Jääger-online jahindus foorum

Kaupo Kindsigo kirjutas:Minu poole on pöördunud kaks Blaser R93 omanikku. Mõlemad on püüdnud kasutada enda laetud padruneid aga lukk kinni ei lähe! Õigem oleks öelda, et lukk läheb justkui kinni aga see viimane millimeeter mis lukustuse jaoks on vaja ei sulgu ja relv lihtsalt ei lase! Neil jääb üle kasutada ainult poepadruneid

oi kaupo kus su elementaarloogika on? eeldades et tehasemoon on õiges mõõdus ja sellega laadides pole probleemi ja kui iselaetud padruniga laadides on võimatu laadida siis.....mida ja ainult mida saab järeldada??????
ühesõnaga jama info ruudus....raudselt on kõnealune iselaadimine ebakvaliteetne....aga probleem mulle tuttav ....olen nii r93 blaseri omanik kui iselaadia aastast 1993
ja milles viga ...vt. minu juttu kui kakukesel tikkale norma iselaetud padrun pessa ei mahtunud ... ja tükk aega ei usutud kus laadimisel viga tehakse

kakuke kirjutas:Praktika tikubki olema, et väljatulek on väiksem, kui viidud liha, kuigi pekk koos muu mudruga läheb ka veel juurde.

jah ja seda ma väidangi et sõltuvalt retseptist võib see olla täiesti aus business

to kakuke: teksti kontekstis toorme all on silmas peetud liha ja pekki.

ja veel...mida rohkem pekki seda väiksem väljatulek kuna pekk ei seo vett

üks veice märkus/selgitus miks on vaakumpakendaja/kilesse pakkimine hea

1. kilesse pakituna säilitab liha oma niiskuse...(kui olete tähele pannud siis ka 30 kraadi külma juures kuivab märg pesu nööril ära... ....seda enam et kaasaaegsetes külmkappides aetakse ringi/tuulutatakse õhku)
2. mida vähem on õhku seda vähem rääsuvad rasvad....see nn. külmkapi "kuiva" maitse on tegelikult rääsunud rasva maitse....ja ärge arvake et põdra sisefilee on rasvavaba .

kogemused soovitused:

* kodumajapidamistele mõeldud vaakumpakendajad ei vaja spets kotte...mis iganes sobib
* kodumajapidamise vaakum ei ole vaakum vaid mõningase õhu väljaimemine....sarnane või isegi parem tulemus saadakse toidukilega
* korralik/tööstuslik vaakumpakendaja mis tõesti annab selle nn. vaakumi efekti on nii kallis et ei tasu osta ka tervele seltsile

üks veice kommentaar/selgitus selle nn. tõmbamise suhtes

juhuslikult olen omal ajal epas ka lihatehnoloogia eksami ära teinud....ja siit siis mõned vorstitegemise teoreetilised teadmised

1. kõikidesse vorstisegudesse lisatakse lisaaineid....näit. 0,1...1,0 g nitritit per 10 kg....ühelt poolt tagab see intensiivse punase värvi, aga mis oluliseim ....tõstab liha veesidumisvõimet... igale vorstimassi segule lisatakse vett...keeduvorstile isegi 30...40 l per 100 kg liha ...suitsuvorstisegudele vähem, sõltub retseptist ja sõltub ka muudest lisaainetest, näit toidufosfaadist mis klassikas oli tegelikult jahvatatud kamar...(täna selles ei maksa enam nii kindel olla )

2. rusika reegel on et 100 kg lihast saab 130 kg keeduvorsti või 70 kg klassikalist täissuitsuvorsti (see aeg siis moskva täisuits, retseptis järelvalmimine 2 nädalat enne realiseerimist)

3. nüüd meil enim tehtav nn. poolsuitsuvorst ongi selline poolpeeretus veesisaldumise mõttes

4. poolsuitsuvorsti väljatulek sõltub siis:
4.1. vee ja lisaainete kogusest vorstisegu retseptis
4.2. suitsutamise reziimist (temp., aeg ja niiskuse %)
4.3. järelvalmimise/jahutamise ajast ja keskkonnast enne realiseerimist

Järeldus/sõnum : kui te saate 100 kg toormest 90 kg poolsuitsuvorsti võib olla tegu täiesti ausate vorstimeistritega

ja lõpetuseks....teisalt kui tõesti on tegu teadliku aga arukas mahus (no näit 5 %) tõmbamisega siis seda tõestada isegi labor analüüsiga suht raske...

