Jääger-online jahindus foorum

Kas jutt käib RS punktist, et kriminaalkorras karistatul tuleb relvaluba kehtetuks tunnistada? Villu tegi kaebuse, et see ei ole õiglane. Üks asi on, kui mingil korrarikkujal või märatsejal võetakse relvaluba ära, aga lihtsalt suli või sahkerdaja ei tarvitse ju olla relvaomanikuna ühiskonnaohtlik, seega peaks RS siin vahet tegema või jätma võimaluse kaalutluseks. Riigikohus leidis hiljaaegu, et see on tõesti nii.

Mul on see komplekt olemas.

Täielik suveriie. See veekindel kiht on ka selline, et... noh jah. Jopet ei ole ma palju kandnud ja see ikka veel kergemat sabinat peab, aga pükse on mitu korda loputatud ja ei pea midagi. Igatahes vee-, nõgese- ja sääsekindel ta küll ei ole. Selle eest on suvel kuuma ilmaga hea lahe ringi liikuda. Jopet siis muidugi ei kanna. Halba ei ütle, aga talvine ta nüüd küll ei ole.

Tänud vastamast! Ma ei teadnud hindadest midagi, muud kui et 22LR on odav (ise siiamaani sileraudse mees). Võrdlesin nüüd kõikide levinumate padrunite hindu, vahe on suur jah. 22WM ja HMR 2-5 krooni, 222Rem 5-20 krooni. Eks ta jah, vanasõna ütleb ka, et enne guugelda, siis ütle...

Rääkige õige lollile, mis on ääretulepadruni eelis. OK, 22LR-st saan ma aru, hea odav ja vaikne märki lasta ja vareseid taga ajada. Ja selge see, et tõsisemaks värgiks on ta nõrk. Aga muud kaliibrid ja padrunid, nagu nimetatud 22WM või HMR? Kui leaksime mõne, millel joulesid piisavalt on, siis miks eelistada sellist ääretulepadrunit mõnele väiksemale kesktulepadrunile (222Rem vms), mis oma leviku ja universaalsusega peaks ju etem olema? Ja ma ei räägi siin kollektsionäärist, kellel peavad olema kõik saadaolevad kaliibrid kapis ja kes neid ka kõvasti katsetab. Räägin lihtsast jahimehest. Kuidas teda ahistab ääretulepadruniga seotud piirang?

Igaks juhuks veel. Hästi aeglaselt ja kaks korda...

Lp Võhik!

Idee on Sul hea ja kahjurulukite hävitamine on ka minu meelest hea mõte (ämmal on täna leinapäev: rebane käis öösel kanadel küla peal... )
Kui tsiteerida klassikuid, siis mõõganeelajaks saamiseks tuleb alustada noorelt ja neelata nööpnõelu. Sellegi poolest ei ole käi ulukite harvendamine selliste meetoditega, nagu omal ajal pioneere igaks elujuhtumiks kasutati: põllul viljapeade ja kartulite järelnoppimine, kartulimardikate korjamine, vanainimeste üle tee vedamine. Sest:

1. Jahipidamiseks on vaja natuke midagi teada ka. Selle tagamiseks käiakse kursustel ja soovitavalt ka vanadel spetsidel sabas, et midagi meelde jääks. Kui jahitunnistus käes, ei keela keegi päris relva soetamast, sellist, mis nii varese kui põdra maha võtab.

2. Mis võiks küll olla põhjus, et isegi spordikaga rebast lasta ei lubata? Tõenäoliselt tema väike võimsus. Kahtlen, kas on olemas spordikast (s.t. 22LR kaliibriga vint) võimsamat õhkrelva. Kui ongi, siis on see kindlasti juba relvaloa alusel soetatav, mistõttu loe veel p.1 lõppu.

3. Kui Sinu idee läbi läheb, siis kardan, et rebaste arvukus suureneb, kuna need pisikeste jahimeeste poolt õhukaga siniseks lastud tagumikuga rebased ei lase ühtegi puupead päris püssiga enam kilomeetri kaugusele ka mitte.

