Jääger-online jahindus foorum

Mart, ega see nö "avaliku ressursi" kasutamine ilma kõigi kodanike vaba juurdepääsuta on toimunud ju kogu aeg ja kõigi varade osas. Saastekvoodid, maavarad jne. Pole kellelgi olnud õigust riigimaadel niisama jahti pidada. Kunagi vähemalt paberil lubati kõigile soovijatele väikeulukiluba RMK jahimaadel, aga mind isiklikult on saadetud sõnaselgelt sooja kohta selle küsimise peale, kuna ma võivat kobraste paugutamisega mõnel kallil saksa jahituristil sedasi seajahi tuksi keerata. Suurulukiload olid siiani fikseeritud hinnaga, nüüd kujuneb hind oksjonil. Tulu sellest avaliku ressursi müügist laekub riigile ehk kaudselt meie kõigi ühiskassasse:)

Tegelikult pole RMK jahimajandite kaotamisega midagi muutunud, need eksisteerivad sisuliselt edasi, aga nad ei pea enam ise jahti ega korralda turismi, vaid müüvad lube edasi. Iga jahiselts võib ju täna samamoodi käituda. Erinevus seisneb ainult selles, et jahiseltsi poolt müüdavate lubade üle otsustavad jahimehed ise, aga riigimaade lubade müügil pole peale riigi kellelgi sõnaõigust.

Riik tehku oma jahipiirkonna jahilubadega mida tahab, see mind ei morjenda. Peaasi et mingi kontroll säiliks ja laekuv raha läheks avalikuks tarbeks. Võiks ju muidugi lube jagada samal põhimõttel, mis kehtib kalastuskaartide (näiteks võrgulubade) müümisel - hind on fikseeritud ja taskukohane ning võidab see, kes esimesena jaole saab. Kuid ka selle süsteemi üle nurisetakse palju. Kurjaks muutuks olukord siis, kui riik hakkaks KÕIKI ulukilube oksjonikorras jagama. Aga see tähendaks, et eesti oleks üks suur jahipiirkond, kasutajaks riik, ja seda vist lähitulevikus veel ei juhtu.

Lihtsalt remargina - viimases "Osoon"-is käsitleti erastamata jäänud riigimetsade müügi teemat, kus hr Talijärv kaitses riigi plaani müüa need metsad maha 20 000 ha plokkidena. Mul tekkisid igatahes koheselt mingid imelikud assotsiatsioonid seoses jahiseaduse muutmise ja selle metsamüügi teemaga. Et ehk on nõnda 20 tuh ha metsale ostjat lihtsam leida, näiteks Saksamaalt, kui sellega kaasnevad veel mingid jahinduslikud eriõigused.

Viimase nädala jooksul 3 päeva käinud, kobrast pole näinud:( Ei ole aidanud ei suurvesi ega tammi lõhkumine. Ei näita ta nägu ei päeval ega õhtul, aga hommikuks on järjekordne puu maha võetud.

kult kirjutas: Olgu joobes või kaine,ajasid inimese surnuks /tegid avarii ju ikka autoga ,magad kaineks ,maksad trahvid ära ja jälle uuele ringile! Aru ma ei saa mis siin relvaga pistmist on,ei mäletagi millal näiteks jahirelvast inimene sihilikult tapetud on? Selle loogika järgi võiks ju siis kõigil kes alkohooli pruukinud relvad ära korjasta,sest mine sa tea....!

Eks seadusandja on lähtunud sellest, et nii auto kui relva puhul nõutakse kainust, sest mõlemad on kõrgema ohu allikad. Ja kui sa auto puhul ei suuda käsi purjus peaga sellest eemal hoida, on alust arvata, et sama lugu on püssiga. Eks see säte ikka sellepärast ole. Ja distsiplineeriva eesmärgiga samuti.

sammal.habe kirjutas:Ants Varblane laseb Vooremaa veergudel kaheraudsest tontide pihta.

See artikkel ilmus ka erametsaliidu poolt väljaantavas õppelehes "Sinu Mets", aga seal oli lisatud ka herr Talijärve kommentaar, kus viimatinimetatu leidis, et uut jahiseadust on vaja selleks, et olemasoleva alusel puuduvad maaomanikul õigused. Täna olla maaomanikul õigus ainult jahipidamist omal maal keelata, aga uue seaduse järgi võib ta ka kaasa rääkida jahipidamise korraldamises omal maal ja nõuda ulukikahjude kompenseerimist.

Vat ei näe mina ka tänase seaduse raames mingit takistust, mille tõttu ei võiks maaomanik jahimehega mingeid eritingimusi kokku leppida:

§ 3. Jahiõigus
(1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.

