Jääger-online jahindus foorum

liivu kirjutas:kas keegi on ise teinud hanekujusid!ja millest olete teinud!mis materjaali olete kasutanud jne!
endal plaanis 50 tk teha alguse motlesin et makrofleksist kuid pole veel saanud teha piisavalt head vormi milles neid valmistada!
on kellegil head ja odavat ideed väljatuua!
tänan!

Luba Bighornetil Su mõtet nüüd edasi arendada.
Makrofleksist haned pannakse ujuma. Kuna Liivu asukoht on salastatud, siis küsin ühe lihtsameelse küsimuse, et kui Sa poolegi (50-25=25)sellest parvvest järelkäruga kohale vead ja ülesse sätid, siis kuhu need maha- või allalastud ülejäänud 25 kah paned. Või kui pöldu ülesse sead nad kõik, siis kas Sinu haned on ühe silmaga, et vähemat ei märka

Makrofleksist - st ainult ujuvad!
Aga neile on vaja ka mingid ankrud panna! Mina oma 22 -te "parditšutselatd" panen vähemalt 15 min ülesse ja mahavõtmise aeg pole oluline. Aga kuhu saak panna?
Isiklikult arvan, et vee pealt lastud pooled haned lähevad kadakatesse - kõrgjastesse , öiseks metssea- või kährikusöödaks.
Jäta teistele eestimaa jahimeestele kah misagist!

Kui ülemöödunud nädalal medemaal ülelendavast 8 - st hanest isegi koristatud kaera ja hernepõllust pudenenud herned avastasid (HERNED! no ma arvan et mingi 300-400m kõrguselt), olid nad lupsti maas.

Isiklikult tänan seda vana foorumikaaslast (no ei mäleta nime), kes siin õpetas haneparve vilistanma! (kui 10- st 9 sööb ja üks valvab - siis vilista - ja siis pane piki päid)! Täitsa toimib sunnik! Nii lihtne ja geniaalne see oligi! Ja kuna kaasas oli ainult poolmantel, jäävad kehad nagu kompud terveks. Naise poolt uksel higatud KIVI KOTTI, aitas kaa kindlasti.

Aga ärilistel eesmärkidel 50 hane tegemiseks tehnoloogiat saab ainult ehk ainult privast. Põldu torgatavad tehakse kartongist või plastist ja need on kokkulapitavad, teineteise sisse käivad!
(vaata venekeelseid saite).

bighornet kirjutas:

jorr kirjutas:Arvn tõesti,et neid 3-5 hrulisi ei puutuks aga ülevalt nõue,et peale kahearulise, tuld.Üldises plaanis aga põtra vähevõitu meil.Mõmmik saatnas.

Vabandust, Jorr, aga mida see mõmmik nende pullidega praegu , septembris, või enne seda tegi? Aru ei saanud.

No ma annan siis ise selle vihje oma küsimuse põhjustamise kohta. Sügisel enamuses karu suurt lihajahti ei pea.
Üles leidsin näiteks üldlugemiseks selle: http://jogu.pri.ee/karu.html

Kuigi pikki aastaid käib mu elu õlg-õla kõrval ottidega, hakkasin alles 3 aastat tagasi põhjusega neid tõsisemalt kõõritama. Väheseid loomi hundile lisaks, kelle junni ma saapaninaga ikka uurin. Ja aina põnevamaks asi läheb!

Suht kuiva suve tõttu on põder veel ikka paika loksumata. Ei olnud kevadistki öökülma (mis tammed ikka 7-8 m kõrguselt mustaks võtab) ega pole nüüdki õiget olnud (mis see 0 C kuni -1 C ikka kohati on?), ja see mu arust see paarumise eelmängki pooleli jäi.
Eelmise nädala viimased nisu-kaerapõllud panid menüü tal marja ja raibete peale.
Ja see raibe, ka jahipraagi raibe, on nii-iii magus talle, et ei hakka ta suure pulliga jändama! Ega pull ole seasöötmise koha peal olev ettevaatlik väikeste nunnudega emis!
Ja kas seal Tartumail siis neid karumetsi tõesti niipalju on? Mujal Eestis on nii palju raiesmikke juba, et äkki vahetabki massiliselt asukohta.

Need on minu tähelepanekud. Äkki oskab keegi spetsialist veel miskit täpsemat arvata-öelda.

jorr kirjutas:Arvn tõesti,et neid 3-5 hrulisi ei puutuks aga ülevalt nõue,et peale kahearulise, tuld.Üldises plaanis aga põtra vähevõitu meil.Mõmmik saatnas.