4. Kütiliinis käimine ei ole kohustus. Samas, kui kohalik jahipäälik on nõus Sulle väikeulukiloa välja kirjutama, peab ta teadma, kas oled usaldusväärne ja omaette toimetamise soov tuleneb tõesti kaasasündinud inimpelglikkusest (mida näitab vahel ka võõraste peale urisemine, nagu eelnevatest postitustest näha) või on hoopis plaanis vaikselt tegutseda, kui teised ühisjahti lähevad. Nii et tuttav pead Sa neile puupeadele ikka olema.

Selles mõttes olen isegi nõus, et näiteks varese ja rästa puhul võiks mõni muudatus kõne alla tulla.

Jätke nüüd linna- ja maamehed üksteist maha tapmata. See on see eestlase komme hoobelda sellega, kellel halvem elu on...

Asjast ka. Lugesin läbi eelnõu ja ka viimase volinike koosoleku protokolli. einoh, hea, et kellelgi on natuke mõistust ka (volinikke mõtlen) lollustele vastu astuda. Tean, kui lootusetu tegevus on Talijärvega vaielda, volinikud tulid olukorrast auga välja.

Täna tuli meiliga järgmine läkitus:

Eesti Erametsaliidu pressiteade

06.05.2010

Jahiseaduse muutmine tuleb lõpuni viia

Keskkonnaministeerium, maaomanike esindajad ja Eesti Jahimeeste Selts on koostanud Jahinduse arengukava aastani 2013. Selles kavandatu ellu viimiseks vajaliku Jahiseaduse eelnõu ettevalmistamisega on pooled tegelenud 2009. aasta algusest ja kompromisside tulemusena jõudnud eesmärgile väga lähedale.

On äärmiselt kahetsusväärne, et ka Eesti Jahimeeste Seltsi juhtkond on Jahiseaduse eelnõule ja partneritele ettevalmistamise viimases etapis selja keeranud ning oma retooriliste avaldustega edasised läbirääkimised sisuliselt välistanud. Ilma esindusorganisatsiooni osaluseta jääb jahimeeste huvide kaitsmine sisuliselt jahimeestest maaomanike kanda.

Erametsaliit soovib koos keskkonnaministeeriumi ja teiste Jahiseadusest huvitatud organisatsioonidega eelnõu koostamise lõpule viia, eesmärgiga uus, ajakohane ja huvigruppide vajadustega arvestav Jahiseadus jõustada 1. jaanuarist 2011.

Eesti Erametsaliidu juhatus

Täiendav informatsioon:

Ants Varblane, EEML tegevjuht
5089237


Asi läheb imelikuks. Vaatasin siis läbi EJS arengukava ja ka Jahinduse arengukava 2007-2013, et mida pühalikku neis on kokku lepitud, mille reetmises nüüd jahimehi süüdistatakse. Tundub, et eelnõu ei ole koostatud kummagi AK põhjal. Ainsad sarnasused olid : EJS AK rääkis jahipidamisõiguse tasu kehtestamisest ja mõnevõrra ulukikahjustuse kompenseerimise süsteemi väljatöötamise vajadusest, kuid rõhutas ka eetika ja laskekatsete tähtsust. Jahinduse AK räägib, et olulise suurusega maa omanikul peab olema liikmeks saamise võimalus ja on juttu ka kahjustuste hüvitamisest, kuid deklareerib, et maaomanik ei saa ka edaspidi otsustada, kes tema maal jahti peab, ka väikeulukiloa võõrale andmisest ei ole juttu. Ja pooli asju, mida nii kiivalt kaitstakse ja millega mittenõustumise korral hirmsasti solvutakse, ei ole kummaski arengukavas.