Sama jutt ulukikahjude korvamise kohta:

§ 24. Jahiulukikahjustuste heastamine

(1) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel heastama jahiulukikahjustused, kui:
1) tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus maksimaalse lubatud arvukuse;
2) ta ei ole hooldustöid teinud kasutusõiguse loaga määratud mahus;
3) ta on jätnud täitmata kasutusõiguse loas nimetatud kohustused jahiulukikahjustuste vältimiseks.

(2) Maaomaniku või tema volitatud esindaja ja jahipiirkonna kasutaja kokkuleppel heastatakse jahiulukikahjustused kas rahas või muul viisil.

Kõik hr Talijärve mainitud maaomanike õigused on kenasti ka tänases seaduses sees. Ehk on uue seaduse loomise põhjuseks ikka midagi muud?

Njah, mina polegi veel saanud seda x-bolti näppida. Kilulinnas neid püsse polnud, olla kõik Tartusse saadetud. Soovitati a-bolti, aga too tundus selline... no mitte igatahes selline, mida tahaks väga osta.

Vist suhteliselt uus mudel Eesti turul? Hind on konkurentsivõimeline. Väljanägemine esteetiline. Twist 1:10, mis lubab ka raskema kuuliga lasta. On ehk mõnel foorumlasel õnnestunud sellest relvast juba ka pauku teha, et muljetada veidi?
Endal kindel plaan minna seda püssi poodi näppima.

Niittee ja Co-le ma ütleksin hoopis nii: ma ei tea, kust saadi see 200 milj tulu jahindusest aastas, aga kui te oskate lugeda ainult jahimeeste tulusid, siis mina oskan seda teha samamoodi metsaomanike puhul. Võtame aluseks 2006.a., kus erametsast raiuti 3,3 milj tihu metsa (ametlikult). Arvestame kesmiseks hinnaks 500 kr/tm (RMK andmed) ja saame tulu 1,65 miljardit krooni. Lisaks aastane metsa juurdekasv, mida maha ei müüdud, aga mida saab samuti rahasse panna (a la 4 milj tm ehk 2 miljardit krooni).

Leian, et metsaomanikud peavad ükskord hakkama hüvitama neid kulusid, mida jahimehed teevad nendele kuuluvate metsade säilitamiseks (sõraliste arvukuse ohjamine, lisasöötmine, kopratammide lõhkumine jne). Sest kaua võib kehtida olukord, kus jahimees maksab oma taskust kinni kellegi metsaäri. Vaadates neid summasid, mida metsaomanikud saavad oma metsa majandamisest, siis vahendeid jahikulude hüvitamiseks näib olevat piisavalt. On täiesti põhiseaduse vastane, et 200 milj käibega jahindus osutab 3,5 miljardilise käibega erametsandusele tasuta teenust.

Lähtuvalt eeltoodust teen ettepaneku kirjutada uude jahiseadusese peatükk, mille kohaselt kohustuvad jahipiirkonda jäävad metsaomanikud hüvitama jahiseltsile kõik jahipidamisega seotud kulutused, kaasa arvatud töötasud, investeeringud uutesse relvadesse, ATV-desse, autodesse jne.

Tõnno, ma saan aru, et maaomanik unistab olla see, kes keelab, käseb, poob ja laseb. Kuid asja tuleb vaadata ikka reaalsema ja kainema pilguga. Maaomanik saab täielik kunn olla vaid väikeulukijahi osas - otsustab, kas üldse ja kui, siis kellele väikeulukilube müüa ja mis hinnaga. Siingi on seadus seda õigust linnujahi osas kohitsenud.
Seega jääb maaomaniku trumbiks sisuliselt ainult õigus jahipidamine omal maal keelata. Sellega kaotab ta õiguse saada hüvitist ulukahjude tekkimise korral (v.a. puunkaru, hunt ja ilves, kelle kahjud korvab riik). Mina näen seda asja nõnda, et ainus, milles maaomanikul on võimalus jahimehega reaalselt kokku leppida, on ulukikahjude hüvitamine mingitel muudel alustel, kui seadus annab. Jahimaa kasutamise eest rendi saamine on küll enam kui kahtlane, sest jahimehe rahakott ei kanna seda lihtsalt välja.

Nõuandeid võib alati anda Standartne asend püss õlga visates on mul nii siledaga kui vindiga selline, et küünarvars jääb keha suhtes 90-kraadise nurga alla või siis horisondiga parralleelseks, kuidas soovite. Küünarnukki veel ülespoole tõstes muutub olukord hullemaks, mugavam tunne on hoopis siis, kui küünarvart langetan. Aga selleks pean seda nimme tegema - sisseharjunud asend, mis tuleb sellele mõtlemata, on 90 kraadi.

