Jääger-online jahindus foorum

jyri kirjutas:...Kokkuvõtteks: see 7x on õige number minuvanusele. Seega, kui ma tahan (ja tõesti peal just alaliselt, v.a. viljas siga hiilides, siis on minimaalne 3x peal) sihtida 6x suurendusega, siis silm näeb 7x6=42 mm esiläätsest tulevat valgusvihku ainult. Ehk siis, primitiivselt seletatuna, kui lääts on 56mm, siis ülejäänud 14mm läbimõõdust kasu pole miskit. Silm lihtsalt ei taju. Kui rohkem, kui 4x suurendust ei taheta, võib ka optika olla 30mm objektiiviga ja reaalselt laskja ei taju vahet 56mm optikaga, kui tollel kah 4x peale kruvida. Raske uskuda, aga nii see on!
Kui tahate kasutada suurendust 9x, siis jah, 9x7= 63mm võib olla.Aga kui paljud selle 9x lasevad? ( ise kasutan nii suurt zuumi ainult tiirus 100m jooksvat põtra). Seega see 42mm või 46mm läätsega jutt peab ideaalselt paika suurendustel kuni 6X....

Optilise sihiku eesmärk ongi sihitavat kuju võimalikult suureks teha ja sellega parandada sihtimistäpsust. Kahjuks valgus on see, mis hakkab suurendusele piiranguid seadma. Oli juhus, kus sihikul oli hästi peenike ja valgustamata rist (tiiru jaoks mõeldud sihik). Kohe hämaruse saabudes risti polnud enam näha. Keerasin suurenduse maksimaalseks nii, et optikasse mahtus vaid sea esimene ots. Arvestsdes, et rist asub täpselt pildi keskel, polnud probleemi sooritada täpne lask. Muidugi enam sellise sihikuga jahile ei lähe, aga see on näitena kus tugevast suurendusest on kasu. Ja vastupidi, ma ei mõista kuidas saab eelistada paksude tulpadega sihikut hämaras laskmiseks. Väidetavalt eelistatakse sellepärast, et rist on hästi nähtav. Aga kui viljast paistev seatriip on sama peen kui sihiku rist, või veelgi peenem, ja suurendust keerata ei kannata? Sea kohale tõstes läheb risti vahe mustaks ja ebamääraseks.
Muidugi siia võib tuua kolmandad ja neljandad tegurid ja tekitada ka mõttetuid vaidlusi, aga tuleb tõdeda, et mida vähem on valgust seda suurem osakaal ka pisidetailidel kuid kõige suurem kaal on esiklaasi suurusel ja läbilaskevõimel. Suurendus on juba kompromiss sinu silmaga. Kui pupill ei avane siis pead leppima väiksema suurendusega, keerad suurenduse suuremaks, kui pupill lubaks,- kaotad nähtavuse kvaliteedis. Nagu ma juba mainisin, kõige paremini tajub seda minimaalse valguse juures.
Võib-olla keegi oskab pajatada kuidas pupilli mõjutada saaks. (Narkomaanidel on pupill avatud )

Optika esilääts määrab palju valgust optilisse sihikusse läbipääseb. Suurendus määrab kui suurele pinnale see laotatakse silmas.
Kunagi EM-il Soomlased kontrollisid sellega optika suurendust, et vältida sohki tegemist. Sihiku esiläätsest valgustati taskulambiga ja sissevaate läätsele asetati valge paber millel olid mõõdud. Suurenduse muutmisega valguslaik paberil muutus. Valguslaigu jargi keerati suurendus paika ja kleebiti suurendusnup kinni.
Siit jareldus- kui tead palju sinu pupill avaneb keera sihiku suurendus nii, et kogu valgus mahuks pupilli suurusele pindalale. Sedasi kasutad maksimaalselt sihiku omadusi. Pupill on maksimaalselt avatud pimedas ja kohanemisaeg on kakskümmend minutit. Päeval on valgust küllaga iga optilise sihiku jaoks ja pupill on kokku tõmbunud. Ka öösel lume taustal näeb, korras nägemisega, pea iga sihikuga. Tõeline testimine hakkab siis, kui pole kuud ega tähti ja pead puude alt siga ära nägema. Olen jõudnud jareldusele, et üle 7x sellistes tingimustes suurendust ei keera.

andrus kirjutas:Kuna jyri ja kuskil keegi veel väitis,et teatud vanuses pole enam vahet kas lääts on 56 või 42 tekkis küsimus kas jutul jumet või on lihtsalt vaak-vaak jutuks hea küll?

Kuna homme plaanis minna soetama 73a jahisõbrale uut korralikku sihikut siis ehk oleks info valikul kasuks.

