Jääger-online jahindus foorum

Unustasin ühe pisiasja, linnujahil turistidega on küsimus rahas. Kui jaht muutub elatusallikaks, ei vaadata ei kehtivale seadusele ega küsita endalt- ons see eetiliselt kõlblik. Arvestage mehed, et ühiskonna suhtumist jahipidamisse on treenitud meedia kaasabil natuke teisiti. Kui te kambaga või üksinda lasete päevas 25 siga ja laote need ritta, teete pilti ja poseerite, siis ei sinised ega rohelised liiguta selle peale kulmugi. Mõni üksik kibestunud kommentaator sõimab teid, aga selle kannatab ära. Kui te lasete 20 laglet kümne mehega ja laote need ritta, avaldades pildi avalikus meedias, lastakse teid sõelapõhjaks nii meedia kui kommenteerijate poolt.

Beretta kirjutas: "Aga meie ei saa öeldud mitu parti päevas lasta tohib".
Saab Beretta saab, selles pole kahtlust. Vanemad jahimehed mäletavad väga hästi neid aegu, kus oli määratud päevanormid partide ja hanede laskmisel. Isegi määrati päevi, millal jahti lindudele ei tohtinud pidada. Ainult tolku oli vähe. Siis oli kontrollijaid 2200 isikut (metsavalve) praegu 200. Teiseks lasti ka tol ajal, kui lubatud oli lasta 5 parti ja 1 hani päevas (valgepõsk-laglele siis jahti ei peetud) rohkem linde kui lubatud, ainult et need kõik jäid kirja panemata. Kontrollijat ju mehe kõrval polnud. Tean ka juhust Järvamaal, kus kurikuulus inspektor Raimond Kaljuorg kontrollis hanejahti ja avastas ühe mehe käes kolm hane. Kuna mehe kaks kamraadi polnud hanele pihta saanud, jagas Raimond haned rahumeelselt meeste vahel ära. Iga mees tassis saadud hane kenasti autoni selleks, et anda inspektori lahkumisel need linnud üle hanede tegelikule laskjale. Ma ei tea, kas kaasaegsed inspektorid suhtuvad nii loovalt kvoodirikkumistesse. Kolmandaks pole vaja meie jahimehi panna pressi alla, sest mis sa vaene mees teed, kui lagleparvest tuleb ühe lasuga kolm laglet korraga all ja ühe võid vaid lasta. Vaevalt, et jooksed keskkonnainspektori juurde ette kandma, et juhtus ebameeldiv asi ja lasin kogemata ühe lasuga kaks lindu lubatust enam. 99% juhtudest ei panda liigseid linde kirja ja 1% juhtudest tehakse lisajahipäev loale ja pannakse lind kirja.
Mis aga peaasi, asurkondadele pole veelindude laskmisega halba tehtud ega nende eluvõimelisust pärsitud, seda tunnistasid RK keskkonnakomisjonis linnujahi arutelu käigus ka ornitoloogid. Pole tähtis, kas sa lased 30 parti ühel päeval või 30 parti 30 päeva jooksul juhul, kui sa suudad selle ise ära tarbida. See välisturistide osa tahab KKI poolt kõvemat kontrollimist. Te võite võtta linnujahil kas või kolm allkirja küti käest või jätta allkirja võtmata, ometigi teeb ta mingi sigaduse (laseb vale linnu jms), mis omakorda tähendab, et allkirjale vaatamata karistatakse ikkagi süüdlast e teo tegijat.
Küsimus on ikkagi jahieetikas, aga selle puudujääke seadusandluse karmistamisega eriti ei ravi. Elik, asi taandub mehe kõrvade vahele.

Varsti saab teada. Keda huvitab, jälgige kodulehte. Erinevalt mõnedest riigifirmadest pole EJS nii korrumpeerunud, et hanke võitjat saaks koheselt H tähe pealt ette ennustada.

