Jääger-online jahindus foorum

Ega elu pole kriminull, mis dna-d sealt otsida, kui haavad ju kannatanu verega saastatud ja majas on koer, kelle karvad igal pool. Ainus võimalus kannatanu küünte alt karvu otsida juhul, kui ta end kätega kaitsta jõudis, aga seegi kaduvväike võimalus, mis tehtaks vast ohvri surma puhul.

smtasku kirjutas:Kui kavatsed kasutada ainult jahil kaaslastega suhtlemiseks, siis soovitan UV-6 jaama. Kõige lihtsam kasutada, ilma igasugu tilu-liludeta.
Kui vajad aga võimalust kuulata korraga 2-te kanalit, siis UV-5R või UV-82. UV-82 võimaldab ka rääkida 2-l kanalil, vajutad kas ülemist või alumist PTT nuppu. Töökindlus ja levi on kõigil praktiliselt samad. UV-5R ja UV-82 jaamadel peal led-lamp, FM raadio. Lisaks saad vajadusel käsitsi sisestada kanali sagedust.

Tänan!

Algavaks põdra ajujahiks plaanis osta raadiosaatja, kas on kellelgi kogemusi Baofeng UV-82-ga või milline võiks neist Baofengidest parim olla? Börsis pakutakse seda kogu kupatusega jahisagedusel reguleeritud 50-ga ja eriti üle 50-ne euro ei kavatse kulutada

See esimene lugu tuleb tuttav ette, sest 27.06. sain vastava sisulise kirja PPA-lt e-posti, kas need teised 2 on väljamõeldud nali või on see ka tegelikkuses nii? Esialgu mõtlesin vastata, et kahjuks olete 50 aastat hilinenud oma kirjaga, et mänguasjade aeg on nagu läbi, aga noh mine tea äkki solvuvad ja ei kirjutanud. Tõenäoliselt on nende jäädavalt laskekõlbmatutega paras häda, sest nõutav deaktiviseerimistunnistus kindlasti paljudel kadunud ja seega tuleks vastava tasu eest uuesti teha või vastasel juhul oled kurjategija. Ega ei imesta, kui üle 10cm noad tuleb ka ükskord ära nummerdada ja registreerida. Siinkohal meenub vanaemalt kuuldud tarkusesõna, et naer tuleb koju kätte kutsikad järel ja ongi nõukogude bürokraatia üle naerjatel see nüüd käes ... kahjuks ka meil teistel samuti.

sooviku kirjutas:Eks see kaks tundi ootamist on samuti ettevalmistus eluks .Edaspidi tuleb sul tunde oodata nii laskevõistlustel,kui jahikatse sooritustel.Ja see antiigi jutt Iga nö. luxpüss muutub selle meeste(naiste)karja käes üpris ruttu rondiks ja alati leidub "kolmandik",kellele see otse poest relv on raske- kerge päästikuga,vales mõõdus kabaga või üldse valet värvi.Kindlasti on ka mõni jobu,kes "kogemata"toksab sihikuga vastu lauanurka.Muuseas mind segas käsirelva eksamil politseimaja keldri valgustus.

Vot täpselt 4 aastat tagasi sai Tallinnas tehtud püssiga ja võimalik, et ealise eripära tõttu see kelder ikka väga pime. Lahtise sihikuga lastes oli märk ikka üsnagi laialivalguv, ära küll tegin, aga rahul küll endaga olla ei võinud. Mis relvadesse puutub, siis rahulikult sihtides pole küll minu arust relvadel olulist vahet, muidugi on variante, kus päästik liiga kõva ja päästmine muutub rebimiseks. Teine äärmus oleks shnelleriga relvad, millel tuleb päästikuga väga õrnalt toimetada, aga need ei puutu antud juhul asjasse. Kõige olulisem on jääda rahulikuks, suunata relv märgile ja sõrmega päästikut tunnetada, võimalusel paluda teha tühja relvaga proovi päästmine.

Eks mõnede meelest oleks tulnud kindlasti päästa s. t. elusalt sillalt maha võtta, mis siis, et oma 10 000.- maksumusega ja võimalusega sügisel( pisut hiljem küll) vorstiks ja konserviks võib saada.
Mis siis, et me ei saa ette arvestada, kuidas mõjub püstise eluviisiga loomale see tundide viisi pea alaspidi rippumine ja lisaks meeleheide seda taludes, kas temast üldse elulooma saab või jääb ta teatava vaimse hälbega muutudes halvemal juhul suurulukina ohtlikuks.