Vabandust, Jorr, aga mida see mõmmik nende pullidega praegu , septembris, või enne seda tegi? Aru ei saanud.

..no olen ka metsaomanik,, potipõllumees, kalamees ja jahimees, nalja ja naistemees, ja saatana silmamuna, mesipuid mul kaa....

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 2392&com=1


...KUHu MINA NÜÜD SELLE KAHERAUSE TORUD PEAN TORKAMA? ja tuld andma.
(nagu artikli kommentaarides soovitatakse).

Mis sest postimehe artiklitest, kui nüüd õigel ajal, kui komme rohkem koguneb, nokk lahti teha õige teema puhul, sest nett on ükskõik mis trükistest loetavaim, ja korraga, nagu üks mees teemas "üks lugu postimehes avaldamiseks" , arvas. Juhus nüüd kohe ise ukse ees

jorr kirjutas:...,siis need kahe järglasega loomad oleks vaja kõigepealt maha võtta.On tavaline(aga metsas kindlaid reegleid polegi),et kahe ja enam järglasega loomal nagu kits ja põder ,on teine või kolmas järglane tavaliselt kehvapoolne ja isegi väiksem.Ning tihti ei pea ka ema juures talvekarastusele vastu ja hukkub kergemini.Kui nüüd tugevat ja tervet loomaliini soovime metsas näha siis tuleks need äbarikud kindlasti ära korjata.Ka see,et üksik noorloom talvel ilma emata kindlasti hukkub,pole päris õige,tugev noorloom elab talve ka üksi üle..

Jorr, Sa oled üks tore jutuvestja, aga ära päris jama kaa aja.

Mis see Su jutu mõte ikka on siis lõpuks. Loe ise oma postitus enne klikkimist kord üle, ehk leiad iva ülesse.
Kui jutt käib 2 tall-vasikaga emasloomast, siis
Tsiteerin: "...teine või kolmas järglane ...kehvapoolne....Ning tihti ei pea ka ema juures talvekarastusele vastu ja hukkub kergemini.
...jne...jne....

Ja siis edasi jälle: ...."... et üksik noorloom talvel ilma emata kindlasti hukkub,pole päris õige,tugev noorloom elab talve ka üksi üle.".

Kes siis lõppeks see väeti siit jutust on? 2 tallega ema , kel on tugev järglane või kes siis?
Kas 2-3 (3 on ikka haruldus ju suhteliselt ja talveni neist üksikud kasvavad, jääb kohe 2 alles). 3 Üleskasvanud järglast ON HARULDUS! (mitte poegimisel).
Ja pikka kehtivat reeglit pole. Aastate tsükliga kõigub röövloomade arvukus. Aastate piires kõigu talve karmus. Ükski SÜNOPTIK ei ennusta SUL LUME PAKSUSTT JA PAARINÄDALAST PAKAST ETTE jahihooajaks! Siis kui vaja oleks.

Kuidas Sina selle selektsiooni oma esitatud andmetega optikas ja nimetissõrmega paika paned? Kus Sa võtad , et see 1 tallega- vasikaga on parem kits-või - lehm , kui 2-ga. Kas hunt -karu- ilves on vahepeal puhtalt mustikate peal elanud või? No vaata ise, mitu kitse see poegadega ilves napsab.
Ma eeldaksin, et pika jahipraktikaga jahimees ei tee sellist lahmivat üldistust. Kui üldistada asi reegliks, siis tuleb vaadelda ikka selle paari kitse või lehma järglastega elulugu, mis neist sai.. Paar aastat järjepanu. Sest näiteks kits on eriti püsipaigaga.
Mina nii küll hoopiski ei järeldaks ja ..
Pane Jorr nüüd kõrva taha! Ilves on esimene selekteerija ja ei söö ta neid ühti.
Mitte talv. Talve karmiks ajaks on asjad ikka juba paigas. Edasi on looduse järelkaja.
Loomade sooline tasakaal ja selektsioon kõigub Eesti piireski kõvasti. Seosed ja põhjused on hoops keerulisemad ja ka nende tagamaad.
Mis siis muust rääkida?!
Kuula näiteks lisaks ka mõnda üksikut metsatalus elavat vanaprouat (mitte jahimeest), kes ka aastakümneid metsloomi jälginud ja nendega koos sõralikult elanud. Too ütleb täpselt, kuhu kotti või kõhtu (Seene-marjametsas jääb ikka miskit alles) üks või teine TEMA LOOMAKE kadus. Üllatavalt huvitav andmepank lisaks ,uurimustööks muideks, noortele looduseuurijatele.
Reeglina, kui huku põhjus on näiteks ilvese küüned, jääb võitjaks kari, milledes on rohkem, kui 1 kõrvapaar ja närvi-erk. Vahel ei aita ka see.
Ja eks vaata, kuidas nüüd terjerite ja muu skiso - hasartkoertaega nende juba tiinete kitsede stressile looted kevadeni vastu peavad, peale ajujahti.
(isklikult olen muidugi seadusemuudatuse ettepaneku poolt, hooajaliselt 2- 3aastat).
Siin pole selekteerimisega miskit pistmist. See on otsene massiline arvukuse allasurumine. Lühikesed pulksarved kaa vähemaks! Ja nii seda teha tulebki, mitte pasatõbe oodata.

