Jääger-online jahindus foorum

Ma ei saa aru, kas neid ajakirjanike tsurasid ja sulenärijaid kuidagi suukorvistada ei annaks. Jälle jahimeeste pihta negatiivse alatooniga sõnavõtt ja sõnade suhu panemine päevalehes http://epl.delfi.ee/news/eesti/riik-kuu ... d=71219181 . Ja noh, artiklile laekunud kommentaaridest ei maksa üldse rääkida. Seal jälle selline "keskmise eestlase" tase välja löömas.

Ei ma saan täiesti aru ja kippugi vastu vaidlema. Eks kui on soov mitmekülgselt jahti pidada, ju siis tuleb valida selline relv, mis vaikne on.

No sel juhul jah, kui hommikul astud kodunt välja ja ei ole täpseid plaane, keda jahtima lähed. Valdavalt peaks ikka plaan olemas olema, miks metsa lähed. Kui ma ikka lähen pukki siga passima, siis on mul eesmärk siga lasta jne jne.

Loen siin ja mõtlen, miks on nii hullult oluline, et lukk võimalikult vaikselt käiks ümberlaadimise ajal. Ühisjahil enne aju liikuma hakkamist on ju tavaliselt kütiliin paigas ja võib relvad laadida ja seda saab koliseva lukuga ka piisavalt vaikselt toimetada. Ja kui aju liikuma hakkab, siis ei ole sellest vaiksest kolinast nii lugu. Pealegi pärast esimest pauku uuesti laadides ma ei usu, et luku kolin valjem on, kui lask. Ise toimetan sea ühisjahis vene poolautomaadi МЦ 21-12'ga, millel lukk vabalt ette lastes ilget kolinat teeb. Ise lasen luku käega hoides vaikselt ette ja no ei ole veel juhtunud, et ühtegi siga ette ei oleks jooksnud ja need ette jooksnud sead maha ei oleks saanud võtta.
Ise pooldan pigem natuke kolisevat ja vabamalt käivat, kui tihedalt liikuvat lukku. Miks? Relv ja tema liikuvad osad peavad olema õlitatud/määritud. Talvel külmaga on kalduvus õlidel hanguda ja siis hakkavad need tihkelt käivad osad raskemini käima. Mis on näiteks teada tuntud vene kalašnikovi eelis - liikuvate osade suuremad lõtkud, kui lääne relvadel. Praktiline näide omast kogemusest: kalašnikovi olen lasknud, mis on olnud nii liivane kui ka mudane ja tõrgeteta. Samas Saksamaal õppides oli meil üheks harjutuseks öine lahinglaskmine rühma koosseisus ning korralik äikese vihm tuli peale. Relvaks laskmisel G-3 (kaitseväes kasutusel oleva AK4 prototüüp), mis on tehtud vägagi täpselt ja erilisi lõtke märgata ei ole. Taevast alla sadav vihm aga tegi peale meie endi ka relvad märjaks ning relva sisemuses laskmisel tekkiv tahm muutus korralikuks kitiks ning peale igat lasku oli tõrge.
Isiklik arvamus on, et natuke suurema relvaosade lõtkuga relvad peaks olema minu silmis töökindlamad ja seda just ekstreemoludes.
Pikk jutt sai kokku. Aga see mis minu poolt kirja sai on puhtalt minu arvamus ning oma jutuga ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Minul läks soetamisloa saamisega aega üks kuu arvestades hetke, kui avalduse andsin ning kuni soetamisloale järgi läksin. Tõsi, mul jäi sinna vahele ka jõulud ja aastavahetus. Infot anti mulle mailile, kuna soetamisloa taoltusesse kirjutasin kontaktina üles nii telefoninumbri kui ka maili aadressi.

Ei ma ka selle oksjoni peale tormi jooksma ei hakka, pealegi on mul püstoli ja vindi suhtes visioon olemas, mida ma endale osta sooviks. Sealt valikust ma omale miskit sobilikku ei leidnud.

Võrreldes sigade kõrval patseerivaid rebaseid ja kährikuid, paistavad need veel päris põrsad olevat. Vaevalt esimese aasta põrsas ise karja juurest jalga laseb, nagu seda kesikud mingil ajal teevad.
Esimese asjana hakkasin mõtlema, miks on põrsad karjast maas? Kas karja juhtemis on oma otsa leidnud või maha lastud, et põrsad niimoodi üksi jäänud... Juhtlooma kadumisel/puudumisel on ka kari laiali... Eriti palju muid versioone ma esimese asjana välja ei mõelnud...
Eks siin tuleb neid versioone veel... aga noh, see mida seal näeb on sulaselge looduslik valik.

Välek kirjutas:Lätakas käib helibarjääri ületamise momendil, ehk siis ilmselt rauast väljudes, või rauas sees juba

Vot ei käi ainult helibarjääri ületamise momendil. Pauk käib ka siis, kui näiteks lennuk lendab juba üle helikiiruse. Sellisel juhul tuleb heli lööklaine alles peale lennukit. siin leheküljel alumine pilt seletab http://phys.karjane.eu/index.php?option ... Itemid=500

