Otsing leidis 171 vastet

Postitas H:Owl
P Mär 26, 2017 9:36 pm
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
Vastuseid: 94
Vaatamisi: 46984

Re: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise

atshunter kirjutas:
Kui meie jahiseltsi mees jätaks hundi laskmata, oleksin mina isiklikult pahane. Ja kui juhtukski nii, et seajahis lastakse ilma loata hunt ja jäädakse vahele siis makstakse trahv seltsi rahade eest.

Arvata oli, et sedavõrd reljeefne avaldus tähelepanu äratab. Loodetavasti ei jõua peavoolumeedia huvivälja, ainet nagu oleks. Saaks ilmarahvas teada, et lisaks üldteada alkoholi- ja verejanule on jahimeestel tõsiseid probleeme ka seaduskuulekusega.
Ja kuidas võiks või peaks USO reageerima sellistele avaldustele? On see ühe kõvataja ärplemine või laialdasem tabamatute tasujate liikumine eesti jahirahva hulgas? Kui viimane, siis tuleks vast lisaks tavapärasele ettevaatusprintsiibile arvestada hundi- ja muude limiitide jagamisel ka leviva seaduskuulmatusega. Kus suunas sedasi limiidid muutuks, on vist ilmselge. Niisama ilmselge on ka, kuidas see omakorda jahimeeste ja teadlaste vahelist usaldust ja koostöövõimet mõjutaks.
Postitas H:Owl
N Mär 23, 2017 3:50 pm
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise
Vastuseid: 94
Vaatamisi: 46984

Re: Veriselt lumelt võetud DNA-proov paljastas salaküttimise

usoPM kirjutas:
4. Pole oluline, kui palju üks ilves aastas metskitsi murrab, oluline on see, kuidas ta metskitse arvukust mõjutab.

Kas keegi sai sellest "pole oluline- on oluline" konstruktsioonist aru? Miski tõejärgne maailm loodusuurija härral.

Võibolla vihjab loodusuurija härra selle foorumi jaoks natuke liiga peenelt asjaolule, et liigi arvukust mõjutavad lisaks suremusele (millest omakorda moodustab kisklus vaid osa, millest ilvese panus moodustab omakorda vaid osa) ka muud tegurid. Nagu näiteks sigivus jms.
Postitas H:Owl
R Veebr 03, 2017 3:34 pm
Foorum: Ulukid
Teema: Hundid
Vastuseid: 1466
Vaatamisi: 669846

Re: Hundid

No ei suuda jällegi kasutada õigust ja võimalust selles küsimuses vait olla.
Niisiis, mõned eelnevates postitustest ajendatud küsimused ja mõtted (enese harimiseks ja alternatiivsete vaatekohtade testimiseks):
Olen põgusalt sirvinud ajakirjandusest läbi käinud murdmislugude kommentaare. Enamus on a la stiilis "vaene hunt, kõht on loomakesel tühi, mets raiutakse maha elada pole kusagil, jahimees on paha, koerad ronivad ise metsa ja on süüdi" - ühesõnaga kõik kes on korra koolis käinud ja pildi pealt kunagi jänest näinud peavad endid metshaldjateks. Panevad FB-s paar laiki ja päev jälle korras. Krt nii lihtne see elu ka ei ole.

No nii lihtne muidugi ei ole. Aga kui lahata täpsemalt stiilinäitena toodud avaldust, mis siin siis niiväga valesti on?
-...vaene hunt, kõht on loomakesel tühi... Nii ta ju enamasti lihasööjate puhul on.
-...mets raiutakse maha elada pole kusagil... Ega see 1,6m kõrgune võsa, mida meil ilusama statistika nimel metsaks arvatakse, hundi meelest seda kindlasti ei ole.
-...jahimees on paha... Eks olenevalt olukorrast ja vaatenurgast võib nii ka olla.
-...koerad ronivad ise metsa ja on süüdi... No see on küll vale, süüdi on ikka peremees.
Kogu selle hundipoliitika ajuvabam lõpp tippnes tõigaga, kus kirjeldatud seltskond pani tuima näoga keset küla kahekordse kivimaja seinast 15 m kauguselt meie maadelt ajama põhja poole- sinna kuhu küttimiskeelu karvane käsi enam ei ulatanud ja lõpuks kolm selli Kaiu mehed õnneks võtsid....

