Jääger-online jahindus foorum

Willu kirjutas:Kuna ma kirjutan uurimistööd teemal: Jahindus ja selle areng.
Siis ehk oskate soovitada sellest kirjanduse nimekirjast midagi jahinduse ajaloo, jahipidamisvahendid ja nende areng, jahipidamisviiside(Ka vanemate) Kindlasti tahaks ka midagi teema ''Ühiskonna muutused -mis kajastuvad ka jahinduses,'' ehk kuidas ühiskonna areng ja inimeste mõttemaailma muutumine peegeldub jahinduses( kui üldse peegeldub?).
Läbi olen hetktöötand :1979 "Jahimehe käsiraamat" ,1969 "Materjale jahimehe katse sooritajale" ning 2004 "Jahiraamat"
Ehk oskab keegi midagi kindlat pakkuda, kuna aega töö valmimiseni on liiga vähe, et ise kõik need raamatud läbi töödelda.

soovitan lisaks algul loetletud nimekirjale lugeda veel kaks teost ilukirjandust ....siit saate ehk aimu kuidas jaht/jahipidamine peegeldub inimeses ja tema mõttemaailmas
james algridge kütt ja nikolai baturin karu süda.....üks siis nobeliga pärjatud maailmaklassik ja teine oma eesti ugrimugri....mitmeski mõttes vägagi sarnased raamatud

ehhh....ikkagi hakkab see jura pihta

on vist vähe kuule ja püsse(kaliibreid)/ vahendeid millega ei oleks ise kunagi sokku lasknud ja või laskmise juures tunnistajaks olnud .....markantsemateks näideteks on vene ajal naelapüstoli "edasiarendus".....no saage aru et nende jurade aeg on läbi .....no teisalt ex iga põlvkond millegipärast tahab uuesti jalgratast leiutada ja ei ole siin ameeriklased ka mingi erand...

aga veelkord isiklikult soovitan sokule/ kitsele kasutada 3006 cal. juures nosler bal.tip 150 või 180 graini kuuli

Motorist kirjutas:kas keegi on kasutanud kitse laskmisel 30-06'st 6,6g ehk siis 100gr Scenar't???
Oleks huvitav teada...lasin endale laadida, kuid proovilaks veel kirtse suunas tegemataa

.... usun et tegelikult pead silmas 6.5 g hp lapuat ....on oma olemuselt küll scenariga sarnane (nn. "otsaauguga").....aga hp (ja ka scenar) on oli ja jääb ikka vaid tiirupauguks....ja ärge palun sellega metsa ronige....ja ärge hakake ajama seda jura et on võimalik...et korra mul õnnestus jms. ....vähegi eetiline jahimees laseb metsas ikka jahimoonaga kus kuul projekteeritud/konstrueeritud loomakeres max vigastusi tekitama .....mitte tiirupauguga kus võideldakse vaid paberiga

otsige üles vana levandi nr. ja rääkige inimesega
mulle tõi ta küll tartusse koju kätte just selle stafi mida tahtsin ja sellise hinnaga millest kaupmeeste kuuldes pole viisakas rääkida

to kakuke: mina pakkusin oma... sina oma seisukohti... ilmselt tuleb hetkel konstanteerida et jääme eriarvamustele...ja elame sõbralikult edasi ...ja see et kas ma üleüldse võistlen või kui võistlen siis lasen sinust vss-i 10p. halvemini/paremini ei oma antud sisulises kontekstis mitte mingit tähtsust.

mis puutub su vihjet 300m kärbse laskmisse siis ei osalenud ega hakka ma seda ennem tegema kui olen miskipärast uue niitristiga optika soetanud (seda põhjust ma küll hetkel ei näe)....nimelt minu klassikalise jahioptika zeiss diavari 3-12/56 (kus rist suureneb suurenduse suurenemisel) rist on 12X suurendusel nii suur et 300m peal asuv a3 mõõtu märkleht risti tagant ei paista....nii lihtne see põhjus on/oligi.. aga sellest me oleme vist ennem/seeaeg ka rääkinud....aga see et mehed ikkagi 300m tiiru tulid on/oli ju väga positiivne tulemus

valaskalakene kirjutas:Sarvik,

Miraazi teke ei tähenda, et raud oleks üle kuumenenud ja loobiks.

