Jääger-online jahindus foorum

Ei ole ka mina surnuid loomi näinud, aga see talv metsloomadele küll raske.Nägin kitsi ühest metsatukast teise jooksmas ja see oli kole vaevaline, 50-60 m lagedal põllul jooksu ja umbes minut puhkust.Metssead magavad ka söödakoha läheduses ja kaugele ei liigu.

Leidsin juhuslikult huvitavat lugemist htpp://www.ada.ru/guns/ballistic/length_vs_speed.htm

Olen oma koeri ka püüdnud õpetada nii, et väga kaugele ei läheks.Kui kari juba liikvel ja sõit sees, siis ma enam järgi ei lähe ja koer tuleb ise 10min pärast tagasi, nähes peremehe puudumist.Meil ühes jahiseltskonnas visatakse koer hommikul autoaknast välja, siis päev otsa tulejuht loeb koera asukohta ja üks meeletu autodega kihutamine seakarja taga ajades õhtuni, kuni koer uuesti üles korjatakse.Sellisel koeral kompass segi ja ilma kõrvalabita enam koju ei tule.Koer peab ise peremehe juurde tagasi tulema ja tulebki, vähemalt sinna kohta kus viimati koos oldi.See pole koer, kes peremeest ei tunnista ja kätte ei anna, et rihma otsa panna peale aju lõppu.Mina ka seda ei poolda kui koer siga eest ründab, pigem ikka tagant näksates.Loomad ikka püssiga, kiire ja valutu.

Kantslis istudes oleme kõik binokliga ümbrust jälginud.Pöörake nüüd tähelepanu, mida läbi binokli näete.Kui palja silmaga me tõuse ja laskumisi suurt ei erista, siis jalgrattaga vastu pikka tõusu sõites tunnetame kui raske see on ja niisamuti ka raskeveokiga sõites pikale, silmaga nähtamatule tõusule.Nüüd läbi binokli vaadates katsuge määrata maastiku kõrguste vahet.Loom on ka viljapõllus ikka orus, mitte künkal ja asja tuum ongi selles, et füüsikaseadusi muuta meie ei saa ning peame neid järgima.Kõiki asjaolusid kokku liites saame millimeetritest sentimeetrid, sentimeetritest meetrid ning optikal MOA-d.Meil enamusel tugevajõulised relvad ja inimlik eksimus suur, sellepärast pakkusingi välja 22LR.Sedagi tuleb lasta vilja- või liivakoti pealt, et asjast õige ülevaade saada.Võiksin veel pikalt kirjutada suudmepidurist, mis oluliselt mõjutab relva täpsust ja mägedes lastes ei keeruta tolmu üles ning kaotab rauast väljuva tuleleegi.(elupäästja)

Et teooriast õiget ülevaadet saada, siis praktikas peaks spordikas kõige paremini sobima, odav ja ohutum eelkõige.

Suurt lugemishimu ei ole,rohkem praktik, aga püüan siis kuidagimoodi lahti seletada selle laskmise kõrgistmelt.Enamusel jahimeestest on püss nullitud 100m.ja sedagi autokatuselt või toetudes auto najale paari kolme pauguga.Peale 100m. hakkab kuul langema ja juba kusagil 200m tekib ka derivansioon, väike, aga siiski olemas.(kuuli pöörlemiskiirus kusagil 3700p/min.)Nüüd selle püssiga ronides kõrgistmele, siis tekib tunne, et 300m raadiuses kõik minu.Kui nüüd juhtub olema veel ideaalne uduvihmane ilm ja loom küljega 250m, siis nagu peaks oma olema.Paraku see alati nii ei ole.Kui padrunikarbiga on kaasas ballistilised tabelid, siis kõrgistmelt lastes sellest ei piisa.Mida kõrgem iste ja sealt kaugemale laskmine, seda suurem eksimus ja ,,jalapüss, soolikapüss`´ongi olemas ning lisatööd looma otsimiseks palju.Sentimeetreid tuleb ikka julgelt juurde lisada. Loom tuleb ju põldu peamiselt hämaras ja nüüd hakkavad igasugused muud tegurid laskmist häirima.(vilja- ja rohukõrred)Nüüd siis peab selle õige augu leidma ja see kipub tavaliselt kole väikeseks jääma.Looma tabamiseks peab nüüd teadma oma laskemoona ja püssi tehnilisi ning taktikalisi näitajaid ja nende põhjal oskama teha järeldusi, selle kõik kohandama veel ilmastikuoludega. Ülejäänu juba jahimehe ja püssi koostöö.Kui midagi valesti kirjutasin, siis parandage. Minusugune rumal maainimene õpib ka teiste vigadest, mitte ainult enda omadest.

