Otsing leidis 50 vastet

Postitas walker_metsas
T Dets 12, 2006 11:16 am
Foorum: 2006
Teema: Pakkuda metssea ajukoera, üsna haruldane jahikoer ...
Vastuseid: 51
Vaatamisi: 40369

Re: slovaki hagijas

jorr kirjutas:Pilti vaadates tundub koer olevat minu arust ka ülesöödetud.Jahikoeral peaksid õige toitumuse korral ka kondid naha all näha olema,mõtlen hagijat muidugi.


Ta oli ühe teise semuga siin 2 nädalat väiksemas jooksuaias ja ausaltöeldes, eks sealt ta need lisakliod sai. Muutsin ka söödaratsioone, ta sai jah veidi liiast ... :roll:
Postitas walker_metsas
E Dets 11, 2006 3:16 pm
Foorum: 2006
Teema: Pakkuda metssea ajukoera, üsna haruldane jahikoer ...
Vastuseid: 51
Vaatamisi: 40369

Tänan kõiki küsijaid ja huvitatuid. Kes soovib veel ühendust võtta, kiirusta!
Postitas walker_metsas
E Dets 11, 2006 3:06 pm
Foorum: 2006
Teema: Pakkuda metssea ajukoera, üsna haruldane jahikoer ...
Vastuseid: 51
Vaatamisi: 40369

Pakkuda metssea ajukoera, üsna haruldane jahikoer ...

Slovakkia hagijas ehk Slovensky Kopov

Tuntud nimega ka metssea ajukoer

Kas keegi oleks huvitatud Slovakkia hagijas ehk Slovensky Kopov. Koer on paberiteta. Koera saamislugu on üsna kirju. Võtsime alguses teadmatuses ta sega-rotweileri pähe :roll: valvekoeraks. Aga kui kasv nagu ei visanud mõõtu, sia hakatud uurima lähemalt, mis värk on.

Koer on hea tervise juures, u. 4 kuune ja närvikava korras.

Kuna pere ja lapsed on koera juba omaks võtnud annaks selle ära vaid väga veenval põhjusel, kus ta satub headesse kätesse ja ka uues kodus perekoeraks.

Meie kasvatada olnud 2 kuud. Kasvanud üles koos 3 koeraga, hästi toidetud ning 1 korra ussimürk tehtud. Toidu suhtes leplik. Üsna õhukese karvaga, seega tähendab see seda, et kas hästi soojustatud kuut või talvel pooltubaseks koeraks. Karvakte on samas ilmastikukindel. Kuigi ta on kutsikas, ei ole tal väga lühikese karvalisele sellist tihedat aluskarva nagu rotweileril jt.

Meie tähelepanekud:

Tegemist on väga hea jälje üles võtjaga ja üsna tugeva kondiga koeraga.
Sööb kõike ja on toidu suhtes väga leplik. Koerte söötmisel on üsna pikk kogemus.
Osati isepäine ja tugeva karakteriga aga samas õpetatav ja kuulab sõna.
Seltsiv teiste koertega ja inimeste ja laste lähedust vajav koer. Ideaalne nö. perekoer.
Üsna paikne, testitud 2 ha suurusel tarastatud aed pargis. Teised lasevad ringiratast, tema ei lähe põlisasupaigast eriti eemale.

Metsas jälgede võtmist testimas ei ole käinud. Küll aga olen näinud tema oskusi valvataval territooriumil, kuidas jooksupealt koer jälje võtab üles.


Äraandmise põhjuse võin rääkida siis juba hiljem, mis on puht olemasoleva keskkonna küsimus, mitte koeras kinni.

Asjaga kiire, kuna muidu mõtlen veel ümber. Lapsed ei taha temast eriti loobuda.

Kes on huvitatud, pangu siia privasse E-mail ja telefoni number. Ma esialgu ei hakkaks nagu kuskil Soovis jm. kuulutama, teab mis tšurkadest koerasašlõkivalmistajatele veel satub.

P.S. Eestis koera praktiliselt pole. Antud isendi saamislugu on omamoodi müstika.

Slovaki ajukoerast infot veebis:

http://www.slovensky-kopov.sk/
http://vovve.net/rimdalens/

Koera iseloomustus: http://www.koer.ee/leftpage.php?id=338

Slovakkia hagijas ehk Slovensky Kopov, on pärit Slovakkiast, teda kasutatakse jahikoerana, peamiselt metssigade jahil, aga ta sobib ka valvekoeraks. Tegu on väga vana koeratőuga. Väljaspool oma kodumaad on ta suhteliselt vähelevinud tőug.

Slovakkia hagijas on uudishimulik, julge, sotsiaalne, liikuv, temperamentne ja vitaalne. Ta on väga töötahteline, kergesti koolitatav ning kuulekas. Oma perekonnale on ta truu ja ustav, vőőraste suhtes reserveeritud, ükskőikne, kuid tutvudes sőbralik. Lastega ja teiste koertega saab ta hästi läbi. Teda peetakse ka perekoerana. Slovakkia hagijas on keskmist kasvu, turjakőrgusega 40-50 cm, kaal 15-20 kg. Karvkate on 2-5 cm pikk, aluskarvaga ja ilmastikukindel, liibuv, värvuselt must pruunide vői mahagonivärvi märkidega.