Kas keegi oskab seda kommenteerida, kuidas on arengukavavälised teesid eelnõusse sisse surutud? Või jäi mul midagi aru saamata. Varem on paljud siin kommenteerinud, et nad ei ole palunud Erametsaliidul ennast kui metsaomanikku sellisel moel esindada. Mina võin samamoodi õelda. Kui nüüd võtta Varblase jutust kinni ja hakata "jahimehest maaomaniku" tasemel oma tahet väljendama, kui EJS kui huvigrupp kõrvale lükatakse, annab ehk ka mingi tulemuse...

Täiesti lambist pakun, et ehk oli kergem kuuli sisse lüüa. Teine asi veel, et kuuli paikalöömisel võib diameeter natuke suureneda ka. Oleks roheline käsiraamat käepärast, vaataks järele... Seal vist oli tulirelva ajaloost hea mitu lauset.

Seda võib võtta soovi korral kui komplimenti, aga mulle tundub, et meie foorumi liikmete hulgas on vähemalt üks kuulsa Eugene Tackleberry tuline austaja ning õpilane.

Seep see asi on jah. Ma ei arva ka, et praegune süsteem ideaalne on, kas just stagnaaegne, nagu uutjad tuututavad, aga ikka tükk aega põhimõtteliste muudatusteta küll. Aga toimib ja just seda toimimist ei tohikski rikkuda. Praegu käib küll nii, et nõrgestame riiklikku ulukiseiret ja jahimaakorraldust (koondamised MUKis), seejärel mõtleme uue eelnõu välja, näitame seda kaugelt jahimeestele ja küll kunagi ära kinnitada ka õnnestub. Ja mure igatsorti rahvusvaheliste konvensioonide pärast ei paista neil ka esimesel kohal olevat.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis peaks alustama sellest, mis on jahindus, mis otstarve tal on ja kuidas seda saavutada. Metsamehena toon võrdluse selle valdkonnaga. Ligi paarkümmend aastat tagasi tekkisid meil üle hulga aja erametsaomanikud. Paljud imestasid, miks ei või omal maal teha ja raiuda niipalju, kui tahad? Miks on vaja seadusi? Kuna loodusressurss (nii puud kui loomad) on mõnes mõttes kõigi omad, siis tuleb sellega toimetada nii, et kõik rahul on. Ühest küljest keskkonnakaitsja, teisest puidu- või lihatarbija, vahepeal on ka veel maaomanik ja töömees. Asi on paigas siis, kui kõik on maksimaalselt või võrdselt rahul. Täielikku rahulolu ei saa muidugi olla: kui lastakse kasvõi paar hunti maha, hakkab keskkonnakaitsja juba nutma, samal ajal, kui lambakasvataja veel arugi ei saa, et mõni susi vähemaks on jäänud. Kui aga lasta niipalju, et ükski lammas ei väriseks, oleks hunti juba nii vähe, et jahimees nutab, aga keskkonnakaitsja on juba infarkti surnud (mis muudab omamoodi sellesinase issanda loomaaia liigivaesemaks). Seega on vaja teada, kuipalju on vajalik, lubatud ja suurim võimalik loomade arvukus, et looduses oleks tasakaal, aga kõik huvigrupid maksimaalselt rahul. Siis selgitada välja, millised tegevused/tegevusetused/keelud on selle saavutamiseks vajalikud. Alles siis saab jõuda välja selleni, millised peaksid olema jahipiirkonnad ja kes seal tegutseda võivad.

Kõike seda arvesse võttes tundub, et reformide alustamine sellest, kellele anda jahipidamisõigus ja kes kellele selle eest maksab on täielikult vale.

Minu kogemus on Samelini saabastega. Hakkasin rehkendama, aga ei tule meelde, kas 5. või 6. talv läheb, iga päev jalas. Paar korda on pidanud külgede pealt õmblema, muidu on nagu uued. Maksid ka mingi 2500 ringi.
Kroonu saabas, näiteks Bundeswehri oma, peaks mingi 1500 kätte tulema, aga kas ta hea on? Ehk mõni targem teab öelda...