Hea, et nii tark juri olemas on, ja mina rumal ühinen nüüdsest täiesti Sinu arvamusega.

juri, ballistikat mõjutavad kõik takistused, mis kuuli lennutrajektoori ette jäävad: näiteks rohukõrred, puuoksad-,lehed,tuul, õhurõhk, sademed, ka see, kas lased mäkke või mäest alla jne. Lamades, põlvelt ja püsti lastes on kuuli lennutrajektoor erinev.Lase lamades 200m ja roni siis kõrgesse jahikantslisse ja lase samuti 200meetrile.Mis tulemuse saad?

Lehitsesin tunnikese seda raamatut, aga see on uuem väljaanne.Pealkirja järgi vastab täiesti sisule ja lõpus ka ilusasti püssi oksüdeerimise-, hoolduse osa kirja pandud, millest siin foorumis jahimehed kindlasti puudust tundsid.

Tänud sammal.habe, tuleb tuttav ette,aga sel ajal oli õpiku nime all ja kahtlen, et poes müügil oli.Siin nüüd siis teooria, aga praktikas kõike neid harjutusi läbi teha peab moona olema ikka kastide kaupa.Praktilisel väljaõppel kolme kuu jooksul lasksime päevas 100-200 pauku ennem kui asjast õiget asja saab.Kõigile head lugemist, meeldetuletamist ja õppimist!

Vot see on väga väga lai ja huvitav teema. Vene kroonus oli tuhande leheküljeline snaipri õpik ja ballistika osa enam kui 150leheline, kõik asjad üksipulki lahti seletatud. Kahju, et siis seda tehnilist keelt ja termineid ei osanud, meelde jäi rohkem praktiline pool.

Tead jahe, ma näengi asju kaugemale ette ja miks Sina nii ärritunud oled. Eks siin foorumis on nii mõnigi seadusesilm keda Sa nüüd solvasid.Jahimehed nii ei ärritu kui Sina.Edu Sulle!

223 polegi mõtet laadidagi, see pauk niigi odav, iseasi muidugi kui võistlustel käid.Kui ainult jahi jaoks, siis soovitan kaliibrit 22-250.

Minul on pandud vindi rauale otsa 70mm pikkune pikendustoru, millel 13,5mm auk.Sinna toru sisse hakkas täpselt mingi jämedam harva keermega jämedamast traadist keeratud spiraalvedru. (nagu klapi vedru) Kuna koeramees, siis püssi toru otsast ohutum ka kinni hoida ja sodi ei satu rauda ning isegi tagasilöök ja tuleleek väiksem. Olen proovinud lasta 100m kui see toru lund täis oli, aga täpsust ei mõjutanud, ju siis ennem puhtaks puhub.

Jah, kahju, et selliseid asju müüakse ja nii mõnigi kopsaka rahakotiga tühja pööninguga niinimetatud jahimees hiljem kelgib kellel selline asi olemas on. Võta sa nüüd kinni, kas kuulub ööoptika alla või on lisaseade, aga paragrafe annab ju tõlgendada nagu endale vaja on.