Millise tõigaga oleks hundipoliitika ajumahukam lõpp tipnenud? Kas oleks pool karjast tulnud hävitada kohapeal ja pool jätta ikkagi Kaiu meestele, või oleks pidanud kohe kõik maha lööma?
Kari oli viis päeva jahitav, meie jalutasime niisama ümber ja ca 10 km max eemal anti ikka tina ja õnneks mitte vähe.

Kas hundi seisukohast vaadates oleks palju nõutud, kui Sulle ja Sinu perele viis päevagi rahu antakse?
Ja kui keegi proovib mulle väita, et mis kirjutad siin foorumis oma monoloogi- anna ulukiseire osakonnale v misiganes ministeeriumile oma andmed, siis kasu on sellest samapalju kui kahest eurist Mersu allahindluselt. Korduvalt järgi proovitud.

Kaks euri auto hinnast on enamasti tõesti vähe, ära rohkem proovi! Aga mida Sa ootasid USO-lt hundiinfo eest? Kui hundiluba iga nähtud jäljeraja eest, siis seda on vist jälle natuke palju?
Kui huntide (ja üldisemalt suurkiskjate) arvukuse reguleerimise üheks põhialuseks võetakse ametlik koduloomade murdmise statistika, siis minu seisukohalt on tegu ikka üpris totaka süsteemiga.
Mis sel näitajal siis "ühe põhialusena" viga on?
Maamehe mõistus ütleb, et imelike olukordade põhjuseid on jämedalt kolm: raha, võim või lollus. Lollidega ju tegu pole...
Siin väike filosoofiline kõrvalepõige. Mina olen oma mõistusele vastavalt koostanud veel lihtsa(meelse)ma skeemi - kui midagi on tehtud valesti, on see nurjategija olnud kas loll või kaabakas. See raha teema antud kontekstis läheb siis selle viimase alla ja ei anna mulle endiselt rahu!
Nälg selleks kindlasti ei ole. Oma metsamehe ametiga olen ikka leidnud murtud koerajäänuseid täiesti kobeda karja poolt tehtuna, kes peale mõnda aega külade vahel tuierdamist kaovad taas kaugustesse. Sisuliselt kitsekarjade vahelt kõnnitakse läbi ja põdraarvukus samuti kõrge.
On teada, et hundid murravad maha kõik rebased, kährikud ja küllap ka shaakalid, kes neile jalgu jäävad. Ilmselt koheldakse neid kui toidukonkurente, mitte kui toitu (näljaajad välja arvatud). Loogiline, et ka kodukoertesse suhtutakse samamoodi.
Postitas H:Owl
T Jaan 03, 2017 11:09 am
Foorum: Ulukid
Teema: Šaakal
Vastuseid: 298
Vaatamisi: 175354

Re: Šaakal

aadu kadakas kirjutas:
Kui surfata natuke ringi, siis saab aimu töenäolisest plaanist, et ka Eestis oleks šaakal ‘fully protected’ staatuses. Lihtsalt huupi pakun, et ka raha paneb selles teemas rattad käima.


Jälle ei lase meil "teatud rahad" osasid loomi valimatult ja vahetpidamata küttida? Kas saaks täpsemaid juhiseid, millistel vetel tuleks surfata, et saada lõpuks teada, millistest allikatest, millised summad, mille eest ja kelle kontole laekuvad niikaua, kui meil shaakal (ja hunt) ei ole lindpriiks kuulutatud?
Postitas H:Owl
E Nov 14, 2016 3:12 pm
Foorum: Ulukid
Teema: Hundid
Vastuseid: 1466
Vaatamisi: 669846