Teoreetiliselt on teooriaeksamile võimalik saata küll, kui KKI leiab siiski koosseisu (mine isahane tea) ja karistab. Kui on karistus jõustunud, siis tunnistuse väljaandja peatab jahitunnistuse kehtivuse (kaalutlusõigus peatamiseks või mittepeatamiseks puudub (JS paragrahv 37 ja sealt lg 2)) ning teooriaeksamist päästab vaid see, kui tunnistuse kehtivus peatatakse vähemaks kui aastaks.
Muus osas jutt jumala õige, eriti kui meenutada asjaolu, et üks šaakal jäi auto alla lausa Tallinna külje all Tln-Pärnu mnt Haruteest natuke Pärnu poole. Kõrkjaid seal küll ei olnud. Kui hunt oleks nii kõikvõimas, siis oleks ta ammu piiri pannud kähriku ja rebase levikule. Need ju šaakaliga samatüübilised loomad - väikekiskjad. Aga hunt vist ei tea, et kogu lootus on tema peal.

Segamini võid ajada, see pole keelatud, aga lasta ikkagi ei saa. Kui lasid hundi või rebase pähe, siis kas lasid halvasti nähtava kogu pihta (ohutustehnika) või ei tunne ulukeid (vajadus teooriaeksami järele). Tulemus on ju olemas, kuidas lasid, kas kellegi pähe, ettevaatamatusest vm polegi antud juhul tähtis. Hea on vaid hetkel see, et saakali ebaseadusliku laskmise eest pole kehtestatud keskkonnale tekitatud kahju määra. Selle nagu peaks tegema Vabariigi Valitsus KKM ettepanekul, aga õnneks on KKM tegemist nii palju, et sinnamaani pole ta veel jõudnud.

sooviku kirjutas
"Ei usu.Enamus jahimehi on ikka seadusekuulekad"

Küsimus pole ju meie jahimeestes. Paraku on asi nõnna, et kui raha on taga, siis seaduskuulekus langeb. Kuidas seda seaduskuulekust sel juhul tõsta, on juba omaette teema. Kvoteerimine siin ei aita, sest sellest saab hõlpsasti mööda minna, ka siis, kui päevanorm oleks 10 parti. Kvoodist, 1 hani päevas, mindi hõlpsasti mööda ka meie seaduskuulekate jahimeeste puhul. Sellega algavad igasugused jamad, sest ühe lasuga võib ka kaks lindu korraga alla tulla. Jne. Seadusekuulekad soomlased kvoteerivad kanaliste laskmist ning kiruvad, et tegelikku lastud lindude kogust nad teada ei saagi, sest nii lolli jahimeest pole veel leidunud, kes paneks kvooti kehtestades kõik lastud linnud kirja.
Pigem häirib mind suhtumise küsimus. Kui pildil oleks olnud eksponeeritud 40 lastud metssiga, kenasti reas, poleks sellist tormi tõusnud. Siga kole loom, katkune ka, anname aga valu. Nii saab üldsus asjast aru. Siin on meil koos veel pikk tee minna.

Nojah,
öeldakse, et ainult kahvanägu võib kaks korda sama reha peale astuda, indiaanlane aga mitte. Kvoteerimine oli meil moes 70-80.ndatel aastatel, kui vanemad jahimehed veel mäletavad seda aega. Paraku see ei aidanud asjale teps mitte kaasa, sest ka tol ajal ei suudetud kontrollida kvootidest kinnipidamist. Kas siis peale kvootide kehtestamist KI haldussuutlikkus tõuseb kohe korda kolm. Vaevalt! Kvoodil on siis mõte, kui kontroll toimib. Kontrollimatul linnujahil on tegemist asja korraldamatuse ja vastutuse puudumisega või selle hajumisega. Ei vastuta ei korraldaja ega tegija, ei maaomanik, kelle maal asi toimub (riigi veel e merel on ka ju omanik olemas, kelleks on riik ministeeriumite vastutusalade järgi) ega ka grupi saatja jahimeeste poolelt. Ja ka jahimehed pole süüst priid. Üldiselt võttes: alplus ja tölplus toovad varem või hiljem probleeme.
Muideks, kui seadust tehti aastat kolm tagasi, kirjeldati ka praegusel hetkel linnujahis toimuvat, aga seaduseloojad vilistasid lihtsalt selle jutu peale. Peeti lihtsalt mõne mehe luuluks.

