Jääger-online jahindus foorum

TiitR kirjutas:

Marekp kirjutas: Laetud relval käsitsi lukku avades ja rauas olevat padrunit välja tõmmates ei laeta magasiinist uut padrunit välja.

Kui mina oma siledat tühjaks laen, siis enne lendavad välja salves olevad padrunid ja viimasena rauas olev. Huvitav, kuidas peaks saama (eriti veel kiirelt ja käratult) just selle padruni kätte, mis rauas asub?
Minu püss samuti gaasiga ümberlaadiv.

Mis püss see selline on?
Berettal saab käsitsi magasiinist padruneid kätte ainult parema külje peal olevale nupule vajutades. Teist võimalust lihtsalt ei ole.

Olles ise ~7 aastat Beretta Urikat pidanud, siis poetaks ka sõna sekka.
Kõige pealt on valik, kas inerts- või gaasitoimeline püss. Minu soovitus on kindel - gaasitoimeline. Väga mõnus on lasta, eriti tiirus kui "põletad" karbi või kaks järjest. Mingis vanas "Riista" numbris oli poolautomaatide test ja seal oli öeldud võrdluseks: Berettaga lastes tundub 52 g magnum samamoodi kui Benelliga 32g laengut lastes.
Puhastusest, no ei saa mina aru, mida seal nii väga puhastada on? Peale rauaõõne muidugi . Kasutusjuhendis on ju ka öeldud, et sel relval on isepuhastuv gaasikolb. Aga pedant nagu ma olen, siis olen alati peale laskmist gaasisüsteemi ka ise puhastanud. Puhastusdetergendiga kokku lased natuke toimida, siis harjad harjaga ja suruõhuga puhtaks .
Et see postitus väga kiidulauluks ei läheks, siis lisaks ka negatiivseid tähelepanekuid.
Kõige rohkem häirib mind kestade loopimine, siiani olen kestad 99% üles leidnud . Jahikäigus on ju tähelepanu suunatud ulukile ja ei märka kuhu kest täpselt lendab. Siin aitab oma relva tundmine, võtad sama asendi nagu oli laskmisel ja teadki kust otsida. Urika viskab kesta ~1m kaugusele, aga meenub üks artikkel mingist uuest Benelli mudelist (kahjuks mudelinime ei suuda kohe meenutada), mis viskas kestad üle 3m

TiitR kirjutas:

JoosepL kirjutas:Mõtlesin seda ,et kui näiteks Sul on haavlid rauas aga tuleb siga ja tahad teda lasta(1 rauas 2 ootel), siis tõmbad selle luku lahti ning padrun lendab rauast välja, alt aga uut peale ei tule ja Sa saad selle kuuli rauda lükata ning siga lasta.

Ole hea, vaata see video läbi ja proovi uuesti oma teooriat rääkida http://www.youtube.com/watch?v=kkOd3zWabxk
Ag vb. olen ma veel oskamatu ja ei oska salvest peale tulevat padrunit takistada lihtsalt?

Selles videos on ju tegu tulistamisega Laetud relval käsitsi lukku avades ja rauas olevat padrunit välja tõmmates ei laeta magasiinist uut padrunit välja.

Prohvet Maltsvet kirjutas:Müüakse ju spetsiaalselt toru siseõõnsuse puhastamiseks vahtu, mis väga hästi eemaldab vase jm osakesed.

Toru puhastamiseks küll jah, aga antud teema käsitleb päästikusüsteemi puhastamist. Ma ei kujuta küll ette, et torupuhastus vahuga seda teha saab. Või saab?

pealik kirjutas:

Marekp kirjutas:Soovitaks kasutada parem carburettor cleanerit, mis on palju ohutum, aga vana õli ja muud sellist saasta lahustab sama hästi.

Mille poolest need kaks vahendit erinevad ja mis selle teise ohutumaks teeb?

Isiklikest kogemustest võin väita, et brake cleaner on "äkilisem" lahusti kui carburettor cleaner. Samas, ega carburettor cleaner ka mingi päris süütu vedelik ei ole, näiteks on tal lakki lahustav võime. Seega viimistletud puitosade peale ei maksaks lasta.