Re: Hundid

Tuletaks siinkohal veelkord meelde, et Keskkonnaagentuur (kes teadupärast annab soovituse suurkiskjate küttimislimiitide kehtestamiseks) ootab teateid suurkiskjate ja nende jälgede vaatlustest. Näiteks aadressil ulukiseire@envir.ee. Andmed, mis on vaja infole kaasa panna, leiab: hundi_ja_ilvese_vaatlusleht_gps_0.xls. Vaatlusandmete kogumise ja edastamise juhendist (http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/200911_suurkiskjate_vaatluste_m_juhend.pdf) võib küll aru saada, et ilvese puhul soovitakse ainult pesakondade andmeid, aga seda võib ka ignoreerida. Las nad seal siis ise sorteerivad, mida vajalikuks peavad, mida mitte. Kindel aga on see, et arvesse ei lähe jutud stiilis: "...keegi oli rääkinud et ükspäe olla igavene kari unta naabri metsast meie metsa tulnud. Tean täpselt, sest ise kuulsin!"
Postitas H:Owl
K Juun 29, 2016 12:40 pm
Foorum: Relvad
Teema: Vana eestlaetav...
Vastuseid: 60
Vaatamisi: 45111

Re: Vana eestlaetav...

Värske hapukurgi ja halja koha pealt täitsa nõus!
Kust pärineb aga väide, et kõik Relvaseaduse määratluse kohaselt tulirelvad (püssirohi, lendkeha) tuleb Eestis registreerida? RS §2 lg2 ütleb selgelt, täielikult ja ühemõtteliselt enne 1870. a relvadest ja nende koopiatest lahti. Seega võiks minu meelest asja tõlgendada ka sedapidi, et kui need püssirohi ja lendkeha asuvad §2 lg2 vastavas relvas, ei pruugigi nad enam olla needsamad püssirohi ja lendkeha. On ju ka näiteks tulirelva lukk määratletud sellessamas seaduses nii, et tolleaegsetel tulirelvadel (ei taht-, tulekivi-, ega tonglukuga) lukku ei olnudki.
Seega valitseb meil sedasorti relvade osas seadusandluses kui mitte must auk, siis viiskümmend halli varjundit vähemasti. Näiteks kui enamikus maades, kus ühelasulised eestlaetavad on tõesti seadusega määratletult "litsentsivabad", vajavad korduvalttulistavad eestlaetavad (revolvrid (siis tegelikult trumlisselaetavad)) soetamisluba. Meie seadus on selle koha pealt liberaalsem (kahtlen, et teadlikult?). Seega - niikaua kui selline püss ripub toaseinal (ja mittemiski peale terve mõistuse ei sunni seda relvakapis hoidma), ei vaja tema omanik mingit "litsentsi". Ta ei ole meie relvaseaduse alusel üldse relv, isegi piiramatu tsiviilkasutusega mitte. Segaseks lähevad asjad alles siis, kui seda relvalaadset asja sihtotstarbel kasutada tahetakse. Aga see juba pikem jutt.
Postitas H:Owl
T Juun 28, 2016 8:24 pm
Foorum: Relvad
Teema: Vana eestlaetav...
Vastuseid: 60
Vaatamisi: 45111

Re: Vana eestlaetav...

Näen, et justkui (?) minule adresseeritud küsimuse ümber on juba pikem arutelu siginenud. Selgitaks siis siinkohal oma isiklikke motiive.
Möönan, et Relvaseaduse §2 lg2 alusel võib võibolla tõesti luua juriidilisi konstruktsioone, mis võimaldaks vaidlustada sedasorti relva registreerimise vajaduse. Minu eesmärk oli sedapuhku niisugused vaidlused eos ära hoida ja lähtuda sedapuhku mitte niivõrd seaduse tähest, kui
mõttest (nii nagu mina sellest aru saan). Seepärast toimetasin algusest peale nagu iga teise tulirelva jahirelvaks soetamisel - küsisin relvale tüübikinnituse, võtsin vintrelva soetamise loa, küsisin müüjalt eraldi tõendi, et see relv on just mulle müüdud, registreerisin relva jahirelvana. Kogu see protsess ei olnud ei keeruline ega valus. Tänasel päeval on kogu protsess sedajagu lihtsam, et neid relvi saab ka Eestist osta.

