mis veel hullem ,kõik kolmekesi on hulkuma läinud. Pika jutu lõpuks võin seda kinnitada, et kui koeral hea ja õnnelik kutsikapõlv, hulgaliselt tegelemisi ja üheskoos olemisi, käimisi-ka linnas-sotsialiseerumist, siis aastane laika on täiesti arvestatav tegija. Kõige lõpuks tänan ja tervitan kavataja Jaanus Kuusikut, kellelt saime sellise ustava ja vahva pereliikme. Ja igaks juhuks tegin oma laikale täna kindlustuse, sest näha on, et looduse poolt antud kaasvara on sellel koeral päris suur.

Tegemist on liugukse karkassiga mis on 1.0 MM paksune. Karkassi jäigastab sisse liimitud polüsterool ja omakorda tervikuks seob sise ja välisvoodrite all olev reika ja horisontaalselt juba vooder ise.

Antud kantsli karkass sai tehtud tsingitud U profiil metallist. Soojustatud 7 cm polüsterooli ja 4 cm villaplaadiga. Sees ja väljast puit vooder, katusel ja rõdul PVC kate Protan,millega ma ise igapäevaselt tegelen. Loomulikult plastik aknad, kuna puitaknad on veel kallimad. Olemas on ventilatsioon, kütab väike ahjukene. Ainult alusraam ei näe kaubanduslik välja, sest ta ei ole alt laienev kuna laieneva alusega oleks tekkinud transpordiga probleem. Alus ja kantsel on viidud metsa autotreileriga ja autokraanaga püsti pandud.

Täpsustan oma juttu. Iga liigtarvitatud asi siin maailmas rikub midagi. Ikka mõistusega tuleb asju teha. Ma ei räägi siin igapäevasest söömisest kuust-kuusse:) tule taevas appi! Kõiki minu koerad on vaatamata kutsikaeas paarile kilusöömisele terved ja tugevad isendid, muuhulgas ka edukad põllujäljekatse sooritajad.

Lisan ka omaltpoolt veidike tarkust. Kõik väikesed kutsikad ja vahel ka natuke suuremad koerad tahavada vahel süüa mulda ja kive jne. Mina kasutan üht väga lihtsat ja toimivat nippi. Kutsikas hakkab mulda sööma peale 1 elukuud, kui tekib soov saada lisaks emapiimale kõrvalt toitu. Selle toidu peale lõikan noa või kääridega vürtsikilu väikesteks tükkideks. Täpselt nii, kui karbist võtad, koos maitseainetega , oleneb koera suurusest , saksalambakoera kutsikale lõikan 3-4 kilu ühe söögikorraga 1 kord päevas ja nii kaua, kuni karbist jagub. Sellest piisab, ei mingit mulla ega kivide söömist. Järele proovitud 10 aastat. Nüüd ,talvel, võtsime oma pereliikmeks ka lääne-siberi laika kutsika, täpselt sama asi, aga Tallinna kilud päästsid taas olukorra.