Raamatust maailma koerad:

Slovaki ajukoer on väga vana tõug ning rahvuskoer endises Tšehhoslovakkias. See on ajukoer, kes on spetsialiseerunud peamiselt metssigadele. Tõug on temperamentne, vastupidav ja üsna raske. See on kodumaal üsna levinud jahikoer, ent välismaal peaaegu tundmatu.

Mõned pildid veebis koerast:

http://compagnon.fidele.free.fr/Lesrace ... ykopov.htm
http://www.jeppe.org/filer/nyheter/sallykopov.htm
http://www.agraria.org/cani/slovenskykopov.jpg
Postitas walker_metsas
T Juul 25, 2006 1:39 am
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: relva ja jahieksami sooritajatele abimaterjalid
Vastuseid: 100
Vaatamisi: 65657

No aga ongi ju igal vaimselt tervel, KORRALIKUL ja SEADUSKUULEKAL kodanikul eestis õigus omada tulirelva ilma täiendava jebimiseta. See relvaloa taotlusega kaasnev protsess ei ole mingi "jebimine" vaid selle protsessi käigus kontrollitaksegi, et see isik oleks vaimselt terve, korralik ja seadusekuulekas. Relvaeksam aga peaks tagama, et see isik on kursis ka relva omamisega kaasneva vastutusega.


Käisin perearsti juures aegunud autojuhi lubade pärast, oli vaja uued teha.

MIS SELGUS!

Autojuhi lubade taotlemiseks vajaminevad andmed ei erine relvaloa taotlemisest.

Küsisin arstilt, mis meetodiga te filtreerite hullud, vaimuhaiged, narkomaanid või kroonilised alkohoolikud. Ta vastas, mitte millegagi! Patsiendi andmeid meie ei tea, isegi kui ta kunagi ravil on käinud ütleme Paldiski maanteel. Küsisin, kas sama jant käib ka relvalo taotlemiseks vajamineva arstitõendi suhtes, ta vastas JUSTNIMELT!

No andke andeks, kus on loogika. Seadusekuulekad kodanikud peavad ennast alandamas ja lömitamas käima politseis, et miiiiiks ikka mul vaja käsitulirelva (isegi jahimeeste käest vahel küsitud, kas ikka oled jahimees või tahad niisama relvaga poosetada) EV PÕHISEADUS ju paneb paika, miks inimene seda taotlema läheb, kuna põhiseadus seda lubab.

Aga miks ei tööta see värk, et hullud ja kroonilised alkohoolikud relvadest eemal hoitaks.


Olen näinud kuidas skitsofreenikust naaber jahipüss käes, purupurjus karjus maja ees ja laamendas, et eit (naine oli tal 60a) käsidi jälle litsi löömas. Ega eriti ei lähe akna peale karjuma, et vanamees rasik kasi tuppa ruttu või muidu ... - teisel kuul rauas. Aga oi kui seda nässi ilma püssita karjumas kuulsin, siis ta napilt pääses. Selles ton juba aastaid-aastaid möödas aga ALKOHOL ja RELVAD sellist liiku rikkumisi olen ma korduvalt näinud.

Maal tihtilugu näed, et enne mõnda jahti on nii mõnelgi mehel enne juba pudel taskus jms.

JAMA VÄRK selle SEADUSEGA - et miks siis ei panda RÕHKU alkoholile jms. ennetavatele teguritele! Krooniline alkohoolik ei tohiks üldse relva omada!

Aetakse HÄDAKAITSE õhkõhukest liini ja rada. Kusjuur4es peaks iga politseinik ja kohtus pleesiv ametnik ISE JOOSTA; VARJUDA, KÕNELEDA, PALUDA, ANUDA ja NURUDA et oi jätke meid rahule ja me anname jalgadele tuld NING alles peale selliseid ELU EKSAMEID tunnistama nad KÕLBELISEKS inimeste muresid ja selliseid intsidente käsitlema! See oleks suureks abiks selles HÄDAKAITSE kammajaas, mis me vabariigis sünnib.
Postitas walker_metsas
T Juul 25, 2006 12:21 am
Foorum: Optikad
Teema: Kaugusmäärajaga sihik
Vastuseid: 60
Vaatamisi: 42374

Äkki keegi oskab aidata

Kuna puutun aeg ajalt kokku kauguse määramisega (fotograafia ja kiikriga loomade vaatlus) siis mind on hakanud huvituma kauguse määramise erinevad meetodid ja teooriad.

Kas keegi oskaks soovitada miskit. Olen tavaelus kellegiga kunagi vestelnud, kes oskas kauguses puude jms. kõrguse järgi objekti vahemaad määrata. Ei mäleta enam, mis meetod see oli aga see oli RABAVALT täpne.

Tahaks end selles valdkonnas harida.