Jääger-online jahindus foorum

Meie Muhviga läheme kassijahile!!!
...
Ja võtke maha kõik mida silm veel seletab, hirmsad röövlid hiired, kassid, põdrad ja elevandid
Loodusele ohtlik on ikka proff murdja, tavaline koer või kass teeb oma käigud ära ( tahab ka loomulikult ringi liikuda, mitte paela otsas) ja ei suuda kedagi murda. Vaid orgniseerunud poolmetsikud koerad suudava loomastikule kahju teha.

Nende tapvate J on lihtne, võta uluki kaal kilodes ja korruta see number 8-ga (kindluse mõttes 10-ga) ja saad vajaliku energia J-es. Nt 30 kilosele koprale on vaja 300 J, 300-kilosele põdrale aga 3000 J, siit edasi vaata padruni andmeid ja laskekaugust. Ja muud tabelit pole vajagi, ainult moonatootjate andmed.

väike põrsas kirjutas: Olen välja lugenud küll, et vindile laadimine tuleb küll odavam, aga ise olen kokku löönud peas 16 kal laadimisel tekkivaid kulusi ja ei saa küll öelda, et see võrreldes poest ostetuga palju odavam on....

Ennem tuleb kallim ise laadida, kui kõik komponendid ostad. Aga kui on vene ajast jäänd mõni kast kesti, peoga tonge, paar karpi kuule, natuke rohtu ka veel alles, siis on küsimus vaid ajas ja minu puhul ka kaalus, mille pean laenama. Aga tegevus ise on kaasahaarav.
Veel tuleb odav, kui on kuulivorm ja ise valad kuuli.
Suurest laiskusest kasutan varianti, et panen poepadrunil (Clever, RWS) 34-36 gr nt nr 9 haavlite asemel peale kergema alakaliibrilise kuuli, mitte ürgraske Brenneke, vaid Polevo, Strela vms ja siis saab ikka loomale normaalse maa pealt lasta, tavaline müügilolev S&B Brenneke jääb nõrgaks, lätlasest rääkimata. Padrunis on ju arvestatud raske haavlikoorma lennutamisega, seega ka rohulaeng kõvem... Siis tuleb ka hind odavam, padrun 3-3,50 + kuul ca 3.00, kokku 6-7 EEKu.. Ehkki võiks kulutada vaid nati aega

Pikk kirjutas:... nimelt poes proovisin neid püsse käe vahel ja mõne relva avamiseks oli vaja ikka toorest jõudu. Või on üldse mõtekam osta esialgu kasutatud relv ja eks hiljem ole näha mis saab.

Sellised toore jõuga käivad on Izhevski püssid alati olnud, eks nad kasutamisega kuluvad ja hakkavad lahti-kokku käima. Mul seisab kapis üks üle 30 a tagasi isale kingitud IZh, millest vaid mõni pauk tehtud ja praeguseni on pooleksmurdmine kerge probleem. Mõnevõrra aitas, kui kord lahti võtsin, tehasemäärdest (paksust ja kuivast) ära puhastasin ja vedela õliga sisse määrisin.
Kui sul on hea relvatundja kõrval, siis sileraudse võib küll ka kasutatult osta - raua seisund on silmaga näha, mitte nagu vindil, kus vaata nagu karup...auku ja sotti ei saa. Loksud ja muu selline vaata Jahiraamatust, kuidas valida püssi. Nõukogude ajast pärit sileraudsed on vägagi kvaliteetsed Ega venelane peale relvade ja kosmoseraketi midagi hästi teha osanud.

jahimees kirjutas:Meil oli käsk ka keset suve, kes näeb see annab nii rebasele kui kährikule.
Tublimad jahimehed lasid ikka hooajal 10-15 rebast ja mõned kährikud ja nagu öeldud lippab jänkusid rohkem juba ringi kui muidu.

Aga kui võõras mees läbisõidul teie rebasele paugu paneb?
Ise olen sealkandis ikka paari rebast näind, ega muud kui autoga kurvi taha, vähe paberitööd, püss pagasist välja ja nurga taha tagasi hiilima ....
Kas nii lubad

madis kirjutas:Karjala karukoer ... Esineb ka nudi saba.