P.S. Antud relva puhul võib RS §2 lg2 kohaldatavuse kahtluse alla seada küsimusega, et millise konkreetse, enne 1870. a toodetud relva koopia ta on? Et tol ajal "toodeti" lombi taga sedasorti relvi (enamasti euroopast toodud osadest) pea igas neljandas värkstoas, võib selle küsimuse üle vaidlema jäädagi.
Postitas H:Owl
T Mär 29, 2016 8:18 pm
Foorum: Jahieetika
Teema: Tabatud suuruluki austamisest
Vastuseid: 7
Vaatamisi: 7598

Re: Tabatud suuruluki austamisest

Beretta kirjutas:
Esimese hooga mõtlesin, et mis H:Owl selle balti-saksa kultuuri kallale tikub.

Ei tiku balti-saksa kultuuri kallale, ei tiku ka nende mitte-balti-sakslaste kallale, kellele meeldib seda kultuuri viljeleda. Küll aga hakkan urisema, kui keegi tuleb mulle rääkima, et kui ma kuuseoksa valepidi loomale asetan või (mein Gott!) koguni panemata jätan, olen oma elu valesti elanud.
Postitas H:Owl
T Mär 29, 2016 1:15 pm
Foorum: Jahieetika
Teema: Tabatud suuruluki austamisest
Vastuseid: 7
Vaatamisi: 7598

Tabatud suuruluki austamisest

Selleski foorumis on olnud nurisemist ja urisemist (ka minu poolt) (balti)saksa jahikommete pimesi ja vägisi juurutamise vastu. Tihti küsitakse - aga mis meil asemele pakkuda on? Üsna ilma ka nagu ei sobi, sakstel on, aga meil mittemidagi! Päris omi kombeid ei mäleta enam keegi (kardan, et isegi surnud eit ei mäletanud enam), need nondesamade sakste poolt ammu välja roogitud. Ja mis kombetalitusest siin üldse rääkida, omal maal aga võõral omandil, enamasti loata jahti pidades, tuli toimetada võimalikult vaikselt, kiirelt ja ratsionaalselt. Kus seal siis veel aeg mingiteks asjatuteks talitusteks?
Nüüd aga on käes hetk, mil oleks justkui võimalik tahtmise korral mingeid päris omi tavasid juurutada (halvamaineline sõna, aga olgu peale!). Tahaks ju samuti kultuurne olla, aga võõras ja poolvägisi ka ei sobi. Olen minagi neid kuuseoksi põdra, soku või sea kerele kord pannud, kord panemata jätnud. Keerutanud seda- ja teistpidi. Mingit vahet pole tundnud. Aga mida siis teha ja kuidas olla?
Olen lugenud, et põhja-ameerika indiaanlased olla jahisaagi kohale puistanud ohvriannina tubakat. Kuna nende inimeste jaoks oli tubakas eelkõige mitte mõnuaine, vaid vahend suhtlemiseks kõrgemate jõududega, tuleb sellist ohvrit vägagi väärikaks lugeda. Siin ja praegu (ma kardan) kujuneks sellise kombe otsene ülevõtmine järjekordse (vähe priskema) koni metsa alla viskamiseks. Teisalt olen kuulnud muistsete eestlaste ohverdamiskommetest, et ohvriks tuli jätta midagi, millel on ohverdaja jaoks mingisugunegi väärtus. Sedasi olevat rehepaplike eestlaste ohvripaikadesse kogunenudki kivihunnikud. Odav, aga samas ei saa keegi öelda, et täiesti väärtusetu.
Kõige eeltoodu põhjal tuligi mõte pista jahisaagi juurde maasse (võimaluse korral) või lumme üks tammetõru või sarapuupähkel. Kui ohvri vastuvõtjaks pidada Loodust laiemalt, oleks selline and kasulik ka temale. Mis sellest tõrust või pähklist edasi saab, kas vägev puu või närilise suutäis, polegi niiväga tähtis. Oluline on, et annetaja märkab ja tunnistab andmise ja võtmise tasakaalu tähtsust. Ise plaanin järgmisel hooajal tõrud tasku pista ja proovida, kas on parem tunne :D .
Vaat selline omamaine jahikomme siis välja pakkuda. Äkki mõni andekam oskaks ilusa kunstmuinasjutugi (à la St. Hubertus) juurde treida?