Miraazi tekkeks piisab kümnekonnast kraadist üle õhutemperatuuri soodsate asjaolude korral. Sellise rauaga saab suurepäraselt täpselt lasta.

Stabiilse tulemuse saamiseks on lausa kasulik raud (enne seeriate kallale asumist) paari lasuga "soojaks" lasta. Tempoga lask minutis või isegi kaks lasku minutis saab iga normaalse rauaga tunde ja tunde järjest lasta ilma et täpsus temperatuuri pärast kannataks.

Kui sa väidad, et peale kümmetkonda lasku hakkab raud loopima, siis on midagi mäda.


päikest,

siin juba aruka mehe jutt
*esimene test/soojendus lask puhastab raua õlijääkidest ja teisega peaks saabuma nn. töötemperatuur

* see kas virvenduse/miraazi tekkimene on piisav et seda tõlgendada juba raua ülekuumenemisena on tõesti alati vägagi subjektiivne hinnang...kui täpsustada oma kogemust siis kui virvendus segab juba sihtimist siis tean/on kogemus et minu relv on juba ülekuumenenud (see ei tähenda et iga rev seda oleks)

* see et lastakse tunde vastab tõele....sportlaskurid täiskaliibrist 60 lasku ja kaks pool tundi

* ja minu blaser hakkb loopima küll (5..6 cm hajuring)...samas aeglases tempos laskepukilt 100m .243 nosler bt kuul kuul(ca 1cm hajuring)

kakuke kirjutas:Ausalt öeldes ma ei saa aru, mis probleem Sarvikul on.
.

to kakuke: no mis sa kostad.....tead mis me vaidleme/oletame...tõe kriteerium on teatavasti praktika ...mine oma vss relvaga tiiru võta kaasa oma võistlusmoon ja tee üks katse....lase kaks 20.nest seeriat laskepukilt....esimese lahenda 30 min jooksul ja teine 5 min jooksul....ja saad teada palju punkte sa kiires tempos lastes tehnilise vea tõttu kaotad.....kui punktitulemus on sama siis esita mulle padruni arve....kui mitte siis oled suht odavalt saanud juurde ühe teadmise et sinul võib olla probleem.

muideks on üks kuuli tüüp mis on projekteeritud kuumale (aga ka veninud /kulunud jms mitte kõige paremas konditsioonis) rauale a la .30 lapua 8,0g fmj...kuna on tegu militaarkuulitüübiga (mis ei ole kindlasti samas täpsusmoon et teda vss-l kasutada) siis on need saadaval ka vaid militaarkaliibritele seega..... .30 kaliibri peale ma seda kuultüüpi kasutades kihla ei veaks.

valaskalakene kirjutas:

Lahedad on mehed, kes esinevad väitega, aru saamata asja sisust ja siis kuulutavad, et nad vastuväiteid kuulda ei taha:)

päikest,

olen sinuga 100 % nõus

lahedad mehed ei vaevu lugema tähelepanelikult:

1. juhin tähelepanu et minu poolt kirjeldatud situatsioonis seeria algul ei olnud mingit virvendust märgata ...( sinu termini järgi miraazi ....miraaz tähendab küll üldmõistena midagi muud aga jumal sinuga)....tõusvad õhuvoolud võivad tekkida loomulikult mis iganes ajal(enamasti küll otsese päikesepaiste käes) kus iganes paigas optika vaateteel....veelkord rõhutan...neid ei olnud

2. kui see juhtub seeria ajal ja eeldame/oletame veel et ilm püsib muutumatuna (näit.on täispilves)....siis väga suure tõenäosusega on virvenduse põhjustaja kuum püssiraud ...ja ei mitte midagi muud

3. eelkirjeldet virvendus on märk/sümtom/diagnostiline tähelepanek et raud on liiga kuum....tehnilist viga, millest rääkisin ei põhjusta siinses kontekstis virvendav optikapilt (mida soojalt soovitad riideriba vms. abil parandada ) vaid loopiv püssiraud

4. raua läbimõõt mõjutab oluliselt rauasoojenemisest põhjustatud märgatavate tõusvate õhuvoolude tekkimise algust (raua suurem/väiksem soojusmahtuvus) aga ka lõppemist (suurem/väiksem jahtumispind)...seega on siin ka praktikas oluline vahe....lahedad mehed on vist füüsika/geomeetria tunnis tegelenud muude lahedate asjadega?