Väga vajalik teema ülestõstetud. Olen kuulnud sellist valemit, kus esiläätse läbimõõt tuli jagada koef.6-ega,(või oli 7), et teada saada selle optika maksimaalne suurendus hämaras laskmiseks. Vanematel meestel avaneb pupill vähem ja seega suurendust võiks veelgi veidi vähendada. Aga esiklaasi suurus ja valguse läbilaskevõime on üks olulisemaid tegureid hämaras laskmisel.

Aviobensiin on 110LL, lisaks siis muidugi Jet klassis kerosiinid A ja A1 ning nafta B aga neid parem mitte näppida, igavese ja haiseva sitakihi jätavad [/quote]

Aviobensiin B-70 on vene standart. Tänapäeval on meil saadaval muu mailma eri oktaanarvuga aviobensiinid. Näiteks 100 ja 110LL, mis on eri oktaanarvuga ja omavahel erinevad antioksüdandi, plii sisalduse ja oksüdatsiooni stabiilsuse poolest. See kõik on standartiseeritud kaup.
Aga see, mida teile poest pähe määritakse, ei pruugi üldsegi olla see, mille pähe ostate. Näiteks relvaõlina müüdav VD-40 küll väljatöötatud metallipindade kaitseks korrosiooni eest, aga ei ole õige kasutada relva päästemehhanismis, või rauaõõne õlitamiseks. Õli täielik retsept on küll salastatud, aga sisaldab 51% whitespiriti, mis aurustub ja järgi jäänud mass moodustab vastupidava kihi, mida tuleks enne relva kasutamist eemaldada mingi lakibensiini taolise lahustiga.
Ühel relvaõli reklaamil on kirjas, et on universaalne ja võib ka kõrva lasta!!!
Üldiselt ükski lahusti (kui just ei sisalda leelist või hapet) relva metall osi ei kahjusta, aga puitdetailidele kasuks kińdlasti ei tule.
Sagedane raua lae küljest lahtikruvimine ka relvale kasuks ei tule. Ega see päästemehhanism sagedast tagist puhastamist ka vajagi. Mina olen pihustanud vedelat õli, see toob küllaltki hästi mustuse välja, ja liigse õli olen ära pühkinud.

jyri kirjutas:Tuleb eristada kahte mõistet. Üks on "puhastamine" , teine "õlitamine ehk määrimine".
Esimese alla käivad nii leelis-kui happelised ained. Aivari mainitu AvioBensiin on kas "lakibensiini" või "whitespirdi" nime all müüdav värvipoodides, ehk on leelislahus. Mehaanikas kasutatakse puhastamiseks puhast, 96%, piiritust, mitte nn. meditsiinilist ehk 70%. Seda selleks.
Vene ajal olid eraldi relvaõlid- üks oli relva puhastamiseks, see leelisõli, teine määrimiseks ehk "neutraalne" õli. Neutraalne on ka hüdraulika õli, reduktorõli jne, mis ei sisalda "külmumisvastaseid" lisandeid- need on kindlasti "reaktsiooniga" .
Siit ka vajadus maha nühkida "puhastusõli" ja säilatimeseks määrida " neutraal" õliga

Whitespirit ehk lakibensiin on üks ja sama. Kasutatakse värvitööstuses ja maalrite töös värvide vedeldamiseks ja pintslite pesemiseks, kõlbab ka asfaldiplekkide eemaldamiseks autodelt ja õlist puhastamiseks. Kui vastupidav sellele on kabavärv- pole kuulnud.
Aviobensiin (alias B-70) on sootuks muu. Kasutatakse kummiliimis. Kuivab kiiremini ja jäägitult. Lahustab samuti bituumenit ja õli.

Ilmselt on mul mingi teine mudel...[/quote]

Lukustuvad numbri- ja menüüsliikumise nupud. Raadiosaatjaga ja lambiga manipuleerimisnupud jäävad avatuks.

sass kirjutas:Sai mõned õlled joomata jäetud ja Hiinast tellitud.Esmaspäeval sain probleemideta kätte. Üldmulje OK. Metsas veel testinud ei ole ,üritan lähiajal teha ,kuid UHV sageduste tundlikus paistab hea olevat.Lällar ei tee kodus piiksugi aga UV-5RC mugises pideval Kuressaares ikka jutustajaid on.
Saatja kohta internetis juttu palju ja enamus positiivset.
Tehnilisi andmeid pole mõtet kirjutada neid saab ka netist.
Menüü on arusaadav ja sagedusi lihtne programmeerida, arvutit ja kaableid vaja ei lähe.
Pisike ja kerge võrreldes minu HYT 700-jaga.
Taskulamp ja FM raadio kah sees.
Antenni ja klapid sobivad ka HYT-ile. Hiinast saab kätte 40-ne dollariga koos saatmisega.

