Jääger-online jahindus foorum

Kas saabaste kasutajad ikka veel rahul? Kuidas jalatsi number klappis, kas pidite ostma numbri tavapärasest suuremad?

Rahu, rahu, ärge nüüd kohe kätega kallale tulge. Mul pakud rinna kõrgusel traadiga puu küljes ja koerad sisse ei pääse. Alumises otsas võrk ees ja nugis peab raudadele ülevalt lähenema.

Sain ka eile käe valgeks. Viis õõnsat puupakku mõnesaja meetriste vahedega, söödaks kopra rapped. Pakud metsas oktoobri algusest, rauad nädalapäevad. Noor isanugis oli sees raudades, mis asusid vana langi servas üksiku kuuse all. Visa sell, enne surma oli suutnud koos raudadega pakust välja ronida ning kümmekond meetrit eemale vingerdada. Kas Teil on rauad kasti/paku külge kinnitatud või eeldate nagu minagi, et mats, surnud, jääb pakku rippuma?!

Paati vette lastes kukkus peotäis padruneid vette- suurem osa sai kohe välja õngitsetud ja ära lastud, aga paar padrunit leidsin nädala pärast. Ühe lõikasin lahti - täiesti kuiv, teine käis ilma kõhkluseta rauda. Plastkest on nii kenasti kokku joodetud, et ühtki tilka polnud läbi tulnud.

Tervitus foorumlastele.
Sai eile õhtul kodustes tingimustes võrreldud plii- ja terashaavli "löögijõudu". Moonaks Remintoni nr. 4 terashaavel (34 g) ja sama firma nr. 4 pliihaavel (36 g). Distants 30 meetrit, püss Remington 11-87 millel pooltšokk (MOD) ette kruvitud. Esimese lasu tegin kuuseplanku pliihaavlitega, seejärel värvisin plangu aerosoolvärviga üle ning teine lask samalt distansilt terashaavlitega järgi. Päris kenasti oli aru saada, millised augud oli tekitanud esimene ja milline teine lask.
Nii teras- kui pliihaavleid oli plangult tagasi põrganud, õrnalt sisse jäänud ja ka sügavale puitu tunginud AGA puitu kinni jäänud haavlitest olid plii omad millimeetri jagu sügavamal.
Oleks pidanud nr. 2 terashaavliga veel kolmanda lasu sinna planku tegema....aga jõuab veel.
Kokkuvõtteks ikka seesama tõdemus, et raudhaavel ei ole nii hea kui pliihaavel. Suure tõenäosusega saab haavatud ja leidmata lindude osakaal sel hooajal suurem olema.

Harige lolli. Miks kohtunik ei saanud koera hinnata?

Tänan nõuannete eest, Schotteriga suheldud ning nemad lubasid aidata.

Palun abi.
Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes remondiks bushnelli binokli? Poisitatt suutis selle vastu maad koksata - nüüd kannatab vaid ühest torust korraga vaadata, sest pilt kahe silmaga vaadates topelt. Ise ei julge lahti lõhkuma hakata, ehk on mõni teadjam mees. Ette tänud.

Olen paar aastat kasutanud piikidega ülevalt langevat mutilõksu (raskuseks kaks tellist) ja siiani väga edukalt. Mutiprobleem lahendatud ning mügridest aitab võitu saada koer. Aastaid mässasin purkide, mürkide, traatlõksudega- aga need vahendid vajasid järjekindlust ning ei olnud nii effektiivsed.

Olen näinud kopra rüüstatud noori kuuski- ju tal mingi aine vajadus. Ega loom loll ole, et igavusest vaiguse puu ette võtab

Aasta tagasi olin samuti valiku ees, et kas Benelli või Remington. Kuna rahakott Benellit välja ei kannatanud, siis otsustasin Remintoni kasuks (11-87). Remingtoni miinus on see, et ümber laeb gaasiga ja püssi puhastamine on kõva tund tööd. Benelli vist laadis ümber tagasilöögijõuga ja seal puhastatavaid detaile märksa vähem. Samas saab Remingtonile osta terve posu kõikvõimalikke tulesid ja vilesid peale-alla-taha. Mina näiteks soetasin SLUG raua koeraga metsas käimiseks ning kollika peale. Linnujahis jällegi pikk raud erinevate tsokkidega. Tõrkeid või ümberlaadimise probleeme ei ole siiani esinenud (ka 24 g. tiiru moonaga). Olen väga rahul!

Jutt õige, koer harjus vestiga väga kiiresti. Esimesed kümme minutit metsas tundus foks väga kohmakas olevat, aga juba mõne aja möödudes silkas ringi ja käitus tavapäraselt. Üle kraavide- ja langenud puude hüpped olid ehk natuke kohmakamad. Kui esimesed kihvajäljed vestil, siis kommenteerin uuesti.
Esmamulje positiivne.

Esimese selgaproovimise ajal oli väga ehmunud moega, ei julgenud korraga palju liigutadagi . Nüüd on ära harjunud. Metsa ei ole me veel jõudnud- katsun nädalavahetusel seda viga parandada. Vesti hinnaks koos saatmiskuluga 110 euri kopkatega. Kingsepal lasin vaid kurgualust natuke avaramaks teha ja rihmad lõikasin lühemaks. Nüüd istub seljas valatult, jalgadel piisavalt liikumisruumi, hõõruma ei tohiks hakata. Loodetavasti õigustab ja aitab sõbra elu/tervist säästa.

Üritan ühe pildi enda "ülikonnaga" foksist üles riputada, ehk õnnestub.

Jõulude ajal sai USA-st enda siledakarvalisele foksterjerile kevlarist vest tellitud, eelmisel nädalal sain kauba kätte. Saatja oli inimlik, märkis saadetise, kui kingituse ning mingit tollimaksu ei tulnud tasuda. Kõige väiksema suurusega vest oli foksile paras- vaid kaela osa lasin kingsepal laiendada, et koer ikka nina maha saaks panna . Metsa ei ole veel jõudnud. Kui esimesed ristsed käes, siis annan inffi.
Täpset kätt ja toredaid jahielamusi kõigile foorumlastele.