Jääger-online jahindus foorum

duv kirjutas:...Kukkedega püssil on küll juhusliku kuke lahtipõrumise kaitseks kaitsehammas, mis peaks juhul, kui päästik pole alla vajutatud kuke kinni püüdma, aga juhul kui oks satub päästikukaare vahele on lask vältimatu.

See ilmselt ei tööta kukkede alla laskmisel kuna selle toimingu käigus on päästikule siiski vajutatud. Niiet kui külma ilmaga külmund ja tuimade näppude vahelt kuked pääsema peaks on vist oht pauku teha ikka. Seda peaks tegelikult katsetama tühja kestaga millel uus tong taga siis asi kinnel.

Ma arvan ka, et raudade löhki laskmist ei maksa karta. Kui ikka relva on hoitud ja roosteuss pole rauda närinud siis tolleaegsel terasel peaks tugevusvaru olema küllaga. See oli veel see aeg kus asju tehti kestma mitte ühekordseks kasutamiseks. Aga ikkagi tarvitada mõistlikult ja võimalusel ikka tehase poolt soovitatud laenguga (700Atm)
Kukkede tagasi laskmist peab küll harjutama kui relva ennem tühjaks laadida ei saa. Külmaga vöib önnetus kerge tulema olla. Mul Toz63, sellel saab ennem relva lahti murda kui kuked alla lasta.

Sileraudne püss on mõeldud haavlipüssiks. Tšokid toru otas on selleks et seda haavlitega laskmist efektiivsemaks muuta. Nimelt tšokk on relvaraua otsas ca 10cm pikkune osa mis on ülejäänud relvarauast peenem. Olenevalt tšokist 0.5mm pooltšokk ja 1mm täistšokk. On ka teisi mõõte aga tolleaegsetel vene püssidel eriti rohkem ei kasutatud. Olen ka silinerraudu näinud ehk siis millel see peenem osa puudub ja relvaraud on alates padrunipesast lõpuni välja sama läbimööduga.
Tšoki mõte on suruda väljuv haavlivihk kitsamaks ja selle arvelt ka pikemaks, et võimalikult palju haavleid vöimalikult kaugele jõuaksid. Päästikute asetus relvadel on ka üldiselt sellise loogikaga, et esimene päästik päästab pooltšokk raua ja teine päästik täistšokk raua. Jahi seisukohalt siis põgenevale ulukile kohandatud, et esimesest rauast lähemal olevale ulukile ja täistšokist siis kaugemalt järgi õngitsemiseks.
Miks ei ole soovitatav suuremast kui pooltšokist terast lasta on see, et teras ei deformeeru tšokis nii palju kui tinahaavel, teras jääb vastu terast ja pikemas plaanis teras haavel lihtsalt kulutab selle tšoki ära suuremaks, ehk siis nö venitab välja. Sama lugu on ka kuuliga. Kuigi kuulid on meil üldjuhul tinast siis suurem tükk tina deformeerub vähem kui väiksemad haavlid ja deformeeruma hakkab kuul ise. Tšokist väljudes on kuuli kuju moondunud ja tema lend ning täpsus pole enam see millega on arvestatud padruni laadimisel. Selle pärast on ka kuulidel välisküljel ribid vöi vööd mis siis tšoki läbides deformeeruvad kuid kuuli kuju jääb samaks. Ekslikult on vahel neid ribisid peetud selleks et need panevad kuuli ümber oma telje pöörlema nagi vindi kuul. Selliseid kuule on küll sileraudsele olemas aga need on kas teise konstruktsiooniga vöi nöuavad spetsiaal rauda.
Kuna sileraudne on haavlipüss siis kuuliga laskmine on komplitseeritud. Püssile tuleb leida õige kuul, teinekord ka rauale õige kuul. See nõuab omajagu aega tiirus lärtsutamiseks, et kogu meie poodide valikust leida see õige või need õiged kuulid.
Kui tahta ka kartetsiga lasta on soovitatud vastavalt rauale ka õiget mõõtu kartets leida. Selleks suruda vilttropp tsokki ja sellele hakata laduma vastavat kombinatsiooni erinevat möötu kartetse kuni leitakse mõõt, kus kombinatsioon istub tšokis vabalt. Seda selleks, et tsokist väljudes tšokk ei muudaks kartetsi torni kuju.
Meie kaubanusvörgus on moona päris heas valikus niiet igaüks peaks oma püssi jooksma saama. Aga kui ei, jääb alati võimalus ise laadida.

See mo oma arusaam asjast, ei maksa puhta kullana vötta, eks targemad parandavad vead...

Kus kandis asud? Tuleks ehk vaatama, oma silm on ju teadupärast kuningas..

Relvaeksami laskekatse Pärnus toimus vanasti püssile sportpüssiga ja püstolile Makarov püstoliga. Kah olen Margolini varianti kuulnud aga ise tegin Makaroviga. Tuule tiirus ei toimu enne puude lehte minekut üldse midagi. Meie käisime jahikursusega Toris paugutamas ja ka eksam oli seal. Sellest kõigest on küll mõned aastad möödas kui mul neid asju teha vaja oli aga hästi ei usu, et suurt midagi muutunud oleks.

Preester kirjutas:No sel juhul jah, kui hommikul astud kodunt välja ja ei ole täpseid plaane, keda jahtima lähed. Valdavalt peaks ikka plaan olemas olema, miks metsa lähed. Kui ma ikka lähen pukki siga passima, siis on mul eesmärk siga lasta jne jne.