Midagist sellist too lontrus oli väljanägemiselt, aga iseloomult ja jahiomadustelt, küsitav

P S Ega topeltlaeng nii ohtlik pole, kui topeltports haavleid, mis püssi kindlalt ribadeks lööb, seda topelthaavlite laadimist on aga nats raske ellu viia, enne saab kest otsa.
Pidagem ikka meeles, et iga plahvatuse jaoks on vaja tekitada vastusurve rauas, ja mida raskem kuul või haavlilaeng, seda suurem surve ja suurem jõmakas käib sama rohukoguse juures. lahtiselt ju rohi ainult põleb, mitte ei plahvata

Eks nad suvel na segased ole, mul on suvel koer paar korda ketis olles jänese kätte saand. On ju lollid loomad
Vaid hiired-rotid ja kobras on veel sihukesed, keda koer üksi palja maaga kätte saab, ülejäänud liduvad minema, poevad urgu või ronivad puu otsa ja lõpuks kaovad ikkagi või kaotab koer kannatuse. Noh. aeglastest kährikust ja mägrast ei taha koeral jõud üle käia, et maha murda.
Niisiis, jänes lihtsalt peast põrund ja nühib nina vastu maad

Tõnu kirjutas:Soome Püstkõrv on sisuliselt Karjala-Soome Laika. Ilus ja heatujuline väike oranz koer - näiteks kohalike laikadega ta oma väiksema kogu poolest eriti ei klapi, sest iseloomu ja pealehakkamist on tal rohkem kõi mõneski siberi laikas

Kas oskab keegi öelda midagi sellise looma kohta, nagu soome karukoer
Olin kord ühe teise jahtkonnaga koos jahil ja neil oli väidetavalt sedatõugu üleni mustakarva laikamõõtu elukas, kes ei tahtnud siga-põtra haukuda, ajas vaikselt ja lärmas seal kus vaja polnd. Minu laika pures ta veel karistuseks parajalt veriseks kah, välja nägi asi nagu talus vanasti seatapu ajal.
Kas see tõug üldse olemas on? Pole kirjanduses nagu teist kohanud.

kütt kirjutas:Nii võib siis samahästi ju endal silmad peast lasta või torud lehtriks kui moon praak? Osa ei lähe lahti ja siis küll tuleb ükspäev ka see kus liialt laetud padrun on, teoreetiline võimalus ju on selleks.

Relvapoes öeldi ükskord, et läti padrunitel oli algul üsna tihti topelt laeng sisse juhtund, hiljem enam mitte... ei tea .. endal on läti padrunitest vägagi imelikud kogemused ja pole neid enam aastaid ostnud (kogemus selles et ei võta maha)
Nende mittelahtiläinud padrunite põhiviga oli tongis, kas liiga sügaval või liiga kõva, tongile ei jäänud õiget löögijälgegi, ainult õrn täke, seepärast püssi kahtlustasingi.

Deerhunter kirjutas:Pole siiamaani juhtunud sellist asja et oleks võlts pauk sattunud poe moonast.Olen kasutanud nii Lätlaste PAM kuule kui RWS brennekeid: kõik
padrunid on lahti läind isegi -24 kraadi juures.

Siis on ikka vedanud küll, mul olid kord 4 karpi, kuulid ja kartetšid, andsid mitu korda seajahis tõrke, viisin püssi relvameistile kontrollida, kõik OK, siis lasin järjest õues kõik järgijäänud padrunidvälja. Tulemus: kuulipadrunitest 40% ei teinud paukugi, 20% kukkusid toru ette maha ja 40% olid normaalsed paugud. kartetšid andsid tõrke 40% padrunitest. Samas lasin välja ka sadakond vana, nii 1968-75. a pauke, kõik OK, välja arvatud üks partii 00, mis kukkusid torust kohe maha.
Ei oska kunagi kindla peale öelda, mida see partii endast kujutab, võib suurema ostuga vägagi mööda pükse saada

Näedsa, tulin üle 3 päeva metsast arvuti manu ja polegi enam EV-s, vaid hoopis EL-s

Igasuguse käte ja jalgade külmetamise vastu on kindel rohi - mine suvevormis koeraga ajusse, on nahk soe ja võid naerda meeste üle kes ajada ei viitsi ja kes paksus tulupis vindiga lagedal väljal passivad. Head koerad sunnivad sea seisma, astu ligi ja soojade kätega ...
Teine nõks on tiheda metsavahel sileraudsega seista, pole ka nii külm, tuul ju ei puhu aga lasta na keeruline.
Aga ei saa ükski kinnas saa nii külma eest kaitsta kui sõrme päästiku jaoks paljaks jätta

Ma ostsin aastat 4-5 tagasi Laeva kandist, vist oli kasvataja nimi KalevTamm. Paberitega poiss, ajab kõike alates koprast lõpetades sea ja põdraga. Ainuke viga, et jätab suht kiiresti järele, kui ära ei lasta või kaugemale läheb. Noh, teisest küljest on see ka hea, ei pea koera otsimisele tervet päeva kulutama, nagu meil teise koeraga on. Too ei jäta haavatut rahule, on nii öö otsa metsas haukunud sea juures, kui ise ei näe näppugi suhu pista. Kui väga vaja on, võin nädalavahetusel otsida numbrit.

Vahepeal oli juttu šokist e momentaalse peatamise võimest. Sellest on ka venelastel netis ilus piltidega jutt http://faq.guns.ru/expans.html Siin on kohe silmaga näha milline padrun millise augu teeb, ja mis selle tulemuseks võib olla. Leidsin selle üles, olin kunagi varem kah näind, aga hää vaadata!