Kas kõrvaklapid on kopmplektis?

wsm kirjutas:Tuukriga igati nõus, sest pikamaa laskmisel on ilmastikust tingitud faktoritel suur osakaal, mis mõjutavad kuuli lendu. Selle jaoks peaks tuleks kasutusele võtta ballistiline kalkulaator. See on hea abimees, kuhu saad temperatuuri, ohuniiskuse, ohurõhu jne andmed sisestada.
Näide: Lasin võistluse eelneval päeval püssi 300 m peale ja võistluse kohal oli järgneval päeval kuum ja läpats ilm- selline äikeseeelne olukord. Proovilaske tehes oli aga kuuli tiheduse grupp eelmise päeva omast 15 cm kõrgemal. Ise ka ei tahtnud seda uskuda, et nii palju võib mõjutada, aga paraku see on reaaalsus ja sellega tuleb arvestada. Ja talvine külm ilm omakorda lagetab kuuli trajektoori. Siin aitab kalkulaator.

Olen pikamaa laskmises võhik, aga kõrvu on jäänud, et ilmastiku olude mõju pärast doseeritakse rohi võistluspaigas. Kuna seeriad on 3-5 lasulised, siis dosaatorit ei kasutata vaid kõik laengud kaalutakse. Dosaatorit on vaja kui laadida sadate kaupa.

draiwer kirjutas:Mulle jääb mulje,et sellest vidinast täpsemat elektroonilist doseerimist pole võimalik,mis arvate???
http://www.targetmasteruk.com/index.htm

Miks peab olema just elektrooniline?

kahro kirjutas:Vabandust panin kährikuga pange.

Ja varakevadel, ilma soojenedes, hakkame nautima seda ilu, mida kärnased kährikud söödaplatsidel ja majade ümbruses pakuvad.

Kas on kellelgi andmeid barnes 10,9 grammise kuuliga ja 160 vihtavuori rohuga 300win magnumi laadimiseks?

mrr kirjutas:Hiina "Lasergeneticsiga" on viimasel ajal probleem. Väljas on 12 kraadi sooja. Kui hiinakas sisetaskus kere juures soojas, töötab kõik hästi. Kui aga hoian välistaskus ehk nii 12 kraadi käes, siis on valgusvihk väga-väga nõrk. Kas on keegi veel sellega kokku puutunud?

Sees on praegu laetav aku. Mõtlesin, et äkki on viga selles, et aku mahtuvus kukub järsult külmaga ja seepärast ei jätku enam piisavalt pinget. Ilmselt tuleb ka patareidega samades tingimustes järgi proovida.

Kontrolli, kas aku pinge (ka täislaetuna), ei ole madalam kui patareidel. Patareidel on pinge 1,5 v ja leelisakudel 1,2 v elemendi kohta.

plaaster kirjutas:Ei tea kui tõsiselt võib võtta artiklis toodud väidet, et vastsed surevad, kui liha külmutatakse alla -15°C vähemalt 20 ööpäeva?

Neid andmeid, mis tingimustes keerits uss hävib, on väga erinevaid. Tundub, et neid ei olegi tahetud väga avalikustada, kuna hirm on tõhus relv salaküttimise vastu. Tegelikult ükski proov ei taga 100%, et liha nakatunud pole. Nakkus liigub maost vere kaudu lihastesse, see tähendab, et selles staadiumis kus nad veel lihastesse pole jõudnud ei saa ka proov näidata, kuigi loom on juba nakatunud. Kusagilt on kindlasti saada ka tõelist kirjandust. Kes otsiks üles.

rajaleidja kirjutas:Kas tõesti ainult 6 vastanut? Andke ikka igaüks teada, kes vastab

Tundub, et foorum jääb kitsaks. Küsimuse tuleks üles võtta ajakirjas "jahimees".

duma kirjutas:Ena kogemus makaroviga pärineb aastaid tagasi ajateenistusest. No ei saanud mina sellega märklauda normaalset tulemust. Ikka eksis mõni kuul ära. Samas sain neid uusi proovitud (USP vist oli) ja tabamus oli kordades parem. Samas oli mehi kellel vastupidine kogemus. Tea kas nüüd relva kasutamisega sõltub kasutaja silmavaatest või miskit?

Makar on nagu kõik lühikese rauaga relvad- nad ei andesta ühtegi viga, aga raual on täpsust küll.