Nõuandeid võite edaspidigi anda, aga mul on otsus kindel ja selgus käes, mida tegema pean - see püstolkäepideme suur õnarus (nii sügavat õnarust polegi teistel püssidel näinud) tuleb täitmise teel natuke laugemaks saada. Mängisin natuke majapidamispaberi ja teibiga ning tulemus sai selline, justkui oleksin kusagil "oma" püssi üles leidnud Ja üks asi tuli veel välja selle mängimise käigus - kaba amort võiks suti pikem olla. Nii imelik kui see ei tundu, aga oleks asi veel mugavam. Ilmselt talvel paksemate riietega ongi, praegu ainult t-särk seljas.

PS. ma ei tea, kas see nüüd võib nõnda olla, aga leidsin vist süüdlase kah ülesse Asetasin oma Beretta Benellile peale ja tulemuseks sain, et nii püstolkäepideme kuju kui kaba pikkus peaksid olema ligilähedased Berettale. Siis oleks nagu "oma". Muud selgitust enda jaoks ei osanud välja mõelda, et ju on paar aasta aktiivset treenimist ja võistlemist siledaga keha asendi niivõrd paika kinnistanud, et vinti selle originaalkujul enam omaks ei taha võtta Või siis on Beretta laad juhtunud olema just minu jaoks, et sarnane seade ka vindi puhul sobib.

Minupärast võib teema lukku lüüa ja tänan kõiki heade soovituste eest!

Mul on praeguseks välja kujunenud kindel veendumus, et selle uue seadusega mitte ei lahendata praeguseid probleeme maaomaniku ja jahimehe vahel, vaid luuakse neid kordades juurde.

Kas ma olen õigesti aru saanud, et see 3000 krooni hüvitist ühe koprapesakonna eest on seadusest välja võetud?

Sarvik kirjutas:aga kurtmine klassikalise käepideme sobimatuse üle on sama kui kurta et klassikalise sedaanautoga ei kannata sõita ei offroadi ega osaleda vormelivõistlustel.

Ma ei tea, kas see nüüd käis minu pihta, aga igaks juhuks tuletan meelde, et ma ei kurtnud, vaid küsisin nõu, mismoodi saab tänavasõiduautost kõige paremini ralliautot teha. Ja hakati soovitama, et ära hakka midagi siin ringi ehitama, vaid katsu ikka originaalseades pereautoga rallit sõita

aivar00 kirjutas:Kui sa Kraavik nüüd vaatad enda ja Tiidu pilte, siis vaata ka kohta kuskohast Tiit kinni hoiab-tükk maad lähemalt kui sina. Minul tekkis koheselt pilti vaadates mõte kas sa kätt ei saa päästikule lähemale nihutada. Siis peaks kõik OK olema. Sama lugu ka Üllaril- tema hoiab samuti nagu Tiitki. Endal kah muideks samamoodi kaba peos- ja olen rahul.

Kui ma nihutan käe mööda kaba päästikule niipalju ligemale, et päästikusõrm ulatuks ideaalselt päästikut pigistama, siis muutub kaba kuju tõttu käelaba ja käsivarre vaheline nurk randmest sedavõrd suureks, et tekib suur pinge ja sedamoodi ei tööta nimetissõrm enam normaalselt. Rääkimata sellest, et väga ebamugav on sedasi olla.

Kui nüüd neid pilte ikka hoolega vaadata, siis Üllar hoiab ju enam-vähem nii nagu mina. Tal lihtsalt hiiglase käed Ja kui ka Tiit hoiaks tagapoolt, siis ulatuks tal sõrm ikkagi vabalt päästikukaitse esimese kaareni.

No peaks ju ka pimedale näha olema, et minu labakäsi ei kanna ei Tiidu ega rääkimata Üllari labakäega võrdlust välja. Kui keegi tahab kodus loomkatseid teha, siis infoks niipalju, et minu labakäe mõõdud 18x9 cm. Mõõdetuna keskmise sõrme algusest kuni randmeliigese alguseni (18 cm) ja labakäe laius 9 cm mõõdetuna peopesa keskelt. Nimetissõrm ise on 7 cm pikk.
Mõõtke ära ja nadke teada. Eriti huvitav oleks teada Üllari mõõte

Tegelikult on see kõik ju nii elementaarne - maaomanik lubab jahimehel oma hobiga tegeleda ja vastutasuks saab nö ulukiohjamise teenust, mis hoiab ära ulatuslikud ulukikahjud maaomanikule. Üks on kasulik teisele ja vastupidi. Mis kompensatsiooni keegi veel kellelegi maksma peab?