Ega sellist ilusat rohelist möödunudaastast rikkumata taliorast enam tule, mis tänavuaastased loomad ületalve aitas. Mäletate jõulude- ja vanaaasta vahelist mahedat ilma , lumelagedad põllud loomi lademetes vitamiine vitsutamas, viimne kui kitseräbal elas selle talve üle. Edasi jäi kevadeni vaid mõni kuu. Keegi ei rääkinud hukkunud kitsedest. Või oli kusagil?
Ole Jorr hea mees, väike palve, ära igat teemat ja vastust niisama tühjalt ning suusoojaks komenteeri.

Sitalt pikk jutt sai. Aga noh. Ehk see-eesti piisavalt arusaadav.

Olgu nende optikate või nenede jalgadega kuidas on, aga ma küsin veelkord visa jonnakusega nagu juba eelnevalt: MIS SEL VANGUARDIL KELLELGI JUHTUNUD ON

Ma ei küsi Tikka kohta. Kui see oli öeldud suusoojaks, siis nii öelgegi, et mõte oli muus. Selline inf peaks olema ikka tõsine inf.
Siinmeeste tarbijapraktika on Vanguardidega enamusel küll üsna õbluke ja kui keski miskit kommenteerib sellises riskantses teemas, siis sõna olgu ikka asja eest, mitte a`la "vot vaat kui vanaisa mul ikka paugu pani, siis naabri Sass pani uisuga kohe Gotlandi poole minema - uut toru tooma, tal suveks luisud käiad niikuinii otsas ".

honkomees kirjutas:

bighornet kirjutas:...
Lao kautsion letti, vaata tehase poolt kaasa antud proovilaskude lehte (3 paugu leht)ja käi tiirus ära. Milles probleem?

kui omale tikkat ostsin, siis küll mingit proovilaskude lehte kaasas polnd, kas ka W. on?

On küll. Tehasepoolne. Ja täpselt nii ta mul toksibki, kui enda käsi ei võdise.

bambino kirjutas:üks asi, millele tasub tähelepanu pöörata, on varuosade saadavus ja kiirus. On suur vahe, kas vajalikku juppi hakatakse Soomest või Usast/Jaapanist tarnima...

Kas jutt käib ikka "peugeotist" , et varuosade juppidest räägite. Ehk on nii, et jagaks siis keegi kaa nende varujuppide vajaduse põhjustest miskit? Mis siis juhtus Kas ülelaadimine või?

Artikkel rõhutab ju üheselt, et Vanguardi disainil on nagu on, kuid kogu rõhk on pandud ohutusele ja vastupidavusele. Tikka puhul on miskit kuuldud, kuid mis selle Vanguardiga oli?

Kui saladus pole, mis kaliibrist ikka jutt üldiselt? Tehke asi konkreetsemaks, ega see anonüümne müügimehe jutt aita.

Fooniks kirjutab, tsiteerin: .. pole ju võimalik lasta....??? pole veel kohanud poodi mis võimaldaks relvast eelnevaid laske teha.