P.S. Kui kellelegi tõru tundub liiga kitsi olevat, võib ka oma Swarovski toru põõsa otsa riputada ja koha mulle teada anda :lol:
Postitas H:Owl
N Mär 24, 2016 4:57 pm
Foorum: Relvad
Teema: Relvakapp!
Vastuseid: 26
Vaatamisi: 16848

Re: Relvakapp!

Juhuks, kui Hiireviu ei soovinudki relaka- ja sõranalju:
Relvaseaduse §46
(3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (edaspidi relvakapp).
(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.
(10) Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
Nimetatud määrusest:
§ 8. Relvakapp kuni kaheksa relva hoidmiseks
[RTL 2007, 33, 569 - jõust. 27.04.2007]

(1) Relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist, millel on vähemalt üks turvalukk. Relvakapi võti asub relvaomaniku valduses või on peidetud selliselt, et oleks välistatud selle sattumine kõrvaliste isikute kätte.

(2) Relvakapis peab olema vähemalt kaks eraldi lukustatavat laegast, millest üks on ettenähtud laskemoona ja sütikute ning teine püssirohu hoidmiseks.

(3) Ainult padrunite ja/või sütikute hoidmisel võib relvakapil olla üks eraldi lukustatav laegas.
Postitas H:Owl
K Mär 16, 2016 4:39 pm
Foorum: Mis tulekul,mis teoksil,mis võiks teisiti olla.
Teema: Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas
Vastuseid: 29
Vaatamisi: 23491

Re: Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas

Lepingute kahepoolsusest niipalju, et kui praeguse lepingu sõlmimine parajasti päevakorras oli, küsisin metskonnast, kas leping mingiski osas, mingilgi määral läbiräägitav on? Vastus oli, et ei, mäng käib üle meie peade ja läbi pole siin midagi rääkida. Kui kõrgelt üle pea, ei hakanud uurima aga kahtlus jäi, et RMK soovid siin võibolla eriti ei määragi.
Postitas H:Owl
K Mär 16, 2016 11:53 am
Foorum: Mis tulekul,mis teoksil,mis võiks teisiti olla.
Teema: Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas
Vastuseid: 29
Vaatamisi: 23491

Re: Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas

Eks olegi põhjust rõõmu tunda (ilma igasuguse irooniata) toimiva kahepoolse lepingu üle, mis veel jahirenti ei sisalda. Praegu olekski teema kihlveokontoritele - kes kehtestab esimesena hektaripõhise jahimaarendi, kas RMK või erafirma?
Ja veel oleks huvitav jälgida, kus lõpeb normaalne rõõm vastastikku kasuliku kompromissi üle ja algab Stockholmi sündroom?
Postitas H:Owl
R Mär 11, 2016 4:01 pm
Foorum: Mis tulekul,mis teoksil,mis võiks teisiti olla.
Teema: Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas
Vastuseid: 29
Vaatamisi: 23491

Re: Jahimehed hüvitasid RMK-le ulukikahjud riigimetsas

Kui juba lauluks läks, siis:

Old habits die hard
And old soldiers just fade away
Old habits die hard
Hard enough to feel the pain
Postitas H:Owl
N Mär 10, 2016 1:51 pm
Foorum: Artiklid
Teema: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all
Vastuseid: 63
Vaatamisi: 36464

