Jääger-online jahindus foorum

Eks mehed ole jah väga erineva psühholoogiaga. Mõtlesin siin, et üks põhjus võib olla ka selles, et enamasti on ainueesmärgiks loom kätte saada. Ja juba see kinnisidee kannustab neid tobedaid eksimusi. Loomulikult on jahi eesmärk ju loom tabada, kuid ei hinnata õigesti pingeolukordi ning keskendutakse vaid loomale. Ka see, et tihti muutub luure jahiks, näitab, et pole aega ega tahtmist pisut valida, piirkonna loomad selgeks teha jmt. Pukist "enneaegne pauk" ilmselt jah kogenematusest-kärsitusest.

Ok, nali naljaks. Tegelikult on selle seaduse eelnõuga ikka asi väga naljast kaugel.
Kui praktikas "kehtestab keskkonnaminister määrusega" on norm, siis tegelikult raske üldse seadusele hinnangut anda. Kui täna oleks võimalik neid määruseid lugeda, siis saaks ka plaanitud muudatustest normaalselt aru. Tihti aga osa rakendussätteid tuleb aga kuid seadusest hiljem. Kas kellelgi on aimu määruste olemasolust? Näiteks paragrahv 24 lõiked 2-4 on vinged. Määrus paneb paika hindamismetoodika, mida ei kasutata, kui pooled kirjalikult mingi muu metoodika välja käivad ning kokkuleppele mittejõudmisel maksab ikkagi jahirentnik üle omavastutusmäära kahjustuse kinni s.o.t.t.
Taolisi pimedaid nurki on selles ümaraks tehtud seadusesigitises muidki.

(1) Jahipidamisel tohib kasutada ainult jahikoera tõugu kuuluvat, kiibistatud või tatoveeringuga märgistatud jahikoerapassi või Euroopa Liidu lemmikloomapassi omavat jahikoera.

Mina saan siit aru, et jahikoerapass peab olema kiibistatud ja tätoveeringuga märgistatud

Nagu ma aru saan, uut jahiseadust tahetakse ikka sel aastal vastu võtta. Mis väega saaks jahirelvade hulka ka vibu koos Mardi soovitet täpse regulatsiooniga? Selline isiklik seisukoht on, et vibujaht ilmselt oleks väga sobiv noortele(alustus läbi ringide vmt), et tasapisi seda õiget jahi(ja loodus)tunnetust saada. Olen ise olnud peamiselt "vihmaveetoru"mees ning usun, et vibuga saab rohkemgi elamust.

Hea, et ikka Karlale tookord ei helistanud...
Ei ole sel pildimaterjalil häda miskit. Tookord jäigi see püssisõna lausumata, aga Sul kindel tõestus olemas.

Nii kümme aastat tagasi, kui üks soomehärra külas oli, läksime seajahti. Vist oli september, kuid nihuke suine, hea nähtavusega ilm. Tema panin torni, ise läksin mujale. Pimedas läksin järgi ning vanal mure südamel kui kivi: "Kuule, kas Eestis pesukaru elab?" Ma vastu, et küllap mõni pesev pruunkaru meil ikka on. Tema aga surmkindel, et seasöögile tuli hämaras pesukaru ning isegi paar kährikut oli tema pärast ära läinud. Kogu hilisõhtu kaevasime kirjanduses, puistasime netis ning saime teada, et pesukaru Kesk-Euroopas tõesti kolooniatena elab. Aga kas siis nüüd meil ka, va parasiit! Küsisin, et kas saba nägid? Tema vastu, et vähe...
Järgmisel päeval hoidsin tel.toru käes, et Rohu Karlale kõne võtta... Siis lihtsalt mõtlesin: soomlane, hämaras, 2 "Originaali" õhtuga... krt mina ennast küll Karla ees lolliks ei tee...
Mõned aastad tagasi ütles sõber: "Kuule, uurisin veel raamatukogust ning vestlesin ühe bioloogiga... teeme nii, et see oli ikkagi kährik... aga jube hele eksemplar