Aga üldiselt on teema siiski kahe vintraudse kaliibri võrdlusest

Helibarjääri ületamisel tekkiv pauk on minu arusaamise järgi sõltuv ka helibarjääri ületatava keha pindalast. Pea lähedalt mööda lendav vindi kuul peaks ka siis ju mööda lennates paraja litaka tegema. Kuuled aga ainult vihinat. Lennuk aga taevas teeb helibarjääri ületades korraliku paugu. Sujuvalt helibarjääri ületamine teeb paugu hetkel, kui toimub barjääri ületamine ja visuaalselt tuleb nähtavale niinimetatud helibarjääri ületamise koonusekujuline šokipilv. Jällegi sõltuvuses barjääri ületava keha pindalast. Ehk siis tahkest kehast, mis surub ennast kiiremini tekkinud barjäärist läbi. Juba üle helikiiruse lennates tuleb see heli(löök)laine helikiirusel selle tekitajast maani, ehk siis kuulaja kõrvadeni.
Põhimõtteliselt ja teooria järgi on asi võimalik jah aga jällegi - keha pindalad... ehk siis kui suure pindalaga seda lööklainet tekitatakse, mis heliks muutub. Pealegi, tekitatud heli ei liigu õhus lineaarselt, vaid hajub. Sellest ka suurematel kõrgustel tekkiv helibarjääri ületamisest tekkiv pauk või siis kaugemal tekkiv plahvatus on vaiksem. Heli levib ruumis ringikujuliselt (360 kraadi) laiali, mitte otse ühes suunas. Kui sellist tekkivat heli saaks ruumis suunata lineaarselt, siis oleks see tegelikkuses päris tõhus relv

Välek kirjutas:Huvitav, kas gaaside liikumine ülehelikiirusel teeb ka lätaka

Ja teebki! Püssirohugaasid, mis sütiku mõjul püssirohu kiirest põlemisest tekkivad ongi pauk, ehk siis plahvatuspõlemine. Gaasirõhkude kiireks muutuseks võiks seda ka nimetada. helibarjääri ületamisega seda protsessi aga seostada ei saa.

Maakeeli "pauk", ehk siis plahvatus või siis plahvatuspõlemine on erinevalt tõlgendatav, olenevalt selle tekkest. Oma sõnadega on seda mul endal suht keeruline selgitada. Ise saan sellest veel aru, kuna olen varemalt asjakohaseid tunde andnud kaitseväes aga oma sõnadega varrukat raputades ei seleta praegu päris ära. Tuhnisin natuke netis ja leidsin nii öelda paugu seletused relva ja helibarjääri ületamise puhul.
Püssi/relva laskmisel tekkiv pauk ehk plahvatus peaks olema seletatav järgmise lausega - "Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine". http://et.wikipedia.org/wiki/Plahvatus , http://et.wikipedia.org/wiki/Plahvatusp%C3%B5lemine .
Helibarjääri ületamisel tekkiva paugu seletamine on siin http://phys.karjane.eu/index.php?option ... Itemid=500
Eks neid allikaid paukude seletamiseks on netis küll ja veel. Kindlasti on ka siinsetele asjadele teisi seletusi netis .

Ahto Kattai kirjutas:

Preester kirjutas:Vaadates Väleki arvutuskäiguga saadud keskmist summat suuruluki loale, siis aastaks jahimaade soomlastest valdajatel tuleb raha tagasi teenimiseks kohale kutsuda väga rikkaid jahituriste....

Rääkides tagasiteenimisest--ega siis muidu veebruaeis põdrajahti ei peeta ,kulud vaja katta .Kui juba veebruaris põdrajaht käib ,mis me siis veel etteantud lemiidist räägime!

Minu mõttekäik on ikka kehtivat seadusandlust taustaks arvestades.
Aga eks siis varsti näeb jälle vorstimüügi putkades seda va värsket põdravorsti, mis "erilubadega" lastud põtradest tehtud, kui hakkad küsima tooraine päritolu.

Vaadates Väleki arvutuskäiguga saadud keskmist summat suuruluki loale, siis aastaks jahimaade soomlastest valdajatel tuleb raha tagasi teenimiseks kohale kutsuda väga rikkaid jahituriste, kes (äkki) on huvitatud võimalikust (troffee)jahist. Soo ja vanuselise struktuuri järgi küttimist ma sellise ennustuse puhul väga ei kipu uskuma. Selle mõtteheietusega seoses tekkis mul järgmiseks küsimus, et kes neil jahimaadel järgneva aasta vältel siis ulukihooldega, lisasöötmisega jne tegeleb? Rikas jahiturist? Jahimaa valdajast soomlane? Tutkit! Edasi ei taha sellest väga mõelda ega ka improviseerida mõtlemist ........ . Jääb vaid üle loota, et nii hulluks see stsenaarium siiski ei kujune, kuid elame näeme...

Ma ei saa seda lugedes kohe kuidagi vait jääda, vaid pean kommentaariks sellisele müügile ütlema, et eestlane annab oma maade müügiga täiesti prostituudi mõõdu välja. Vahet pole mis sorti maa, peaasi, et raha saaks. Samas kirume ja siis jälle uhkustame ning kekutame oma lätlastest ja leedulastest naabrite ees oma tulemuste ja muude erinevate asjadega. Leedulased aga näiteks müüvad välismaalastele ainult kuni 2000 ruutmeetrit elamumaad, mis kuulub ostetava maja juurde. Kõik! Ei mingit maatulundus-, metsa- ja muude taoliste maade müüki mitteleedulastele, ehk siis mitte Leedu kodanikele lihtsalt ei toimu. Ja nii ongi!

Tunnen vahepeal huvi, et kas oled juba omale sobiliku laskemoona välja valinud/lasknud? Ise jäin kuuli puhul pidama itaallase Baschieri&Pellagri Thrill Shock'i peale (saadaval Küti Äris). 35m pealt sain püsti laskeasendist (latilt sihtides muidugi) suht tempokalt lastes kolme lasuga peopesa suurusesse alasse kõik. Kuulid jooksevad ühtlaselt ja ümberlaadimine toimib laitmatult.