Tervist, kõrgeaulised!
Jagage kogemusi ja infot koera võtmise kohta.
Kevad-suvel ootab ees koera soetamine ja seoses sellega on ka mõned mured/küsimused.
Nimelt olen veel üsna noor ja roheline, seda küll mitte vanuselt, vaid jahipidamise ning jahikoera omamise teemal.
Koera tõu oleme välja valinud, milleks oleks Vene-Euroopa laika. Tõuvaliku otsuse tegemisel usaldan oma naise kogemusi ja nõuandeid. Ise oleks valinud ehk mõne foksi aga naine arvas, et kuna ma ei tea koeraga kokkukasvamisest, kasvatamisest, õpetamisest ja ammugi mitte jahikoeraks kasvatamisest suurt midagi, siis parem oleks valida mõni tõug, kelle eripära üks meist kahest hästi tunneb. Ta ise on olnud kahe Vene-Euroopa laika perenaine. Tunneb neid rõngassabasid päris hästi ja arvab nad just mulle minu iseloomu poolest hästi sobivat.
Tema kindel seisukoht on see, et koer peab eelkõige inimesele sobima ja vastupidi. Vastasel juhul meist koeraga meeskonda ei saa.
Lahtine küsimus on aga koera sugu.
Kas emane või isane. Naine ise valiks emase koera, kuna tema väitel on emane intuitiivsem oma peremehe suhtes, alalhoidlikum ja kohati ka kergemini õpetatav.
Kõik oleks kena tore aga ... meil nimelt on juba üks neljajalgne emane terjeri sugemetega segavereline seitsme aastane sõbrake kodus olemas. Siin näeb naine kahte ohtu. Esiteks - Laika on geneetiliselt karjakoer (karjas töötav), kes mistahes koerakarjas vajab juhti ja kindlat hierarhiat. Naise väitel laika oma loomult ei ole nagu lambakoer, kes edukalt võib eksisteerida teise koera kõrval, omamata soovi kaaslase üle domineerida, või talle alluda. Mis aga juhtub meil. Vana koer vaevalt oma esimest koerapositsiooni loovutada soovib. Kuna ta on meil aga pisike - ca 10 kg., siis kiirelt kasvav uus emane vaevalt nõustuks olema number kaks.
Teiseks - laika võtame väga kindla eesmärgiga. Temast saab mu kaaslane metsaradedel ja jahiretkedel, mitte selle väikes kollase karvanässi "käpaalune".
Selge siililegi, et konflikt tuleb. See on kindel ja naine ei kujuta ette millega see lõppeda võiks. Laika olla üsna pikka mäluga, parajalt salakaval. Väidetavalt on ta võimeline karjaliikmele peremehe äraolekul kallale minema, et oma positsioon kindlustada.
Teisalt ei taha ka seda olukorda, et väiksem end heidikuna tundma hakkab.
Isase koeraga olla rivaalitsemise võimalus väiksem, kuigi mitte välistatud.
Üsna keeruline olukord, ma ütleks.
Hea meelega loeks nüüd targemate ning kogenenumate arvamusi ja mõtisklusi sel teemal.
,tundub,et sul on kodus juba selline nõuandja olemas,kes teiste õpetused kohe pihuks ja põrmuks teeb.Isegi koera tõu üle ei lubanud ta sul otsustada 
.
Ei ole vaja pabistada. Püksid on minu jalas. Võibolla lugesid ka eelnevast välja, et minul laikadega kogemust ei ole. Ja ma ei hakka tegema vahet, kas nõuandeid jagab mulle naine või mees. Väärt nõuanne on 1000x rohkem väärt, kui lõpptulemusena valesti kasvatatud ja p...s koer.