Plaan vöib ju olla aga elu on näidanud, et oma plaanid ei ühti igakord loomade omadega niiet kui seajahil teine salv täismantliga taskus on vöib öhtul kirumist vähem olla
Aga see puhtalt mo oma arvamus ja ei pea ühtima kellegi teise omaga.

Ajujahis pole sellest häälest muidugi lugu, loomad niikuinii lennus. Vajadus vaikse opereerimise järgi tuleb hiilimisjahis vöi lahtises pukis passimisel kus sea asemel tuleb kohale näiteks suur nugis (juhus elust enesest), keda poolmantliga kohe kuidagi põrutada ei taha.

andrus kirjutas:No,nohh.....mis Remington see oli mille lukk kolises??
Võtsid Remingtoni säästu komplekti pihku ja üldistad selle põhjal?
See säästukas ainuke "tomatikepp" millel olen kohanud saasta lukku. Ülejäänud ikka suht hästi liiguvad mida siin paljude muude vanade ja kallite tootjate kohta öelda ei saa.

Mudelit ei mäleta aga Artemises mingi plastik kabaga ja vasakukäeline relv oli. Lukk otseselt ei kolisenud, liikus ilusti ja sujuvalt aga avamine ja sulgemine oli võrdlemisi häälekas.

rixa kirjutas:See teise salve teema. Oled kindel, et salve vahetada on lihtsam/vaiksem/kiirem, kui vajadusel lukk lahti tõmmata ja pealt teine padrun sisse lükata? Ja seda kah, et ära vähemalt ühisjahis küll täismantliga paugutama hakka, see pole ikka jahiks mõeldud ja on teistele ohtlik.

Jah, salve saab praktiliselt hääletult vahetatud. Eriti villase kindaga, summutab klõpsu kenasti ära. Ka saab luku vaikselt kinni-lahti kui hästi tahta aga seda köike muidugi siis kui aega on. Kiiruga toimetades on kogu tegevus väga häälekas.
Niiet teist salve tahaks ikkagi

Nii, töin igatahes selle Savage koju, ju näeb kuidas ta käituda kavatseb. Esmamulje on hea, püss ilus ja viisakas, lastud 3a jooksul 2 karpi aastas, 1-6x28 jämeda toruga optika peal, neljane eemaldatav salv ja üsna raske on kogu see komplekt. Ei taha ilma asjata optikat maha katkuda aga kilo jagu saaks võibolla kergemaks küll. Peaks kiirjalad vaatama, saaks lahtiste sihikutega ka lasta.
Salvega seoses..kui kellelgi on üle Savage 99C 308win salve, siis oleks huvitet. Kahe salvega parem opereerida. Ühte pool- ja teise täismantel, vastavalt vajadusele saab jahil olles vahetada. Küll aga mitte hääletult. Köik liigutused nagu ümberlaadimine vöi tühjaks laadimine käivad väga häälekalt. Samas mõni päev tagasi lõgistasin poes Remingtoni poltlukku, ega see oluliselt vaiksem polnud niiet ju peab meeldima.
Igatahes esmamulje on hea, peab minema tiiru ja vaatama kuhu ta augu teeb. Väidetavalt on sisselastud 100m ja vist norma vulkaniga aga sako musta otsaga (Arrowhead II vist) pidi sama tulemuse andma. Eks peab kontrollima ja sobiva täismantli ka leidma.

Edit: Leidsin kaalu üles ja tulemus oli ca 4,8kg koos optika, rihma ja klick-padruniga

No selge, jälle targem. Eks vötan ka teadmiseks kui juhtub kopra koljuga tegemist olema.

Kopra hammastega küll kogemust pole aga kõik muud võimalikud kohad on 40% vesinik küll valgeks teinud, kaasa arvatud oma käed. Ju on muidugi vahe ka kui kange lahusega ja kui kaua toimetada.

Hambaid mitte mingil juhul vesinikuga kokku teha. Hambad peavad jääma oma loomuliku tooni, vesinik muudaks need valgeks.

Magdalena 3 on aadress aga peab ette helistama, sissepääs asub hoovis aga väravad elektroonilised.
Ja koduleht toimib ka.
http://www.9mm.ee/en/

Eks see oleneb ikka ka mehest(naisest). Mõni käib korra paar aastas jahil, teine on iga päev püssiga looduses ja eks selliseid ole nii siin kui seal pool ookeani. Aga see selleks. Ootaks ikkagi relva kohta infi

Olavi Kool kirjutas:
Väidetavalt saab USA-s hakata jahimeheks alates 12 eluaastast aga poolautomaati võib omada alates 18 eluaastast ja ameeriklased on poolautomaadi manjakid. Samas seal maal kasutatud asja ei osteta, seetõttu ongi turule toodud odav relv Savage mida ei ole kahju peale 6-e aastast kasutamist kõrvale heita. Umbes sellise arvestusega olevat sätitud ka kõnealuse relva resuss ja kvaliteet.

Kuidas siis on Savage ressursi ja kvaliteediga? Viimasest postitusest üle 6a möödas, teema algusest veel rohkem, kuidas siis relvad on käitunud ja vastupidanud?
Põhjus miks ma vana teema uuesti üles tõstan on see, et otsin vasakust õlast laskmiseks vinti ja ühte vibukukuga 99C pakuti. Sellise mudeli kohta ma siit foorumist üldse mingit märget ei leidnud niiet kui kellelgi selline relv kasutusel vöib seda tutvustada