5. mõned mehed räägivad sellest mida tavaraua omanikuna teavad/on kogenud....ja ei räägi sellest mida ei tea (varmintrauast) ...ja ei taha et kuulda lahedate meeste vastuväiteid kus võrreldakse võrreldamatuid

ps. aga lahedatele meestele edu!
päikest (või miraazi ) teilegi!

soovitan kasutada optikat millel on siinühendus, mitte rõngasühendus....väga kindel ja "lollikindel"

teemast vss,aeg ....veel üks mõte/ tähelepanek

Kui te alustate laskmist ja vaatate läbi optika märke ja pilt on selge on kõik ok.....

nüüd seeriat lastes äkki avastate mingil hetkel et optika pilt virvendab siis teadke et see on kuumast rauast põhjustatud tõusvate õhuvoolude tekitatud ja nüüd on oodata peale inimlike vigade ka tehnilist viga....teie raud juba suure tõenäosusega loobib....ehk teisisõnu teie laskmise rütm/tempo on olnud teie relva jaoks liiga suur....

sportlaskurid väidavad et kui pärast seeria lõppu te ei saa relvatorust võttes püssiga minema kõndida..... siis on olnud tempo püssi jaoks liiga suur

uurige ka sportlaskurite püssikonstruktsioone...nad on vabapüssidel enamasti kas täiesti avatud raudadega või kui standardpüssidel siis varustatud püssilael tuulutus/jahutusavadega....sellist klassikalist jahikarabiini liibukat kus vaid paber lae ja raua vahele mahub ei soosita

ps. ja ma ei tahaks siin kuulda varmintraudade omanike juttu et see on jama/pole täheldanud jms.....võibolla see varminti juures nii ongi....ma ei tea, sest mul ei ole ühtki täiskaliibrilist varmintrauaga relva....aga oma tavaraudade kohal olen seda virvendust näinud liigagi tihti...ja torust võttes minema juba ei kõnni

vss laskeasenditest

* postilt ja kepilt laskeasend on oma olemuselt/jahipraktilisuselt liiga sarnased.....see kes oskab lasta kepilt oskab lasta ka postilt... (vt. misiganes võistlusprotokolli .....tulemused suht sarnased) vastupidi nii kindel ma poleks...seetõttu arvan et et postilt laskmine võiks loogiliselt võttes/jahipraktiliselt millegiga asendada

* kui asendada siis variante kaks: istudes või põlvelt?

kogu see jutt on loomulikult vaid oletuslikku laadi kui ehk ejsl tahab formuleerida eesti sisereeglid lähtuvalt eesti olude jahipraktilisusest

ja veel üks mõte kuidas populariseerida vss-i (aga ka jp ja jms)..... tuleks ametlikult siduda teatud suhteliselt madal punktide arv ( näit. vss 100p???) laskekatse sooritamise alternatiivina

kakuke kirjutas:Kui jahipraktilisusest jälle rääkida, siis ise lasen põlvelt viimases hädas siis, kui toigast just käepärast võtta pole. Istudes, siis pukist ja püss peaks sel juhul olema ka toe peal.
Ja kui rääkida keskmisest jahimehest, siis kui see peaks tulema võistlema, see laseks 20 pauku 5 minutiga küll ära. Tema ei muretseks selle 10 lisaminuti pärast.
Jahis ei keela täna ka keegi kasutada varmintrauda ja suure suurendusega optikat, kus kogu kupatus kaalub 5kg ja rohkemgi.

to kakuke:
1. miks sa siis põlvelt laskmise asemel (mida viimases hädes teed) ei lase lamades mida oled oi oi kui palju treeninud?
vastan/oletan ka ise:
a)kuna korralik jahikostüüm maksab rohkem kui hea ülikond siis sa ei taha seda metsas lihtsalt poriseks teha...teatavasti on goretexi pesemine ka üks jura
b) lamades asendis on looduses vaateväli/kuulitee enamasti risu täis
c) oled suht vähe tegelenud hiilimisjahiga
d) sa ei ole põlvelt laskeasendit kunagi (?) korralikult harjutanud

