Jääger-online jahindus foorum

Preester kirjutas:Raadiotehnikute, raadioamatööride ja müügiesindajate juttu erinevatest jaamadest kuulates lähevad silmad kirjuks ja pea uimaseks ning lõpuks jääbki mulje, et mida kallim pill, seda paremini kuuled ja levib.
Nii kallis Baofengi originaalaku ka ei ole. Oleneb, kust kohast tellida muidugi. Ise tellisin originaal varuaku 11$ eest.

Selle raha eest saab kolm Baofengi koos akudega.

kakuke kirjutas:Auruga mässates peab autoklaavi hingeelu väga hästi tundma. Laenasin ka kunagi elektrilise autoklaavi ja sama moodi käis juurde õpetus auruga tegemisest. Ladusin purgid sisse, vett ka ja käima ta läks. Temperatuur läks väga kiirelt ülesse ja ei tahtnud väga hulluks seda lasta (mingi +116 juures jätsin järgi), vool tagant ära ja väga kiirelt kukkus temp alla ka. Pealtnäha oli asi ilus, aga sisu oli täitsa toores.

Veneajal jõuluks kodusiga tappes otsustasin pool panna külma ja teine pool konservi. Laenatud autoklaavile anti kaasa ka õpetus- kaks atm. ja kaks tundi. Tulemusena poole sea jagu kõrvetatud konserve, millega polnud midagi peale hakkata. See pani tudeerima lihatööstuse tehnoloogiat.

Kas ei ole nii, et kui paned konservid algul külma vette ja hakkad korraga seda kupatust kuumutama ja vesi saavutab temperatuuri 120C, siis on see temp ka konservikarbi keskel olemas? Liha ja vesi peaks suht sama soojusjuhtivusega olema. Kas pumpad eelnevalt rõhu sisse ka või tekib rõhk ainult kuumutamise tulemusena?[/quote]

Vee soojusülekanne on küll parem, aga tervet autoklaavi täit vett keeta on liigne luksus. Seepärast pannakse natuke vett ja näiteks puupulgad karpide alla nii, et karbid veest väljas oleks. Kuumutamine käib auruga. Karbi keskel temperatuur tõuseb mingi hilinemisega. Sõltub karbi suurusest, kas karbid laotatakse üksteise peale või kärjena. Samuti mängib oma osa liha soojusjuhtivus. Rõhk tekkib kuumutamise tulemusena. Ja enne autoklaavi avamist peab rõhk nulli langema, muidu karbid lööb paiste. Soovitav autoklaav jätta ööseks jahedasse kohta ja hommikul avada.

Vees keetmisega saab liha küpseks küll, aga ei hävi bakterid, pisikud, batsillid ja kõik taoline saast. Lühiajalise hoiustamise puhul ei pea probleeme tekkima, aga pikkemaks hoiustamiseks tehakse 24 tunni pärast veel autoklaavimise. Kui ma nüüd õigesti välja kirjutan siis butülluse pisik on see kõige visam.

Pauli kirjutas:Leidsin sellise toreda tabeli: http://docs.engineeringtoolbox.com/documents/926/water_pressure_boiling_temperature.pdf
Oletame, et 105 C on piisav temperatuur. Tollest viidatud tabelist nähtub, et siis peaks sussklapi reguleerima ca 1,2 at(m) (ehk 120 kPa, ehk 1200 bar) peale.

Konservidest on räägitud palju, kusagil oli isegi juttu sellest, mis temperatuuril ja mitu minutit, aga selle info ülesleidmine on vaevaline. Keegi tark võiks uuesti kirjutada.

1,2 atm on õige, aga teised ühikud ei sobi mitte.
Kui rõhk autoklaavis on tõusnud 1,2 atmosfäärini, tuleb alustada ajavõttu. Lihatehnoloogia õpetab, et temperatuuril 119 C jargi on piisav kui töödelda 25 minutit (selline temperatuur
peab olema konservikarbi keskel). Kuna seda mõõta ei saa ssiis vastavalt karpide ladustamisele (kuidas soojus ligi pääseb) tuleb leida katse meetodil öige aeg. Selle rõhu juures kõrbemist karta pole. Olen lasknud 40 minutid, seda enam, et järelkuumutamist, nagu tehnoloogia nõuab, ilmselt keegi ei tee.

ohota kirjutas:ok,maha vast ei pilla ja seismisega ka probleeme pole.
lihtsalt kui ten amdmeid vaatad siis justkui jahikale (shotgun),sellest ka kusimus.
on veel vxR 1,25-4x20 see kull kallim aga valgustusega ja loeb et karabiinile.
hinnavahe 150 eur. mida eelistada...