Re: Saaremaa küttimisandmed kahtluse all

See kaasus "Saaremaa jahimehed vs. KonnaMin" sigudike arvukuse küsimuses tuletab mulle millegipärast meelde ühte perekonnaõpetuse postulaati, mis kõlab umbes nii: "Kui mehe ja naise vahelises jamas on süüdi mees, on süüdlane teada. Kui mees süüdi ei ole, ei ole süü kunagi ühepoolne." :lol:
Ainult, et antud juhul ei saa ma kuidagi aru, kumb mehe, kumb naise rollis on?
Postitas H:Owl
N Mär 10, 2016 11:53 am
Foorum: Filosoofia puiestee
Teema: Kuhu liigud jahindus?
Vastuseid: 17
Vaatamisi: 12929

Re: Kuhu liigud jahindus?

Ei tea, kui paljud on vaevunud läbi lugema aadu kadaka pakutud soomekeelset materjali Üldfoorumi teemas "Tornator Eesti OÜ pöördumine". Neile, kes ei ole, refereeriks lühidalt (oma arusaamise piires muidugi):
-Soome suur metsafirma, mis on alguse saanud niidirullivabrikust (pole antud juhul oluline), on kokku ostnud ja ostmas suuri metsaalasid endise "idabloki" maadest, kuna Soome kõrged metsamaa hinnad ei võimalda saavutada soovitud tulukust.
- Oodatav tulukus metsamaa hektari eest oleks suurusjärgus 5 eurot aastas.
- Tulu oodatakse saavat nii jahiõiguse võõrandamisest kui ka näiteks maade kasutamisest metsaandide korjamise ja puhkevõimaluste pakkumiseks.
- Ollakse kindlad, et omatakse (tänu piisavale majanduslikule võimekusele) mõjuvõimu Eesti seaduste muutmiseks endale soodsas suunas.
- Soome jahimehed on jahirendi märgatava ja ootamatu tõusu pärast õnnetud ja hämmingus aga ei näe muud võimalust, kui maksta mis nõutakse.
Mis on meil sellest kõigest õppida ja järeldada? Soome jahindus on olnud "aegade algusest" maaomanikukeskne (nagu meil alati armastatakse rõhutada ja eeskujuks tuua), aga ka kogukonnakeskne niikaua, kui valdav osa maaomanikest elas ja tegutses samas kogukonnas, kus kohalik jahimeeskkondki, valdavalt moodustadeski viimase tuumiku. Ajad aga on tasapisi muutunud, vastavalt üldistele majandusseaduspärasustele on kapital konsolideerunud ja kontsentreerunud ka metsamajanduses ning maaomanduses üldisemaltki. Ja Soome jahimehed on "õnnetud ja hämmingus".
Kui soomlased nutavad ja maksavad, siis meil pole (vähemalt mitte enne 5 hulka jõudmist) seda võimalustki. Järelikult tuleb jahitulu oma maadelt kätte saada muul viisil. Appi tulevad jahituristid (ikka sealt esimese 5 seast). Meile jääb (teoorias) valida, kas maksta ise ja pidada edasi oma "iganenud" kogukondlikku jahti, või kui maksta ei jaksa (ja ei jaksa ju), taanduda jahisulase rolli. Samal ajal toimub meil järjest suurema hulga jahimaade koondumine järjest väiksema seltskonna kätte palju kiiremini, kui põhjanaabrite juures (maa hind). Üheks takistavaks asjaoluks "... omandi vabale valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele" on olnud (ja on praegugi) ikkagi veel kogukondliku jahipidamise sugemetega Jahiseadus. Aga eks sealgi liigub asi soovitud suunas (maaomaniku õigus väikeuluki jahti korraldada - siga väikeulukiks - jne.). Nagu ülaltoodud artiklitest nähtub, tundub asi suurfirma poolt vaadatuna täitsa tehtav.
Nii, et aivar00:
Seda, et ma peaksin kellelegi ette kandma, et lähen täna jahile - seda pole meil kunagi olnud ja ei tule kah :lol:
Tundub mulle pikemas perspektiivis küll väga julge statement olevat.