tõest räägib iga mees...igal mehel oma tõde (a.h.t )
kui ca poolte meeste tõde on sarnane saab sellest (jahi)tava....ja väidetakse et just nii toimida on eetiline
kui jahitava ühtib ka mittejahimeeste enamiku arvamusega saab sellest seadus...

tavad ei teki iseenesest..... tavad kestavad, arenevad, muutuvad aga ka tekivad ajas....tavad pärandatatke ja omandatakse põlvkondade vähetusel.....kusjuures teisitimõtleja/tegutseja tembeldatakse alati ebaeetiliseks

ma ei oska ratsionaalset põhjendust leida miks on vaja lastud looma juures pudelt avades esimene tilk talle kõrva valada....no respekt ehk...aga olen selle kombega oma jahiaegade algusest kokku puutunud ja täna näen et noored jätkavad mind jäljendades samuti....kusjuures jahil olles pole üleüldse arukas pudelit pruukida.... .... no ma ei tea miks ma nii teen aga teisiti ka ei oska/taha....

sama siis nii magava jänese või ujuva pardiga....

millegipärast arvan et see nn. jahieetika on pigem pärand/sõnum meie esivanematelt ja see on nagu paljude eelmiste jahimeeste tõdede ühisosa ....... aga see mis ajaproovile vastu pidanud...on väärt ka järgimist....

milleks parem? ...blaseri jalgade puhul....selleks et võrreldes blaseri rõngasühendusega on üks liide vähem ja see üks mis siinil siis ongi on ühenduspinnalt 4x suurem ja kahe kruvi asemel kolmega kinnitatud...ühesõnaga väga lihtne ja ülikindel ühendusviis
....ja veel.... kuna siinid on optikatoru allosas terves selle peene osa ulatuses muudavad nad toru oluliselt tugevamaks....kas olete näinud suurekaliibriliste püsside lasuhetke aegluubis ja kuidas lasuhetkel rõngasühendatud optikad deformeeruvad ja värisevad?...kui olete saate aru millest räägin...
....ja veel..... siinühendus on ette taha reguleeritav suuremas ulatuses kui rõngasühendus

mul on olemas mõlemad jalad.....

r8 peale sobib igasugune zeiss optika

aga üks veice soovitus..... valida seejuures siinühendusega mudeli variatsioon, mitte rõngasühendus....

to driwer:

olen aastaid fännanud nosler bt-d....kuna kuuli väilsparameetrid on 1:1-le n.accub.-ga( sisuliselt ongi tegu nbt edasiarendusega kus tina on kesta küljes , muu sama) soovitaks sulle proovida: .308/ n.acc. 9,7/ n150 2,75g(so.42,4 graini)/ col 71,9 mm
sellega kiirus ca 820 m/s

col kui selline on siiski väga konkreetse relva spetsiifiline (mul siis tikka pop 308)...aga mingi vihje oma col. otsimise koha kohta ehk annab...

....aga ülerõhu tunnuseid no ma ei tea ...olen proovinud mõnda ja ei miskit....308-le lapua lock baset 9,7 võib laadida n140 ja 150 2,9g (triiki täis hülss!) ja 9,7 sierrat n150 3,14 g (puistena ei mahu äragi, tambitakse) muideks need vihtavuori tabelite maxid

...ja veel.... minu kogemus ütleb et noslerile "meeldib" aeglasem rohi....tihedus tuleb parem...ilmselt tasuks proovida ka n540 või isegi n550....

no nii....surkisin veidi seda asja omal viisil ja käel
ja saatsin manuses lisatud küsimused õiguskantslerile.....

vastus on näha siin:http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/NORMIKONTROLLI_MENETLUSED/Seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_/2011/Seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_jahiseadus_juuli_2011.pdf

kommentaar:
1. kolmest esitatud küsimusest vastati vaid ühele: eneseteostus vrs omand...kaks jäid vastamata.
2. kuna eraisik saab küsida vaid täna kehtiva seaduse vastavuse kohta põhiseadusele siis siin on saadud väga oluline seisukoht: TÄNA KEHIV SEADUS ON PROPORTSIOONIS/BALANSIS e. teisisõnu erametsaliidu lobby kallutada jahiõigust maaomanikekeskseks ei ole õiguskantsleri arust mõistlik

misiganes relva omale soetades tuleb alati endalt küsida:
1. mille jaoks ma seda relva tahan kasutada
2. millejaoks ma seda võiksin veel (ka tulevikus) kasutada

kui nüüd keegi vajab " lihtsalt paugutamiseks" relva....mis minu meeli on küll veidi kummaline vajadus...siis unustagi ära kõik uued relvad ja ostku komisjonist kõige odavam 50 aastane misiganes vene spordikas....usun et alla 100 euro on võimalik leida selline

