Jääger-online jahindus foorum

Jah, Alavere kandis oli küll! Ja minu teada käis karu seal maiustamas isegi kahel kevadel järjest. Ja aiapidaja rääkis, et loodusest kinnipüütud siga ei pidanud seal kinnises aias kaua kestma!
Nii et omajagu jama selle aia pidamisega. Viimast seisu kahjuks ei tea.

Sarvik kirjutas:*kui hommikul värske lumega läheb kaks tiimi piirama kahte piirkonda mille vahe on ca 25...30 km ja mõlemad saavad hundid piirdesse......aga hundiuluuuria seepeale arvab et tegu sama karjaga....no andke andeks...aga...

* kui hundiuluuurija käib hundijahi sabas koos tema poolt kutsutud keskonnainspektoriga....no andke andeks....aga....

Ei saa nüüd aru, kas see "hundiuluuurija" on heatahtlik või pahatahtlik, aga minge ja uurige (kogege) ise seda hundiulgu. Minuteada ainuke loom meie metsades, kes suhtleb inimesega vabalt (jätame kiimas põdrapulli välja)
Minu jaoks ületab igasuguse jahielamuse kui hunt ulub mulle vastu ja ei pea paljuks kogu perega vaatama tulla, kes ma selline olen.

Peaks vist siinkohal täpsustama, et sadu kilomeetreid jalgsi (suuskadega), autoga... ei hakka valetama, aga väga palju.

No kindel on see, et need 8,5,6,2-sed karjad kohe kindlasti koertest söönuks ei saa. Ja kui väidad, et kitsi ja sigu on metsas "nii et tabab" , siis on järeldus ainult üks-tegelikult on hunte palju vähem kui jälgede järgi lugeda võiks!
Kord aastaid tagasi piirasime lippudega sisse väga suure maa-ala ja kõige kogenumad jahimehed väitsid, et piirdes on kaks karja (10...12 hunti). Jaht käis vist kolm päeva, tabati 4 hunti. Mida aga polnud, see oli teine hundikari. Vaat nii on nende jälgede lugemisega. Olen teinud hundiluuret sadu kilomeetreid ja lugematuid kordi ajus neil järgi vantsinud, nii et tean, mida räägin.

Ja "jorr", on jahimehi, kes väga hea meelega hundijahti peaksid, vaatamata sellele, et see on raske. Kui neid (hunte) vaid oleks küttimiseks piisavalt!

kuro kirjutas:Pole huntide vastane, aga nende arv peab olema optimaalne. Kui oled jahimees, siis saad aru, et ükski jahiuluki populatsioon ei talu sellist huntide arvukust.

Ei oma täpset infot, aga kindlasti pole huntide arvukus praegu suurem kui 200. Mitte ammu oli aeg kui kütitud huntide arv aastas ületas selle numbri. Ja ei juhtunud midagi hullu... tõsi põdravasikaid oli vähe ja metssea põrsal ehk ei õnnestunud kesikuks kasvada.
Praegu on pigem sõraliste populatsioon liiga suur ja inimese jaoks kahju teevad nad täpselt sama moodi- maha tallatud viljapõllud, ära söödud metsakultuurid... ja nii mõnigi koer leiab lõpu metssea kihvade otsas. Aga selle kõik annab jahimees andeks, sest vastu saab ta liha, mida ta aga kohe kuidagi hundiga jagada ei taha!

kuro kirjutas:Meil hundid liikumas. Jälle viiene kari. Naabrimees tabas kaks hunti, sellel aastal kokku kolm. Mõlemad isad:üks kaalus-38,5 kg ja teine tõsine tegija-50,3 kg. Homme veel võimalus ja üks luba veel. Meie maadelt kokku lastud 6 hunti. Võib ainult ette kujutada, millist kahju nad oleks tekitanud!!

Milles see kahju seisneb!? Sööb jahimehe eest rasvase põrsakese ära? Kui natukene mastaabsemalt mõelda, siis sellist kahju, mida inimene loodusele tekitab, ei suuda ükski hundikari!

Kes oskab kommenteerida? Kui palju selliseid jahimeeste käes on?
Tegu siis 20 kaliibrise, 1-raudse, aga lukuga püssiga (vene). Üks padrun rauas ja kaks magasinis.

Kopeerisin ühe vana jutu:

Küsimusele (metsamoor)

Kas mõistel "puudulikud põlvnemisdokumendid" on ka ametlik definitsioon või tõlgendab igaüks nii kuidas oskab? Tegelikult on ju võimalik iga asja vaadata erinevatest vaatenurkadest.

