Jääger-online jahindus foorum

Üllar Tamm kirjutas:Mehed, milleks oma pead mõtetu probleemiga vaevata? Kas teil pole siis pundis ühtegi metsameest, kes võtaks käsigepsu ja paar rulli eredavärvilist märkimislinti ning probleemsete kinnistute piirid looduses läbi jalutaks ja lintidega märgistaks
Käsigepsu täpsus ca 5 meetrit selleks suht piisav, võib ju eksimise varu väljapoole kiusupunni piire märgistada. See pole minu arust eriline kaotus, kui ajumees kümmekond meetrit kaugemalt kõnnib.

Keelu all olevaid kinnistuid võiks ehk märgistada kui neid on jahipiirkonnas paarikümne hektari tuuris. Aga kui on 1000ha piirkonnast, siis küll eriti ette ei kujuta, kes need ringpiirid läbi käiks ja lintidega märgistaks.
Minu arvates peaks kinnistu omanik ise oma kinnistu piirid selgelt eristatavaks teha kui ta soovib, et sinna ükski jahimees ei satu.

Nitritsoola paned sama palju kui on retseptis antud tavalise soola kogus. Nitritsoola sisse on juba vajalik kogus nitritit sisse segatud ning mingeid erisusi kasutamisel võrreldes tavasoolaga minu teada pole.

Ei tea kas rajakaamera 12V lisaakule on võimalik samuti mingi päiksepatarei paneel külge monteerida? Kust sellist vidinat otsida võiks?

pano kirjutas:mul sellin probleem ,et kaamera tabloo näitab ,et pilt on tehtud kuid kui mälukaart arvutisse panna siis on mälukaart tühi.

Äkki on siis pildid kaamera mällu salvestatud?

Mehed üle lombi on põhjalikult erinevate tootjate kaameraid katsetanud ja proovinud. Kui englismannide keel suus on, siis sealt saad palju kasulikku teada. http://www.chasingame.com/index.php?id=2
Siin ühes teemas oli juttu ka kaamerate pildistamise viivitusest peale liikumise tuvastamist. Seal lehel neid viivitusi kah katseliselt mõõdetud.

Meil õnnestus ühel hommikul näha soolaku juures 2+3 ilusat laia sarvega pulli... tuli peibutamise peale ja rapsis vihaselt käevarrejämedust leppa nagu nalja, no ca 40m pealt. Kuna sarv oli lai, siis ei raatsinud laskma hakata. Soolaku peal oli ka kaamera üleval ja ootus oli pulli pilte näha suur, aga pull soolakul polnudki käinud. Ainult lehm vasikaga oli seal kooserdanud.

A kust sa tead, et sa kopranõret tarbisid üleüldse?
Jahimees ajas ehk kohad veidi sassi, kust toda väärt kraami ammutada ja said hoopis mingist teisest toorainest tehtud eliksiiri...

Koolitus siis tulemas lõpuks:
Eesti Maaülikool korraldab koolituse
SANITAAR- JA HÜGIEENIKOOLITUS JAHIMEESTELE
Maht: 14 akadeemilist tundi auditoorset tööd (kahepäevane koolitus)
Toimumisaeg: 14. – 15. oktoober 2010 ( N/R )
Toimumiskoht: Tartu, Eesti Maaülikool, Kreutzwaldi 1A
Õppetulemus: kursuse läbinu on omandanud teadmised ulukite patoloogiast ja ulukite liha käsitlemisest pärast küttimist, kursuse läbimine annab õiguse peale küttimist viia ulukite esialgne kontroll kohapeal
Teemad ja päevakava:

14.10. (neljapäev)
10.00 – 11.30 Looduslike ulukite anatoomia, füsioloogia ja käitumine
Esta-Laine Nahkur, mag (vet-med)
11.30 – 11.45 Paus
11.45 – 13.15 Ulukite parasiidid, lihaproovide võtmine trihhinella uuringuks
Prof. Toivo Järvis, dr (vet-med)
13.15 – 14.00 Lõuna
14.00 – 15.30 Ulukite viirushaigused: Marutaud, Sigade gripp, Müksomotoos, Jäneste hemorraagiline haigus, lindude Newcastle’i haigus ja lindude gripp
Tiiu Saar, PhD
15.30 – 15.45 Paus
15.45 – 17.15 Jahiohutus
Prof. Toivo Suuroja, dr (vet-med)