aga nendele kes on mõtelnud kasutada 22lr jahikuulilaskmise trennirelvana....ütleks seda et uute ülaltoodud lingis nähtavate vene 22lr sportrelvade kaalud (koos dioptersihikutega) algavad 5 kg ja lõpevad 8 kg juures....kui sellele paigaldada optika siis lisage veel 1-1,5 kg

teatavasti on koos optikaga tavajahivintrelvade kaalud 3,5-4,5 kg....võistlustel lubatud kuni 5 kg

parim trennirelv on võimalikult sarnane võistlusrelvaga....kuigi tõsi mõned spetsialistid soovitavad teatud treeningtsükli (perioodi algul...nn. "üldfüüsiline") teha veidi (no kuni 0,5 kg) raskema relvaga (taval. lisatakse raskus mis hiljem eemaldatakse)

siit siis soovitus: ostke trenni tegemiseks suusklaskurite relv.....kuna kaalu lisamine on oluliselt lihtsam (ja alati võimalik) kui kaalu vahendamine (teinekord ka võimatu)

mjahhh.....eestlaste sotsiaalse mälu.... häda ja viletsus see orjarahva sündroom.....orjad teatavasti ei tahagi saada vabaks....orjad tahavad saada orjapidajaks....

mjahh
huvitav hinnang aastast 2002.....kahju et selleaegse õiguskantsleri hinnangu täisteksti e. riive põhjendatust ei ole võimalik täna õk kodulehelt saada (saadaval dok. alates 2005)

samas lugedes mõningaid riikohtu lahendeid kus tegu põhiseadusjärgsete põhiõiguste riivetega..... on väga selgelt toodud välja metoodika mil viisil riigikohus....vaagib seaduste vastavust põhiseadusega...siis eeldades mingitki analoogiat....huvitav huvitav kuidas ikkagi õiguskantsler seda põhjendas? kui üleüldse põhjendas?

ja eks küsimuse esitajast ja küsimuse formuleeringust sõltub ka vastuse aktsent

muideks selles dokumendis ei olnud küsimust ps § 19-le Igaühel on õigus vabale eneseteostusele vastavusest


aga tsiteerin ka mõnd (üld?)huvitavat väljavõtet riigikohtu lahendist 3-4-1-7-01(kikka case).....(muideks järgnevates nn. sarri ja reiljani casedes tsiteeritakse neid korduvalt....) :

*Riigikohus märgib kõigepealt, et Põhiseaduse § 11 mainib küll õigusi ja vabadusi, kuid ei nimeta neist ühtki konkreetselt. See paragrahv on kõiki põhiõigusi hõlmav keskne norm, mis sisaldab põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste tõlgendamise ja kohaldamise fundamentaalseid põhimõtteid. Põhiseaduse § 11 lubab õigusi ja vabadusi piirata ainult kolmel tingimusel. Esiteks tohib õigusi ja vabadusi piirata "ainult kooskõlas põhiseadusega", teiseks peavad piirangud olema "demokraatlikus ühiskonnas vajalikud" ja kolmandaks ei tohi piirangud "moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust". Nende põhimõtete järgimise kontrollimine eeldab seetõttu asjakohase põhiõiguse riive kindlakstegemist

*Üldkogu leiab, et jahipidamine on isiku vaba eneseteostamise viis.

*Ehkki seadusandja on piirangu kehtestanud legitiimset eesmärki silmas pidades, saab põhiõiguse riivet pidada õigustatuks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Põhiseaduse § 11 sätestab, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Proportsionaalsuse põhimõttega peab arvestama mitte üksnes õiguse kohaldaja, vaid ka seadusandja

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 5. märtsist 2001 - RT III 2001, 7, 75, p 16).

krt, ma ei saa ikka veel aru miks ejs ametlikult ei küsi õiguskantsleri arvamust TÄNA kehtiva jahiseaduse vastavusest/koosõlast põhiseaduse ja asjaõigusseadusega osas mis puudutab maaomaniku jahiõigust ja õigust keelata jahipidamine omal maal.....sest kui täna kehtiv jahiseadus on juba väga suure tõenäosusega vastuolus põhiseadusega ....siis ma juba hakkan mõtlema stiilis et ....mõista mõista kellele ja mil viisil on see kasulik....

ärge nüüd taksi küll radaritega urgu saatke
isegi tavalise kaelarihmaga mitte
mul on kogemus kus lõpetasin kivihunniku kivihaaval traktoriga laialitõstmise kell kaks öösel...oma taksi sain küll kätte