Vastab EJTÜ

Pean häbiga tunnistama, et olin selle õnnetu termini "puudulikud põlvnemisdokumendid" sünni juures ja tean täpselt, mida me tookord mõtlesime. Mõtlesime just seda, mida siinsamas eespool juba öeldud on - need on tõudokumendid, mida Eesti Kennelliit ei tunnusta, s.t. FCI süsteemi välised dokumendid.
Kuna tagantjärele on paraku ilmnenud, et terminit annab mitmeti tõlgendada, siis tuleb asi ilmselt üle vaadata ja teha vajalikud terminoloogilised parandused. Kui aus olla, siis sai parandusettepanekuid tehtud kohe peale määruse väljatulekut. Paraku on need muude - ilmselt olulisemate asjatoimetuste tõttu jäänud seadusandja poolt tähelepanuta.
Aga arutelu näitab, et peame teema uuesti üles võtma.

Ja vastus minu päringule:

Suhtlesin selle jahikoerapassi määruse väljatöötamise ajal väga lugupeetud keskonnaministeeriumi inimestega ja mulle tehti selgeks, et termin "puudulikud põlvnemisdokumendid" lülitati määrusesse just selle pärast, et saaks jahikoerapassi väljastada ka nendele koertele, kelledel sõna otsese mõttes on põlvnemisdokumendid puudulikud, kuid kes vastavad tõutunnustele ja läbivad edukalt jahikatsed!
Ja on olemas isegi sellekohane kirjalik teade!

Jääb vaid üle imestada kuidas EJTÜ kõneall olevat terminit tõlgendab.
"Puudulik" saab teemaga seotud kontekstis tähendada ainult osade või kõikide põlvnemisdokumentide puudumist !!!

Felis Lynx kirjutas:Endal on 1 väga vähekasutatud komplekt müüa ( garantiiga), kui kellegil huvi annan hea hinnaga ära.

Mida see komplekt endast kujutab kui veel on müüa!?

No sai see pesa igasuguseid abivahendeid kasutades maatasa tehtud.
Need, kes ellu jäid ehitavad juba hoolega uut.
Mahalõhutud pesas oli kolm ca 15 cm läbimõõduga kärge. Kui need lahti urgitsesin, siis ühest ronisid välja juba tolli pikkused vapsikud, teise oled vist vastsed.

Et siis need kuradima vapsikud on endale hea koha leidnud, kuhu pesa teha.
Ehk on mõni hea nipp, kuidas nendest lahti saab!?

Niipalju siis seadustest!

Jahiseadus ütleb:

§37. Jahikoerapass

(3) Jahikoerapassi saamise nõuded, taotlemise ja andmise korra ning passi vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.

(4) Jahikoerapass on nõutav ainult jahikoeraga jahipidamise korral.

Määrus ütleb:

§ 7. Jahikoerapassi andmine

(2) Puudulike põlvnemisdokumentidega koerale võib anda jahikoerapassi ainult jahikatse alusel.

Aga määrus ei toimi! Nii et pole mõtet soovitada!

Võib-olla ma pole kõikidest asjadest õigesti aru saanud, aga minuteada piisab ka jahikatsest. Laikaga metsseale on see igatahes päris vahva!

anne kirjutas:

metsamoor kirjutas:Kas mõistel "puudulikud põlvnemisdokumendid" on ka ametlik definitsioon või tõlgendab igaüks nii kuidas oskab? Tegelikult on ju võimalik iga asja vaadata erinevatest vaatenurkadest.

Pean häbiga tunnistama, et olin selle õnnetu termini "puudulikud põlvnemisdokumendid" sünni juures ja tean täpselt, mida me tookord mõtlesime. Mõtlesime just seda, mida siinsamas eespool juba öeldud on - need on tõudokumendid, mida Eesti Kennelliit ei tunnusta, s.t. FCI süsteemi välised dokumendid.
Kuna tagantjärele on paraku ilmnenud, et terminit annab mitmeti tõlgendada, siis tuleb asi ilmselt üle vaadata ja teha vajalikud terminoloogilised parandused. Kui aus olla, siis sai parandusettepanekuid tehtud kohe peale määruse väljatulekut. Paraku on need muude - ilmselt olulisemate asjatoimetuste tõttu jäänud seadusandja poolt tähelepanuta.
Aga arutelu näitab, et peame teema uuesti üles võtma.

Suhtlesin selle jahikoerapassi määruse väljatöötamise ajal väga lugupeetud keskonnaministeeriumi inimestega ja mulle tehti selgeks, et termin "puudulikud põlvnemisdokumendid" lülitati määrusesse just selle pärast, et saaks jahikoerapassi väljastada ka nendele koertele, kelledel sõna otsese mõttes on põlvnemisdokumendid puudulikud, kuid kes vastavad tõutunnustele ja läbivad edukalt jahikatsed!
Ja on olemas isegi sellekohane kirjalik teade!