Lao kautsion letti, vaata tehase poolt kaasa antud proovilaskude lehte (3 paugu leht)ja käi tiirus ära. Milles probleem?

kult kirjutas:Ehk on abi,kui mesinikult tossulõõtsa ühes võtad

No milleks? See kärbes kasu ainult toob! Sest kui lõppeks pühapäeva öösel koju jõudes kõvemad tropid teed ning voodisse prantsatad ja esmaspäeva hommikul lõhnakahtlusega oma sõiduvahendist loobud ja pead ühistranspordis püsti sõitma, siis märkad kohe , et sinu ümber seisvad daamidki ebalevat istekohtadest loobuvad, sest märkavad su riietest ja juustest hordide kaupa väljaroomavaid, minevikust tuttavlikke olendeid nähes , silmadki Sul veidi paistes ju, ikka see va .... (no vaevalt neid tiibu keegi märgata oskab )
Ja ongi lai istumiskoha valik garanteeritud.

villuvih kirjutas:Otsisin ise ka hiljuti foorumist weatherby kohta infot ja räägiti Kaupo Kindsigo lasketestist ja kommentaaridest, mida mina ei leidnud, kui keegi leiab palun pane siia viide.

No mis sellisele küsimusele, et kas Peugeot on teisem kui Opel (no üks näiteks Peug-207 1,2 liitrit ja 54 hj HD-i ja teine Antra Cosmos 3,2 liitrit ning 227 hj +automaat ) olekski vastata?!

Ma selgemalt koos näitega küsida ei mõista. (Kaupo hindas näiteks üht püssi neist kõrge hindega just ilusa mustriga pähklipuust kaba tõttu )
On tõesti mõnusam käega silitada ikka Pamela Andersoni naturaalsemat, kui mõne mannekeeni kunstrinda
Aga ülejäänu? on nii mõnelegi näiteks olulisem või kuidas !?
Paluks ikka konkreetsemalt.

http://www.chuckhawks.com/rugged_vs_refined.htm
Kui näiteks ise selle läbi uurid, saad pooled küsimused omale selgemaks.

Edasine oleneb ikka laskja pulsilöökidest

Feen kirjutas:Taimeriigist tähelepanek... õunu on ropult palju, enamasti siis ka talv külm olnud. Seda ka, et tammetõrud on nii jämmedad, et kohati lõhki paisunud. Selline ilming oli viimati mingi 6 aastat tagasi (või oli kauemgi), kui 1 tõsiselt külm ja pikk talv oli.

Äkki on tamm saanud korraliku sapsaka vihma ja nüüd paisutab viimasel hetkel oma viljad suureks?

Ja veel üks tähelepanek: asulavälistel teedel näen ma tihtilugu õhtuhämaruses suusakeppidega noori neide trennimas, helkurvestid üll. Neid kohtab küll üksi, küll kahekaupa. Kui nad suusad kaa alla panevad, siis tuleb kindlasti lumerikas talv

No pääsukeste parved on praegu ikka jõgede- järvede ja mere roostiku kohal ja hulgi, ka eile õhtul 8 ajal, ei kao nad kunagi enne septembrit. Tõmbasid korraks külmade ööde aegu veekogudele lähemale ja kõik. Söök ju jõgede kohal ja kõrkjas! Küll nad varsti tagasi lagedale tulevad uuesti.
Aga vaadake tavalisi putukaid! Kapsaliblikaid ja muid sügissöödikuid nagu polegi. Sokul-kitsel karv on aastate lühim ja kesisem miskipärast. Pooled talled aga hallid
Reede õhtul tegi põdrapull 21. 45 ajal oma tervelt 15 min ohkimissoolo juba ära (31 aug!)
Mina jälgin hoolega oma emandat, et millal ta oma kasuka küljes olevatest koidest rääkima hakkab, siis hakkab tavaliselt tõesti jahedaks minema. Praegast pole veel kõssanudki

Masinaehitaja küsib Teilt: kas on Teil üksainuski positiivne kogemus mingisugusegi hiinakaga viimase 15 a jooksul

Isegi spiraalpuuri saba keerab sõlme; igasugu mutrivõti käib vinklisse.
Kasvõi tühipaljas hiirelõks käib plõks pilbasteks!? Või kogu müüdav el. tööriistade pask. Või nagi seina panemiseks? Kommentaar tuleb näidete järeldusest - sh...tta toodavad ja nälga küll kustutavad, kuid...
Ei taha kedagist maha teha ega solvata, kuid majanduses on rusikareegel - Salamanderkingi ikka odavalt EI SAA

Endal on vaid üks kustumatu hea mälestus 67 a ostetud hiina taskulambist! (ja hiinlaste saunarätikust).

Kuidagi sümmeetriline 5 - triibuga arm!? Ja rabatud veel tagantpoolt.
Tea, kas peale põdrakärbse püüdmise mõnel loomal saak käest libisenud?
Küüniste haardeulatus annab mõõdu välja küll.