Tallinnas Küti äris sain omal ajal abi, kui punane täpp enam ei põlenud ja teisel korral oli ka kahtlus , et optikaga probleem, siis sai seal ka lasta üle vaadata. Enne tasuks kontrollida, kas pole lihtsalt midagi kinnitusega lahti(kruvid üle keerata) või paigast ära, samuti tuleb tina kuulide korral rauda tinast puhastada, tina võib ka tugeva hajumise anda. Lahti murtavate õhukate korral kontrollida, et raud logisema pole hakanud.

Seletuskirja koostanud spetsialist on väga huvitavalt tõlgendanud Jahiseadust
Äkki targemad oskavad midagi hääd öelda?

Mida arukat neilt spetsialistidelt oodata, enamus neist tulirelva telekast näinud. Toon näite elust enesest. Mul tütre endine klassiõde endise pisipeda(praegust nime ei tea) haridusega on nüüd kalanduse spetsialist, et teda tean võin öelda, et kala on ta ainult poe leti peal näinud.

Variant oleks ka olemasolevast kabast tükk välja lõigata ja teha reguleeritavaks. Sõber laskis nii teha ja täitsa normaalne tuli. Mäletamist mööda tehti see tal vist Tallinnas Küti äris.

oliver kirjutas:Postimees avaldab 10.12.1932 järgmise kuulutuse: "Püsse ja revolvreid parandatakse korralikult. Puuritakse halvastilaskjaid püsse korralikult ümber.Püssimeister W.Albrecht (Klattenberg), Lossi tänav 22. Äri on 93 aastat vana."

Tänan!

aadu kadakas kirjutas:Huvi pärast lasin ca 100 kinnistut sellest katastriüksuste kõlvikute päringust läbi. Tegemist küll enamasti metsamaadega, aga siiski looduslikke rohumaid ja põlde ka sees.
Üldises plaanis on üsna detailselt ja ka hästi muudetud kõlvikuline jaotuvus tegelikkusele vastavaks. Paljudel juhtudel isegi imestasin kui heal tasemel tehtud. Siiski ka negatiivseid tähelepanekuid:
1. tõepoolest on tekkinud karmimate kaitsekorraldustega aladele (looduskaitseala vöönd) ühtäkki suures hulgas muu maa kõlvik. Pead ei anna, aga oleks nagu viletsate boniteetidega seotud metsad, mis küll ilusti metsaregistris eraldustena olemas.
2. mitmel juhul on suvaliselt tegelik looduslik rohumaa määratletud põllumaana.
3. tendents näikse olevat, et muu maa kõlvik on hüppeliselt vähenenud, väljaarvatud punkt 1, kus suure hüppega suurenenud
4. pigem on metsamaa määratletud maksimaalse võimaliku suunas

Väga hea, aga lase palun läbi ka need millega oled seotud või kokku puutunud, võta näiteks need kinnistud millega jahimaal kokku puutud, mille kohta võid reaalse järelduse teha. Tegelikult ei väidagi, et igal pool oleks ainult metsa juurde tulnud, mul paljudel ka vähemaks võetud, aga samas näit. raba äär muust maast jälle metsamaaks tehtud. Imelik seisukoht on veel see linna ümbruse õuemaa teema, miks ajaloolised talukohad (olgugi hooned kasutamata)ära kustutatakse, siis jälle mingitele kohtadele suvaliselt õuemaad lisatakse. Lasin täna arvutist osa Harku valda läbi, kus tean, mis miski on, mitte ainult pildi järgi ja pilt küllalt segane.

aadu kadakas kirjutas:Vaatasin registritega Honkomehe konkreetse näite üle. Kõlvikute päring väidab, et maamaks enne ja pärast 01.01.2019 jääb nagu samaks. Metsamaa osas aga oleks küll selge arvamus: ei ole metsamaad. Juba pindala kriteeriumi tõttu. Metsaregistris ka ei ole. Lisainfoks, et metsaregistris ei pea olema üleüldse inventeerimisandmeid. Vaja on neid sinna siis, kui on plaanis üle 2o tm raiet aastas kinnistu kohta teha ja eramaalasel ei ületa metsamaa pindala 5 ha, juriidilisel isikul 2 ha. Seega metsaregister annab metsamaa kohta infot vaid sinna registreeritud kinnistute kohta.
Õuemaa kohalt ei oska kommenteerida. Küll aga küsiks, mismoodi fotolt keegi määratleb ära, et õuemaa on 2 310 m3 pealt karanud 5 360 m3 peale ilma omanikult arvamust küsimata?