2. minu sõnum oligi suunatud "keskmisele" tavarauaga jahimehele et ta ei laseks kogu seeriat 5 min. ära
tuletan sulle meelde et eeldatavasti vaid/ainult ca 1,3 % jahimeestest on aktiivsed tiiruskäiad (ca 200 ejsl litsentsi vrs ca 15 000 jahimeest)


3. jahis ei keelata mitte midagi mis relvaseadusega vastuolus pole....aga keskmisel jahimehel pole mõtet soetada 100-500 euri kallimat ja seljas vedamiseks raskemat varmintrauaga püssiversiooni kui ta laseb metsas heal juhul kolm pauku järjest..... varmitrauda ei ole vaja laskekatse sooritamiseks....varmintrauda on vaja laskevõistlustel tulemuse saavutamiseks

Tänud kult et muret tunned .....usun et küll tulejoonel kohtume
selle aja ja rütmi probleemi ma lahendasin enda jaoks....ja oletasin ehk teistelgi huvitav milles nüüd targem olen ...pool laskmisest asub teatavasti kahe kõrva vahel

kui nüüd võrdsusest....siis varmint rauda on siiski vähestel nn. keskmistel jahimeestel....ja varmint ei ole klassikaline jahikarabiin vaid just "laenatud idee" sportlaskuritelt

aga teemast "jahipraktiline" võiks eraldi teema teha...võtame või seisvad märgid ja laskeasendid ...meie reaalelus lastakse sageduse pingereas: püsti...istudes toelt või ilma (no pukis olles)...kepilt...põlvelt....puult ja lamades ei lasta pea üldse mitte....vägagi jahipraktiline oleks mõnda märki lasta istudes ja mõnda põlvelt...siin jälle hakatakse kindlasti vastujura ajama rahusvahelisusest .....
teisalt huvi pärast vaatasin neid riietuse nõudeid....ja suure tõenäosusega meie tavalised nöörjahisaapad issf võistlustel saaks disklafi (on liiga paksud):lol:

veetuhkur (arh. sün), soosaarmas (arh. sün), kurla (murre), mustela (viimatinimetatu loogika et naaritasa ingl. vasted mink või mustela )....valige mida tahate

ok püüame jääda teemasse aeg seeria ja/või üksiklasu laskmiseks

taustaks tasuks uurida mida arvavad ajast sportlaskurid
http://www.laskurliit.ee/assets/Web/ISS ... rustik.pdf

valitud nopped sealt siis:
* proovilaskudeks aega 5 min kusjuures laskude arv pole piiratud
* 300m standard mehed 60 lasku - 2 t 30 min e. ühe lasu aeg 2min 30 sek
* 50 m .22lr mehed 120 lasku - 3 t 45 min e ühe lasu aeg 1min 52,5 sek
* 10 m õhk mehed 60 lasku - 1t 45 min e. ühe lasu aeg 1min 45 sek
* 50 m olümpiafinaal mehed igale lasule puhasaega 75 sek e. aeg 1min ja 15 sek

vaadake seda aegade rida ja....sportlaskurid on küll aru saanud et mida suuremaks ja "tulisemaks" läheb kaliiber seda rohkem on vaja aega!!!!! (vt. ka eelkirjeldet shamaanitrikki )

meie "praktikas" siis 2min kahe proovilasule ja 20min 20 lasule koos positsiooni vahetustega e. sisuliselt alla 1 min per lask ( ja loe veelkord eelkirjeldet shamaanirtrikki )

nüüd mõelge miks mujal maailmas on leitud et rahvusvahelistel on meil aega 30 min 20 lasu jaoks e. 1min 30 sek per lask (ja lugege kolmandat korda seda shamaanitrikki )

ja nüüd minu sõnum/soovitus : kasutage kogu aega mis teile antud maksimaalselt/ratsionaalselt. harjutage sisse laskmisrütm mis mahub väikse varuga täpselt teie antud aega
olen näinud mehi kes a la suusklaskurid lahendavad 20 lasku 5 minutiga ( ja lugege neljandat korda seda shamaanitrikki )

tänud tähelepanu eest