Kas ma saan õigesti aru, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa üheks tingimuseks miinimumis 1 maaomanikuga lepingu sõlmimine? Ja konkurentsi olukorras võidab see, kel suurema osa (pindalaliselt) maaomanikega lepingud?
Maaomaniku "volitatud esindaja" on arusaadav, kui näiteks maaomanik on andnud notariaalse volitusega oma õigused kellelegi teisele. Eestis tihti maakasutajana eraisik, kuid tegelikult on ta metsa- või põllumajandusettevõtte mõjusfääris (kui "tankisti" väljendit vältida). See on üks osa meie oma süsteemist, olgu. Kui aga volitatud isik on paberitükil kahe poole mingi suvaline konstanteering, siis vähe ohtlik tõesti. Praeguse seaduse "maaomanik ja tema pereliikmed "oleks nagu arusaadavam. Ei oska hinnata, kas siin suur vastuolu või ei.
Arvan, et tuleks pisut paremini täpsustada "mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades". Jutt oli keelust. Aga äkki peaks ikkagi olema mingid meetrid vmt, ma ei tea. Olen ikka kuulnud, kui mehed seletavad, et tulin autost välja ja siis alles lasin ja raske vaielda, ehkki tegelikult mootorsõiduk selgelt oli abiks, et loom maha saada.

Selle loo rääkisid Ida-Viru poolt mehed. Loodan, et ei dubleeri juba kirjutatut.
Oli olnud selline "munadega" metsavaht nagu ikka vene-ajal. Kandnud pakse prille nagu luupe ning olnud kange kütt. Ühe mehe saatis M-i korvist jala koju, kui kuulnud sõidu ajal, et viimasel metsisemängu minnes polnudki törtsu kaasas.
Mindud siis ükskord pundiga neppi laskma. Ilm olnud jahe ning lend olematu. Üksnes vana metsavaht aga muudkui ladunud üksikuid ning dubleesid. Jaht läbi, kõik uurima, palju vana(kahjuks nime ei tea) maha sai - MITTE ÜHTKI!!!???
Selgus aga, et tal olnud prilliklaasi servas surnud sääsk ning kui pilgu tõstis, siis ju lendas ja muudkui ladus, isegi olla põhjalikult "kaasa vedanud".

Tänud Jorr, et suurepärase kirjeldusega elustasid need nepijahielamused.
Jah, tegemist oli pigem jahimehe kombel kevade nautimisega, uue eluringi algusega. See oli selline kaheraudse "ämblikuvõrkudest" puhastamine, kuid samas üks traditsioon, mida Eestis võiks/peaks elustama nagu näiteks saarerahva hülgejahti vmt. Olgu kasvõi üks nädalavahetus või midagi taolist. Ise olen samuti selle "kevadega kohtamas käimise" jahi asendanud koprajahiga. Tunnistan, et olen siiski oma pojaga paar aastat peale keelustamist ikkagi käinud, et säiliks järjepidevus. Eks käijaid on mujalgi...
Olen leidnud ca 10 metskurvitsa pesa ning valdavalt kuskil seal, kui oled madalast metsast kõrgesse välja jõudnud. Viimasel ajal kisub sinnapoole, et ilmselt lisaks kährikule on metssiga suuresti pesad lõhkunud või on enda loodusvaist töntsiks jäänud, mine tea.
Kirjutan naljanurka ka ühe nepijahi loo, mida kuulsin Ida-Viru meestelt kunagi. Loodan, et ei dubleeri kedagi.
Kui nepijahi elustamist arutada, siis olen küll käsi

Eralduse asemel peaks ilmselt ha olema, sest paraku on võimalik eralduse pindala varieerida metsakorraldaja interpretatsioonil.