15.10. (reede)
9.00 – 10.30 Looduslike ulukite liha turuleviimist reguleerivad looma- ja rahvatervist ning sanitaartingimusi käsitlevad õigusnormid. Hügieenireeglid. Ulukite lihaga ülekanduvad toidupatogeenid
Mati Roasto, DVM, PhD
10.30 – 10.45 Paus
10.45 – 11.30 Hügieenireeglid. Ulukite lihaga ülekanduvad toidupatogeenid
Mati Roasto, DVM, PhD
11.30 – 12.15 Lõuna
12.15 – 13.45 Patoloogilised muutused looduslikes ulukites: elundite degeneratsioon, vereringehäiretest põhjustatud patoloogiad, kelmete haigused, seedetrakti patoloogia, hingamiselundite patoloogia, lihaste patoloogia, bakteriaalsete ja viiruslike ning parasitaarsete haiguste korrale esinevad patoloogilised muutused, patoloogilise materjali võtmine laboratoorseteks uuringuteks
13.45 – 14.30 Patoloogilise anatoomia muuseumi külastus
Tõnu Järveots DVM, MSc
Koolituse hind osaleja kohta: 1400 krooni
NB! Koolitusele tulles palume võtta kaasa jahitunnistus.
Info ja registreerimine telefonidel 731 3275, 731 3175, 731 3174 või e-maili aadressil avayl@emu.ee
Õppekohale kõige lähemat öömaja pakub Torni Hostel:
Kreutzwaldi 52, Tartu
Tööpäeviti 9.00-16.00, tel. 731 3262
Valvelaud tel731 3263
e-post: Piret.Kytt@emu.ee
http://yhikas.emu.ee/hostel/
Koolitust korraldab
Eesti Maaülikool
Avatud Ülikool
Tel 731 3174, 731 3275, 731 3175
avayl@emu.ee
http://avatudylikool.emu.ee/
Kreutzwaldi 1A – 119
51014 Tartu

No huvi korral tuleks siis sinna Avatud Ülikooli avayl@emu.ee meilile saata oma sooviavaldus. Kui 10 huvilist kokku saab, siis võetakse koolituse korraldamine ette.

Viimasest sellisest koolitusest on jupi maad aega läinud, kas on ehk huvilisi, kes oleks antud koolitusese läbimisest huvitatud?
Et ülikool selle koolituse korradamise ette võtaks, oleks vaja vähemalt 10 inimest. 2 huvilist on hetkel olemas, seega võiks 8 asjahuvilist veel kokku saada...

baddmann kirjutas:Tekkis mõte, et selle asemel, et mõtiskleda "äkki ikka saaks ja julgeks ilma kaasaegse kontrollita" võiks hoopiski tekitada mingi andmebaasi tehisseede meetodil trihhinellaproovi teostamise kohtadest koos kontaktandmete ja asukohtadega, äkki isegi hinnainfoga. Vet.arstid, palun valgustage asjatundmatuid, kuidas me neid leiame ?
BM

Leidsin siin Vet. ameti lehelt ühe andmebaasi, kus on volitatud laborid: http://www.vet.agri.ee/static/body/files/580.Trichinella_ametlikud_laborid_seisuga05.04.2010.pdf

einstein kirjutas:Teised, mis esinevad ulukitel on külmaresistentsed ehk sügavkümikus ei hävine. Ärge eriti lootke metsea sügavkülmetamisele.

See tähendab siis seda, et võin suvalisel ajal võtta näiteks kontrolli jaoks sobiva tüki sügavkülmast välja ja viia kontrolli?

Mul on samuti aparaat paaril korral FULL kirja ette visanud. Aitab see kui kaartilt kõik kaustad ära kustutada. Tühja kaarti puhul aitas mul see kui paar korda kaarti aparaadist sisse-välja vajutada ja aparaati samuti sisse-välja lülitada. Põhjustest, miks aparaat nii teeb, pole siiani aru saanud.

Võimas ott jah. Kas sa mõõtsid käpalaiuse kah äkki ära, palju laiust oli?

Kuivatamisega peab natuke piiri kah pidama. Mul jäid mind mõne aasta edukalt teeninud Meindli saapad nädalaks radiaka peale kuivama ja kui siis ühel talvisel seajahi päeval need jälle jalga panin, siis pragunesid natuke päka liikumise kohalt ära. Ilmselt sai nahk liialt ära kuivatatud ning ei allunud enam paindele . Õnneks nad vett läbi ei lase siiski... Hooldatud ja vahatatud sai neid ikka korralikult ca korra kuus.