Sa jätsid ühe Pöide naise valiku kõrvale- see on kokkulepe kohalike jahimeestega. Sest seni on harjutud, et jahimehed teevad kõik tööd tasuta ära. See on üldsuse arusaam asjast. Ja me ei tea üldse selle majapidajanna tausta selles mõttes, et kuidas tal jahimeestega koostöö sujub. Võib olla on ta jahindustegevuses midagi keelanud, tingimusi seadnud, mis kohalikele jahimeestele ei meeldi või on muidu kellegagi vaenujalal. No näiteks suhtus ülbelt jahimeestesse, mida on ennegi ette tulnud seniks, kuni ise hädas pole. Teise poole kommentaari pole ju lisatud ning artiklist jääb mulje, et vaest naist tema hädades ei aita isegi jahimehed mitte. Et küll on ikka need kohalikud jahimehed sihukesed, kes kohe kuidagi Pöide naisele appi ei taha tulla. Ja oma vara kaitseks räägib midagi ka looduskaitseseaduse paragrahv 60. Ka õuemaad piirav tarake aitab mägra vastu kenasti. Minu meelest on siin point.

Keskkonnaametil on õigus seada lisapiiranguid ja -tingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 6 nimetatud tegevuskavast.
Äkki sa Aadu näitad mulle, kus ma võiksin metssea puhul tutvuda selle tegevuskavaga? Ma huviga loeks, mis piiranguid KKA teeb ja mida ta jahipiirkonna kasutajale kohustuseks teeb. Minu teada pole ministeerium pidanud vajalikuks tegevuskava koostamist, sest seni saab kohustusi panna ka jõudu näidates ning ähvardusi jahimeeste aadressil manades.

Hea jahiseadus annab väikeulukitega (sh ka mäger) tegelemise õiguse maaomanikele (JS paragrahv 6 ja 22). Eks nad siis jõudumööda sellega tegelevad. Maaomanikud ei peaks selle probleemiga meediaväljaannete esiküljele kaeblema minema. Kõik ju nende kätes. Tegelegu ainult ja lahendagu probleem. Ja kui jahimeest kampa ei saa, siis ei saa. Siis on midagi puudu jäänud (raha, jahipid. tingimused jms), et mäkra ja mägrajahti pole suudetud jahimeestele atraktiivseks teha.

Eelnevatel aastatel Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal üpris sagedasti esinev tegelane. Eestis on ta küll harv, aga iga-aastane suvikülaline, pesitsenud on ta Tartu lähedal Ilmatsalus. Võib -olla viimastel aastatel kusagil veel mõnes haigrukoloonias. Pardijahi ajal olen teda ise kohanud nii Pärnumaal Varbla lähistel kui Läänemaal Noarootsi kandis.

Proovisin järele, tuleb, aga raskelt. Esimese noore soku magasin kõrge heina tõttu ise maha. Pole enam ilmselt nii teravapilguline. Teise soku (määrasin lastud looma vanuse sakslaste poolt kasutusse võetud meetodiga 4. aastaseks) meelitasin lõpuks raiesmikul vilistades kella 21.05 kohale, aga see oli paras peamurdmine ja aega läks selleks tunduvalt enam kui eelmisel aastal.

USO Peebule
Vaata Saaremaa jahimaakorralduskavast. Ma enam ei tegele nende asjadega. Jahimaakorraldust ei peetud enam vajalikuks. Või küsi hr Enn Mahoni käest.
Ja ikkagi- katk tuli Eestisse sügisel 2014. Senini pole riik andnud omapoolset arvukuse hinnangut, millest lähtuvalt jahimeestel tuleks jõuda 1,5 metsseani 1000 ha kohta. Ka saarlastel. Avalikult öeldud, et sinna jõutakse lähiaastatel. Mis tasemelt siis? Jahimehed tahavad ka seda teada, mitte ainult poliitikud ja ametnikud tagatubades. Ilma seda teadmata ei saa ka seda väita. Siit see probleem, ja mitte ainult Saaremaal, alguse saigi. Ja veel sinu väide "..näitavad Saaremaa metssigade küttimisandmed kuni tänaseni pidevat tõusu, loendusandmed on jäänud pidama 2003 aasta tasemele (pigem isegi pisut langenud)", leiab vastuväite sinu poolt koostatud seirearuandest (2015) lausega: "[i]Maakonniti näitavad jahimeeste poolsed arvukushinnangud suurimaid tõuse Pärnu-, Lääne-ja Saaremaal,...[/i] Mida ma siis nüüd asjast pean arvama või keda uskuma? Ka seda seirearuandes toodud tähelepanu äratavat lauset hilisemas tegevuses ei arvestatud (vt kvoodi protsentuaalse tõusu võrdlust Ida-Virumaa, Läänemaa ja Pärnumaaga seirearuandest)
Selleks, et KKA käskkirjaga kinnitatud küttimiskvooti seirearuandes soovitada, tuli ju see maakonniti õigetele arvukuse hinnangutele tuginedes välja rehkendada. Või löödi umbes kirvega, keevitades 15-20 % eelmise aasta küttimistulemustele lihtsalt maakonniti otsa, konstanteerides seejuures katku laastavat mõju lõunapoolsetes maakondades, aga jättes selle arvestamata (va Valgamaa). Loogika võis olla selline, et tõstame kvooti mingi protsendiosa võrra ja vaatame, et kui enam kvooti täis ei kütita, siis asume tagasiarvestusega arvukust määrama. Ilmselt polnud KAUR´il ka ülevaadet Saaremaa metssigadest, sest Saaremaa sai eelmise aasta küttimislimiidile sama protsendi juurde kui näiteks katku käes vaevlev Võrumaa (105 ja 109 % oma olemuselt oluliselt ei erine), mis sest, pandi tähele küll Saaremaa metsseaasurkonna arvukuse suurt tõusu.
Kui me ei oska arvukust hinnata, siis tuleb seda ka öelda. Maailmas on palju lahendamatuid asju. Kui arvukusest ülevaadet ei omata, arvukusele hinnangu andnud jahimeeste kritiseerimiseks peetud sõnasõda on pehmelt öeldes arusaamatu, on ju süüdi jahimehed. Süüdlane leitud, mida oligi vaja tõestada.