Vaata Honkomehe näites on tegu 100% elamumaaga, Maa-ametis all viide jämedamalt trükitud punase hüüumärgiga. Looduskaitslistel aladel mul on ühel kinnistul metsamaa toetus, kui nüüd hoopis metsamaad vähendatakse tekib kahtlus, kuigi ametnik väitis, et Prial on omad kaardid ja praegu tõesti vaatasin, et toetuslik pind sama, aga aluskaart vist sama ja tehakse äkki jälle vaikselt mõne aja pärast. Kahtlusi äratab muidugi ka see, et muutustest kusagil otsest teavitamist ei ole, näiteks aadressandmete muutmise puhul saadavad vallad ikka kirja teatega koju, antud juhul oleks ka minuarust vajalik maaomanikku teavitada, aga seda pole. Miks? Ootan Maa-ameti kirjaliku vastuse ära, eks saab täpsemalt analüüsida.

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andme ... -p631.html
Niisiis vaatasin Maksuametist ja selge õuemaga hinnavõit 6,8 korda, see metsamaa jama oli tegelikult jäämäe veepealne osa. Piltlikult maaomanikule nurgatagant nuga selga + karistus paberimajanduses, põllurendi lepingud tuleb neil, kellel põllu arvelt metsa juurde tuli ringi teha jne.
Kuule Aadu sarnast juttu kuulsin juba infotelefonis, et kõik normaalne, mis siis, kui tahad metsa pindala vähendada teed raadamise. Aga proovigu maaomanik seda teha eriti kusagil piiranguvööndis, kus hiljem vaja läbi Keskonnaameti detailplaneeringul ehituskeeluvööndit vähendada. Mul ühel teisel kinnistul jälle vähendati metsamaad lisades keset paksu Alutaguse metsa raiesmiku kohale loodusliku rohumaa. Tegelikult pole vaja mul mingit teemat arendada, lihtsalt soovin inimesi teavitada hoiatada, niisama jahuda ei taha ja see on mul esialgu ainuke koht kus seda teha v.ä. oma lähiring.

aivar00 kirjutas:Mulle tundub, et nende võsastuvate põllutükkide metsamaaks lisamisega tahab riik lihtsalt jätta muljet, et meil metsa küllaga. Siis saab RMK aga usinasti edasi lageraieid teha. Saan aru küll, et võsastunud põld ei ole enam põllumaa, kuid 1-2 m kõrgused põõsad ei ole ka veel mets...

See võib olla ka üks põhjustest. Samas näide on maja Kaisma LKA-l ( pisut lagunenud, aga katus peal), mis annab seaduse järgi võimaluse seal tulevikus uue ehitise ehitada. Nüüd sealt on õuemaa hoopis kadunud ja midagi ei viita enam sellele nagu seal üldse midagi oleks, seega kardan, et nüüd muutub väärtusetuks täiesti, v.a. Natura metsamaa toetus, mis ka eelmisel aastal juba mõnevõrra vähenenud oli. Nüüd võta näpust on metsamaa kõlvik hoopiski vähenenud(1200m2), kuigi on seal hakanud mets maja ümber koomale tõmbama. Viskasin huvipärast pilgu ümbruskonna toetusõiguslikele kinnistutele ja võta näpust sarnane lugu. Praegu küll pole toetusliku ala pindala vähenenud, Maa-ameti infotelefonis öeldi, et toetused on Pria kaartide järgi küll, aga mine tea? Vaatasin täna Maksuametist, et Tallinna lähiümbruses on nende Õuemaade tõttu maamaksu kordades tõstetud. Nii, et soovitan kevadel, kui uus ülelend toimud oma maatulundusmaa kinnistule rekkat mitte parkida, mis võib aerofotol tunduda ehitisena, kasulik oleks ka oma loomasööda hoidlad, mis pealinna ümber üle vaadata, on ikka mingi moodustis, millejuurde auto jäljed ja maksa.

Ei puutu küll jahiteemasse aga, kas keegi maaomanikest foorumlastest on tutvunud Maa-ameti geoportaalis uue kõlvikute päringuga, kus alates käesolevast aastast võib leida tõsiseid üllatusi. Mul näiteks Saue vallas Alliku külas on naaberkinnistu omaniku merekonteiner minu maal ja uups on sinna lisatud õuemaa, mida enne pole kunagi olnud, maamaksu tõus 2,5 korda. Soovitan oma maavaldused maakatastrist järele vaadata, kui on midagi viltu saata e-kiri või helistada infonumbril. Sama asi on metsamaa sellise meelevaldse suurendamisega, mis võib tingida veekogude ääres ehitusvõimaluste vähenemist jne. lihtsalt praegu ei jõua kõiki kahtlusi avaldada, mida võib kaasa tuua.