Jääger-online jahindus foorum

See küsimus huvitaks mind ka. On palju arvajaid, aga kuidas lugu aretajate arvates on!? Ise arvan, et laika ei pea ründama, ka mitte siga.

Tundub, et Kolevoll peab silmas mind. OK! 25 aasta jooksul pole tõesti magava loomaga kokku sattunud. Mis aga puutub küsimusse, siis sel ajal kui tegin oma esimesi jahikäike, oli levinud arvamus, et magavat looma ei tulistata. Ja see on nüüd ka minu arvamus.
Piiri eetilise ja mitte-eetilise jahi vahele, on küll väga raske tõmmata.

kult kirjutas:Mis te mehed vaidlete ,võimalik ,et mees on elus ühe v paar looma lasknud ja need ka tabanud ning ongi 100%mees
Kivi kotti!

Nii on !
Kunagi täitsid mõned mehed riigi plaani ja päevas kolm põtra ja hooajal 30 põtra oli tavaline. Loomulikult tuli siis sisse ka apsakaid.

Hm !
Oled ise 100% mees !?

Aastaid tagasi üks mees "pistis noaga" mitu korda üle põdra ja kuna koerad said teise loomaga ajust välja, liikus kütiliin uutele positsioonidele. Kui lõpuks aju lõppes, polnud esimesest loomast muud alles kui mitu m2 punast lund. Kohe algas jälitamine ja kuna lumi oli maas, polnud seda alguses üldse raske teha. Kui maha oli kõmbitud ca 5 km, muutus asi juba nutuseks. Vere märki enam polnud ja lisandus ka hulgaliselt teisi jälgi. Täiesti kogemata jalutas see põder ette samale mehele... Vahemaa oli linnulennult 7 km.

Käige koeraga metsas, siis pole probleemi, et magav loom muret valmistab. Ja kui koera pole, minge metsa siis kui loomad ärkvel on!

No ja kui käibki ära, siis tark koer leiab ikka kodu tee.

Kindluse mõttes annan ikka tuld kuni loom liigub. Seda, kas on veel vaja tulistada, arvuti taga või loengut pidades, noorele jahimehele küll selgeks ei tee. See tuleb ikka aja pikku. Ja kui harva metsas käid, ei tule kunagi. Eelkõige tuleks noorele jahimehele selgeks teha tõde: "kiirelt kukub, kiirelt läheb". Oi kui palju elukaid on niimoodi ära läinud, ka kogenud jahimeeste käest.
Seda kuidas loom peale lasku käitus, näeb kõige paremini kõrvalt vaataja. Ise ei pruugi seda tähele panna. Matsu kuuleb ka hästi alles siis kui distants on 100 m või rohkem.
Mis vene jahimeeste kogemustesse puutub, siis on mida õppida. Laika ka ju sealtkandist pärit!
Aga muidugi, kogemusi saab jagada ainult see, kes palju metsas käib.

tony kirjutas:Ennekõige tagab korraliku jahitulemuse luure.Kui on 2 ja enam kesikut pundis siis suure tõonälisega on tegu emistega. Üksik kesik on siiamaani kult olnud. 4 aastat tagasi lahkus viimane emiselaskja.Vahepeal emiseid kütitud pole.Mis puutub noaga võtmisse siis ennem võiks püssi koju jätta kui noa.

Kas siis metsa ei lähegi kui tegemist karjaga ja mitu kesikut pundis? Kui lähete ja koerad võtavad ette kesiku, kas siis jääb pauk tegemata? Kuidas te koerad kätte saate kui need kesikut ajavad?
Miks te tornist ei lase? Hea binokliga eristab kultkesiku ära küll.
Üks... !

Suvel sai tubli koeraema maha hulga kutsikatega. Esimesed 2 viidi ära 5 nädalaselt ja kui uus peremees vaatas kutsikate hambaid, hindas nende jooksu stiili, kehitasin mina õlgu, ega osanud ohhi-nohhi öelda.
Lõpuks jäi kätte kaks kutsikat, kusjuures ühte neist polnud ma kordagi haukumas kuulnud. Kaalusin ilmatu aja, kuulasin ka abikaasa arvamust ja jätsin kutsika endale.
Ta ei hiilanud absoluutselt mitte millegagi. Aga nüüd, kuue poole kuuselt, on ta metsas nagu vana tegija. Muidugi mängib suurt rolli õppimine ema kõrvalt.

Kaks vene-euroopa laikat. Pean neist rohkem lugu kui l.-siberlastest.
6-kuune kutsikas on metsas juba väga tragi. Sigagi juba eest lastud.
Enda maksma panekust niipalju, et ainult "präänikuga" raudselt ei saa- vahetevahel tuleb ka "piitsa" anda!
Kui peremees meelitab koera pool tundi autosse, siis on see ikka väga jama!

Kasutan juba paar aastat püksikummi külge õmmeldud lipukesi (ca 5x5 cm) Hea lihtne koerale kaela panna

Sain nüüd ka asjale pihta!
Kahju, et tuleb "ajaja" tiitel varsti loovutada. Jahil olen ka põhiliselt ajaja, huvitavam ja soojem kui kütiliinis konutada.
Varsti saab ehk üle hulga aja jälle ka hundi ajusse. Väga huvitav on nende loomade tegemisi metsas jälgida.

No ei ole laika ülesanne looma füüsiliselt kinni hoida. Põtra näiteks "hoiab kinni" koer, kes tiirutab haukudes 10 m kaugusel ümber põdra ja lähemale ei lähe. Seaga on põhimõtteliselt sama asi
Noaga sea hukkamine on koerale väga halb eeskuju. No mida õpib koer kui peremees sea otsas on ja verd laseb. Tulemuseks on agressiivne koer ja tihedad arstivisiidid.

Kippus ka noor vene-eurooplane kitse ajama. Sain ühel korral kitse ja koera vahele, ütlesin koerale kõva häälega paar sitta sõna ja asi oli kohe koeral selge.
Üldiselt on nii, et arukad koerad saavad aru mida nad tegema peavad ja kui looma eest ära ei lase, saavad aru, et pole vaja ajada. Isegi põdraga pikalt ei jända kui jaht mõnda aega läbi on.