Mehhaanika puhastamiseks brake cleaner väga hea vahend, aga relva puitosade peale siiski ei soovita lasta. Soovitaks kasutada parem carburettor cleanerit, mis on palju ohutum, aga vana õli ja muud sellist saasta lahustab sama hästi. Valvoline valikus mõlemad puhastid olemas

Ja-jah, neelasin minagi selle konksu alla ja ostsin pimesi ära. Alles kodus lugema hakates selgus tõsiasi, et tegu on lasteraamatuga Selliselt teadusmehelt oleks eeldanud natuke kaalukamat kirjatükki, aga ega ost päris tühja ka ei läinud kuna pereringis on selline sihtgrupp ka olemas.

Ja saamegi veel ühe põhjuse, miks hunti kaitsta - gildisisene kisklus teeb shaakalil sissekolimise raskemaks. Kindlasti on see üks põhjus, miks shaakaleid veel nii vähe on.

H:Owl kirjutas:Kas see mälestus ikka on hetkel veel aktuaalne? Relvaseadusest ei leia ma kaliibri piiranguid rohken, kui piiramata tsiviilkäibes pneumorelva 4,5 mm.

Relvaseaduse paragraaf 20 (5) eriohtlikkusega relvade ja laskemoona kohta, mis teatab, et tsiviilkasutuses on keelatud tulirelvad, mille kaliiber on suurem kui 50 ja padrunihülsi pikkus suurem kui 12,7x99 mm ja 12,7x108 mm.

rixa kirjutas:Ma ei saa ainult aru, et miks te nii peenikese kaliibri juurde pidama jäite nagu 9,3? On ju veel .450 ja .500 jne?

Ei ole siin mingit "jne", kuskilt meelde jäänud, et .500 on max, mis eestis tsiviilkäibesse lubatakse.

Anti kirjutas:Midagi huvitavat on ka Browning Maral Hunter..

http://www.youtube.com/watch?v=okVQEoVT3-g

Kui sel relval oleks optika peal olnud, siis oleks kutil kulm ikka vääga katki olnud

andrus kirjutas:Vihm,meri,vesi,kusi,veri,higi........kõigega peab jahil kokku puutuma.

Selle peale ei oskagi muud kosta kui tsiteerida eesti filmiklassikat: "see on koht, kus peab endal ka raasike mõistust peas olema"

Ei tahaks kellegi valvsust hajutada, aga paanikat ei ole ka vaja külvata. Terashaavlid on korrosioonikindluse tagamiseks tsingitud või kaetud mõne muu korrosioonikindla metalliga.

draiwer kirjutas:See ülemine osa kuhu relv toetub,seda hoiab keskelt tikkpolt mis on mutriga fikseeritud alumise raami külge.Selle raami materjal on liialt õhuke ja toetuspind ülemise ja alumise vahel on väike ning paindub läbi ja on täiesti ebastabiilne.

Mina omal pukil, mille aastaid tagasi BH-st ostsin, fikseerisin selle ülemise osa ka teisest otsast 8mm poldiga jäigalt raami külge. Nüüd on ta jäik ja ei paindu enam kuskilt läbi, ainuke probleemne koht on nüüd need hargid kuhu relv toetub - ei ole võimalik relva korralikult fikseerida. Kui kellelgi on mingi hea nipp selleks, võiks jagada.

ninja kirjutas:Ostsin Tartust Clever T3 35 gr. SOFT STEEL moona nr. 3 (3,3 mm) Ubinaid oli seal 189 tükki seega 5,4 uba grammi kohta ...tina umbes 4,8 ühikut grammis..(12%kergemad)
Vaadates karbi alla avanes aga omapärane jutustus sellest et üle 4 mm terasubade puhul ei tohi kasutada full tsokki. Oli see siis terase tsoki kohta või tina tsoki kohta !?
Kahjuks hetkel pole karpi käepärast.

Palun loe veel kord 2. leheküljel Kaupo postituse manuses olevat artiklit ja kui 1x ei piisa, siis loe 2x veel.