Asi kisub huvitavaks. Kui praktikas olulised asjad üritatakse paika panna "keskkonnaministri määrusega", siis asi ettearvamatu. Samamoodi oli ju metsaseadusega, kus seadus tegelikult toimiski määruste järgi, mida siis pidevalt "kohendati". Kui nüüd lugeda seda "Jahiseaduse väljatöötamise põhjendust", siis lõigus "Jahiulukikahjustuste hüvitamine" on küll halvas mõttes huvitavaid stsenaariume. Võtaks kasvõi ekspertiisitegemise, mis "on tõenäoliselt väga kallis...". Kes teeb, milline on metoodika, kas litsenseeritakse hindajad jne.
Kuidagi jube toores on see uus jahiseadus ning rääkimata rakendusmehhanismidest, mida siis hiljem määrustega hakatakse loksutama.

Ma pean siin silmas, et kohati toidetakse loomi samamoodi nagu kodusigu (igasugused starterid jne) ning enamasti on suured karjad paiksed (tihnik-söögikoht). Mingil hetkel aga läheb see seltskond liikvele(olen täheldanud, et suve teisel poolel - ju piimnisu või juba tõugud rohumaadel) ning suudab päris hulga kahju teha just kaugematel maadel.

Soomes on "hirviporukka", kuhu iga mees ei pääsegi. Omaette stiimul on seega enese ja oma laskeoskuse pidev parandamine. Kunagi tegin "musta nimekirja" halbadest koostööpartneritest, kuid see oli lõppeks vaid minu enda jaoks, sest teised firmas ei tulnud asjaga kaasa.

kakuke kirjutas:Pessimistina julgen arvata, et neutraalne arutelu siin aset leida ei saa. Ah et miks? Jahimeeste foorum ju ja jahimeeste arvamus on raudselt ühele poole kaldu.

Tuleb tunnistada, et Sul oli õigus. Samas arutleti kohati ju ka tõeliselt kõrgel tasemel.
Kuna olulisem on hetkel selle va uue jahiseaduse ümber toimuv, siis ennekõike oodatakse siit just pigem päevakajalist. Kuna jahinduse arengus lähi- ning kaugperspektiiv ning enamasti vaadatakse kahjuks nina ette, siis mõned mõtted hetke olulistest arengutest.
Menetluses/arutluses olev uus jahiseadus tegelikult pole eriti hea. Kui korraliku metsaomaniku nn üle taluvuse piiri metsakahjustuste(ulukite poolt tehtud) kompenseerimissüsteem ei tööta riigi poolt ei tähenda see aga, et peaks üksnes jahimehe vastutama panema ning ulukiressurssi maaomanikule kamandada anda. Julgen ka väita, et neid korralikke metsaomanikke pole väga palju - enamasti ikkagi ollakse ressursikasutajad. Muidugi on probleem, et Eestis ei peeta eraomandit tihti millekski. Aga ega see uus algatus seda ka nüüd kiiresti ära ei muuda. Kui mõelda, et kes siis omanikest jämeda otsa enda kätte saavad, siis vastus lihtne: riik RMK näol, "punaparunid" oma suure maaomandiga ning alles siis suuremad metsafirmad ning lõpuks maaomanikud vähemtähtsamatena. Seega ma arvan, et kehtiv seadus pole ka paha. Lihtsalt tuleks kuidagi saada maaomanikud-jahimehed ühte paati, mitte pidevalt üritada kahevahele rindejoont tõmmata.
Viskan ka õrritamiseks ühe "kondi". Kui turismijaht (eeldame, et selle hea korraldustaseme kontekstis) käib meil nii, et metssead elavad vabalt ja vallatult kõikide omanike maal, aga absurdsuseni viidud lisasöötmine on karjad harjutanud käima kitsa huvidega härrade territooriumil, siis on midagi väga viltu.
Olen valmis oma mõtteid laiemalt kommenteerima.

ST, et mina olen see uustulnukas...