Lahe kirjatükk! Kui norida, siis mina olen ka ronkasid igal pool lendamas näinud, aga põhjus võib olla, et neil hakkab praegu pesitsusaeg. Mida aga ei ole näinud vaatamata iga päev metsas tolknemisele on massiliselt surnud loomi, mida rongad ja kotkad järamas käivad. Kas tõesti on Peipsi ääres talv tapvam ja jahimeestel kuulipritsid kasutusel...või on see proua Vilbaste järjekordne raudtoruhambutu nali?

Ei ole ka proovinud.

Aga peaksid head olema. Kristel Vilbaste on katsetanud ja leidnud, et jõuab kitsele järgi joosta küll!

http://looduskalender.ee/node/6289

Aga seda on juba kommenteeritud teemas Surevad ulukid e naised saunas.

Tuleb ikka nii, nagu 1917. aastal: Maha isevalitseja, hakkame ise valitsejaks!

RMK-d üksinda ei maksaks tekkinud jamas süüdistada. Jälgigem kõiki alates viimastest valimistest Keskkonnaministeeriumis ja tema haldusalas toimunut. Kõik käib ühtse parteidiktatuuri järgi. Kui kunagi tundus, et teist nii jälki parteid, kui Kesk, ei saa maa peal olla, siis nüüd on selge: saab küll! Aga see selleks.
Lugesin ülalpool viidatud protokolli ja Hr. Eelmaa jutu ka veelkord läbi. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik jahimeeste % viia selliseks, nagu Soomes. Kui võtta kõik maaomanikud, kes praegu tahaks oma maa pealt siga lasta, aga ei saa ning vedada kursustelt läbi, kui palju neid koguneks? Osadele neist ei saagi relvaluba anda, nagu näitab nende senine konfliktne käitumine. Ja kui saabki, siis seda ei keela ka siiani keegi. Ei ole jah selgelt seaduse tasemel öeldud, et peab maaomaniku liikmeks võtma (kuigi, paljudel ühistutel on see põhikirjas sees). Kogu praegune jant on lihtsalt süsteemi lõhkumine. Samal ajal, kui Laanetut ja Tõnissoni ähvardab koondamine (kes teavad populatsioonist ja arvukusest midagigi, kuigi mitte niipalju, kui poliitikud ) räägitakse, kuidas maaomanik teab täpselt, mitu elukat tema maal võib elada. Naeruväärne!
Ainuke asi, mida võiks teha, on takistada ulukite arvukuse kunstlikku ülevalhoidmist edukama jahiturismi huvides. Aga see on ka rohkem RMK jahimaade ja võib-olla ka mõne nö linnameeste piirkonna probleem. Selle lahendamine aga ei õigusta praegu toimiva süsteemi täielikku hävitamist.
Arvamust avaldas parteitu metsaomanik, väiketalunik, jahimees...

Ei saa mitte vaiki olla.

Ise ka metsamees, maaomanik ja jahimees. Ma ei saa aru sellest lõputust jahumisest selle 100 kr/ha ümber. Saan aga aru, et sellised rendinõudjad mõtlevad umbes samamoodi, nagu kallid maksutõstjad Toompeal: kui hindu tõsta, trükib rahvas raha juurde. Tegelikult aga käive langeb ja jääb seegi saamata. Ei saa ka aru, miks paljud tõsised maamehed, keda siiani puit või vili toitis, tahavad nüüd hakata lihakarjaga teenima. Mõtlevad tõemeeli, et söödame noorendikud loomadele ja saame liha. Tegelikult on loomade arvukus üleval ja seda tuleks lahendada hoopis jahipidamise soodustamisega, mitte (rahalise) piiramisega. Umbes 25 aastat tagasi oli nuhtluseks põder, sõi kõik männinoorendikud nahka. Tõsteti limiite ja asi sai korda. Kui praegu viidaks sea ja kitse arvukus normi piiresse, peaks ka maamees maha rahunema (ainult mitte need, kes nutavad oma saamata jäänud 100 krooni). Erijuhus oleks küll kahjutasu, aga ka see vajadus väheneb, kui looma vähem on.

See on minu tagasihoidlik arvamus.