Mida sa jahud ja demagoogitsed. Kui jahimaakorralduskavade alusel võisid meie metsad toitu pakkuda ilma lisasöötmiseta maksimaalselt 16500 metsseale (liida jahimaakorralduskavade arvud jahipiirkondade kaupa kokku, need andmed olid olemas viimasel jahimaakorralduse likvideerimise aastal), siis sellise arvukuse hinnangu absoluutarvudes andsid mehed viimati aastatel 2003-2004., ehk kui jõustus eelmine jahiseadus. 2009 oli absoluutarvudes arvukuse hinnanguks antud juba 23500 metssiga, elik peaaegu poole enam maksimaalselt lubatavast arvust. Jahimehed ei juhindunud maksimaalsest lubatavast arvust vaid hindasid arvukust oma tõekspidamiste ja võimete järgi. Seda näitasid aasta-aastalt suurenenud loendusarvud. Seega ei pea ka sinu meelevaldne väide jahimeeste ja minu aadressil "siis ainuke põhjus jahimeestel metssigade arvukust teadaolevast väiksemana näidata on tegelikult sinu enda laps eelmisest jahiseadusest, kus kahjustuste kompenseerimise kohustus seostati maksimaalselt lubatava ulukite arvukusega. paika. Vaata arve ja oma väidet, mõtle natuke, siis mõtle veel natuke, ning siis võib asja üle edasi juurelda. Endel Lippmaa kuulus lause enne väitlemist oli: "Aga kus on teie faktid?"
Ja veel lõpuks
Mida te seal jahimeeste seljas ratsutate. Jahiseadus ei nõua jahimehelt hinnangu andmist suurulukitele, vaid küttimismaht ja -struktuur lepitakse kokku lähtudes seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust (mitte arvukuse hinnangust) (JS § 22 lg 1). Hinnangu annab , kui annab, metssigade asurkonnale seirearuanne e KAUR i koostatud seirearuanne. Seirajate jutt kogu aeg selline, koguge vaid andmeid, küll me ütleme. Öelge siis, kui kõrge hinnangu annate metssea arvukusele absoluutarvudes. Hinnang stiilis: arvukus suureneb, väheneb, jääb samaks - sellega saavad ka vähem haritud mehed hakkama. Teada oli ka teile, et hinnangupõhise arvukuse viga on suurem kõrge arvukuse ja väiksem madala arvukuse korral ja seda meetodit enam laialt ei kasutata. Miks oma hinnangu puudumisel jahimeeste hinnanguga laialt vehiti, süüdistades jahimehi valetamises ja vassimises? Selles oli küsimus.

Ongi pressinõukogule esitatud kaebus EJS kodulehel üleval. Kes viitsib saab kodulehelt tervikteksti lugeda. Pealkiri selline:"EJS esitas kaebuse pressinõukogule („Saaremaa küttimisandmed kahtluse all“)"