Jääger-online jahindus foorum

Foxi hind Lätis 300 eurot .

Ah, ma ei saa üldse aru neist kohtunikest , kes näituseringis hindavad koera läbisaamist omanikuga, omaniku kostüümi sobivust koeraga, nii värvuselt kui stiililt ja muud säärast. Ja seda , kas sul on ikka nii klants olemine, et sobiksid pärast TP saamist ka lõppvõistlusele minema .
Näitused peaks ennekõike olema ikka koera välimiku hindamiseks.
Või siis tehtagu ometi neid jahikoerte erinäituseid rohkem, kus siis tõepoolest hinnataks vaid jahikoerte välimikku, et ka tulevastel põlvedel oleks laikad rõngas saba ja käärhambumusega.
Ps. kui jahikoer ikka niru jahikoer , siis dresseerimise kaela seda kindlasti ajada ei maksa või ehk hoopis dresseerimatuse, sest ex koerale jäljeajamise ja urgu minemise või veest linnu kätte toomise õpetamine ole ka omamoodi dresseerimine .

Nu siis tuleb harjutada rohkem, õpetada erinevaid käsklusi jne ....
Et koer õpiks peremehele alluma .
Ja õpetama peaks alguses juurde tulemist mujal kui metsas, et talle käsklus selgeks saaks, metsas on 101 lõhna, mis koerale huvitavamad on kui peremees, eriti veel jahikoerale.
Tean seda allumatust ka oma koertest ja kahtlemata on rääkida kergem kui koer reaalsuses alluma panna, aga võimatu ka mitte .

Ei riku sõnakuulelikkuse õpetamine koera jahiinstinkte sugugi, koer peab teadma, kus ja mis ja millal lubatud on .
Kutsikast peale tuleb koera harjutada enda juurde tulema, maius peab taskus olema ja ise sõbralik, sest kõigi koerte loomuses on peremehele meeldida tahtmine, olgu ta siis jahikoer või muu.
Ja kui peremees alati rõõmustab ja midagi maitsvat annab, kui koer pere- mehe juurde läheb, siis miks ta ei peaks seda tegema , eriti veel kui ta siis uuesti minema lastakse. Ja kui nii mitmeid kordi harjutada, siis võib kindel olla , et koer mõne aja möödudes võrdlemisi taltsaks muutub.
Kui kutsikana pole õpetatud, siis ei tähenda see, et teda täiskasvanuna õpetada ei võiks.

Kaldun ka millegipärast arvama, et kõik oleneb koera õpetamisest ja sotsialiseerimisest alates kutsika kojutulemise hetkest .Möödunud suvel Pärnu koertenäitusel oli üks pruun emane , too oli küll leebe olemisega ....
Oli see siis lihtsalt juhus, et koer sõbralik oli ....
Kohalikel koertel võib närvikava p... olla küll, nii on see mõne teisegi tõuga, et kohalikud on arad või tigedad ja mujal enamjaolt tasakaaluka iseloomuga .

Hiiliv Rebane kirjutas:kindlasti on nooremad hulka hoolsamad, vanad kipuvad tõesti käega lööma, et ah mis see nüüd siis ikka teeb ja savi. hea et noortel küllalt palju mõistst peas.

Tihtipeale vastupidi, et just noored kipuvad paristama... puuduvad kogemused ja sellest tulenev enesekindlus ja rahulikkus .
Aga suuresti oleneb käitumine ka individuaalsest pingetaluvusest, millest saab hästi aimu juba suuruluki laskekatsetel, ei loe see vanus midagi kui käed värisevad ja püssitoru sihtimisel tuiagi tuiagi teeb .

Kokkulepe peaks ikka vett pidama. Mitte pärast vastavalt kellegi trofee omamise ahnusest hakata jagelema, mis mõtet siis üldse liisku tõmmata , kui pärast ikka jagelemiseks läheb .
Mul poleks küll sellisest trofeest enam täit rõõmu , kui ma selle kelleltki peale
õiglast jagamist tänu oma sugulase ahnusele omale saan . Inimesele peab jääma oma eneseväärlikus ja oskus kaotada .
Meil lasti nädalavahetusel kaks pulli, esimesel oli ühel pool seitse haru ja teisel pool murdunud neli . Kaks meest lasid ja vaieldi hulk aega ... ja too, kes esimesestest sarvedest ilma jäi lasi pärast kahearuliste sarvedega pulli , niiet iial ei või teada milla õnn uuesti naeratab , vahel isegi kaks korda päevas .

Mina ka ajaja. Aga ajamas võiksid käia ikka kõik jahimehed, mitte ainult noored . Vast pensionieas jahimeestel on ajus mittekäimine õigustatud .
Millegipärast on alati nii , et need jahimehed, kes kunagi ajamas ei käi, tahavad hiigelpikkasid ajusid teha ja läbi rätsikute-padrikute pimedani välja

Käidud ja nähtud seegi kokkutulek. Tore oli , sai kõikvõimalikke võistlusi vaadatud ja üks minu lemmikuid oli mitmevõistlus. Ainuke häda oli selles, et igasuguste lisaürituste kohta ei olnud täpset ajakava, mis ja millal. Ei saa ju eeldada, et säärase leitsaku puhul inimene terve päeva mööda laagriplatsi leegib, et midagi toredat nägemata ei jääks, vahepeal oli vaja endale ka vesijahutust teha .
Teab keegi, kes järgmise aasta kokkutuleku korraldavad?

Venemaa kohtunikud oskavad ka laikasid suurepäraselt hinnata , alati tuleb jälgida ka seda , milliseid koeri on kohtunik ise kasvatanud ja milliseid parasjagu kasvatab. Kui kohtunuk ise puudleid kasvatab ja allrounderi õiguseda laikasid hindab, ega sealt siis miskit proffessionaalset hinnangut loota pole

Aga kelle käest too koer ostetud on või millisest kennelist ja on ta ikka tõupaberitega ...?

Kas selliseid koeri on üldse Eestis või on kõik siledakarvalised ?