Enne kui ostma hakkad vaata läbi võimalikult paljudest sihikutest ja seda hämaras. Siis saad alles teada erinevusi ja mida tahta. Kas tahad optikat koeraga jahiks, pukkist laskmiseks, põllult rebaste õngitsemiseks või tiiru tarbeks.

Pööraks veel tähelepanu sellele, et vorstiks minevast lihast 20-25% asendatakse odava kaela pekkiga. Vorsti tehnoloogia näeb ette, et ahjust tulnud suitsuvorst peab nädala seisma jahedas , hästi ventileeritavas ruumis. Sellel ajal kaotab liigse niiskuse (loe kaalu).

smtasku kirjutas:Toitekaableid võib privas minu käest küsida. Sisendpinge 9-24v, väljundpinge 6v.

Kas tegemist on pingealandajaga? Kaablid iseenesest pinget ei alanda.

Ei trohi kutsika juures kohe paugutama hakkata. Kõige parem kui kutsikat lasketuuru läheduses harjutada (laskmiste ajal) ja vähehaaval tiirule läheneda.

Ja kätevärina kalkulaatori eest teen

Kas on kellelgi ballistiline kalkulaator moblasse tõmmatud? Oleksin minagi huvitatud.

Need haned , kes endiid meie juuresd nuumavad, saabuvad 18 septembri paiku. Ka sellel aastal oli nii. Lagled saabuvad hiljem. Sellel aastal on hane vähe ja lagled juba ammu kohal. Arvan, et head lendu ei tulegi. Viljad koristati kiirelt ja kadudeta ja maad on küntud. Toidubaas lihtsalt puudub, aga kuidas haned seda teavad, vot see on küsimus. Pole neid eriti ülelennanud ka. On olnud mõned aastad kus esimesel oktoobril on tihe ja kõrge ülelend, mis kestab paar ööpäeva, ja kogu lugu, aga siis on tulnud kohe ka külm järele.

hundikütt kirjutas:Meile on ülevalt poolt selgeks tehtud,et ka ajajatel,kes ei ole jahitunnistuse omanikud,peab tasutud olema jahiõiguse tasu.

Valaks veel veidi õli tulle. Kui ämbri ja kaikaga inimesel puudub jahipidamsöigus- kuidas siis ta käest saab nõuda jahipidamisõiguste eest maksu?
Ta on rohkem jahimehe jahipidamise abivahend, nagu koer, püünis kõrgiste ja nii edasi.
Abivahendid ju pole maksustatud.

Kui oled jahil ilma relvata, vaid ämbri ja kepiga, siis on sind raske jahimeheks pidada, pigem lärmakaks seeneliseks. Ainus mis sind jahiga seob on nimekiri, aga sinna kantakse ka loodushuvilistest ajumehi.

TiitR kirjutas:Hr. Pevkur põrutas eile uudistes, et "Kui jahimees suudab omale soetada 1000€ maksva jahirelva, siis mis see 30€ lõivu tal maksta pole"?...meil on seltsis keskmine vanus mingi 60 a. (25...80) ja "taatidel" pihus mitte 1000€ maksvad vindid, vaid vanakooli IŽ lapiti kaheraudsed. Tõmbame kõigile ühise jutiga ja suretame jahindust veelgi? Samas uudistes kommenteeris keegi jahiseltsi pealik, et nii kui nii peame juba oma kulu ja kirjadega katku surnud sigu käitlema, matma, jne...

Kahjuks meie ühiskond on sellises arengu etapis, kus toompeale valitakse mitte tegude, või teadmiste jargi. Nii sattuvadki sinna telenäod, sportlased, või lihtsalt muhedad inimesed, kes oskavad palju lubada ja mitte enamat. Kui inimene on eluaeg paadis, või staadionil istunud, ja pole muud näinud kui sinist vett, või staadioni muru, siis kust peaksid tulema teadmised ja kogemused majandusest, või rahandusest? Kogu tarkus ongi siis selline, et kui sul on 1000 eurot siis pead kolm kümmend ja veel enam ära andma.
Tegelikult peaks jahimehi, ja veel enam jahisporti, mitte maksustama, vaid vastupidi stimuleerima.
Sõdureid õpetatakse kaevuma ja ründama sööstjooksudega, aga laskma õpetatakse seisvat vaenlast. Nagu vene filmis, kus mees tõuseb püsti kisub rinna paljaks ja ütleb:" streläi bläd."
Ainult jahimehed harjutavad liikuvaid märke ja sooritavad regulaarselt katseid. Kuna sõduritel puuduvad oskused liikuvate märkide laskmiseks ,siis oleks õige osa riigikaitse kuludest suunata jahispordi arendamiseks, arvestusega, et ka sõdurid saaks sealt vajalikud oskused.
Jahimeeste täiendava maksustamine ja jahilaskuritelt soodustuste äravõtmisega võime jahilaskmise sootuks nullida.