Jääger-online jahindus foorum

Tegelikult isegi mitte relvainspektori rida eiolnud vaid nats jonnis Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse relvaekspert kellele oli selline registri täiendamine surutud lisaülesandeks ning mis ei olnud seotud kuidagimoodi tema põhitegevusega. Üks asi on teha ballistilisi ekspertiise ja anda hinnanguid laskemoona ja relvakonstruktsioonide osas ja tene asi on täita mingit naljakat registrit milles peab olema täidetud iga viimne kui väli muidu programm ei lase seda tüübikinnitust läbi ja seetõttu oligi tollel korral vaja kahele lahtrile täiteks vaja kirjutada DRILLING. Relva margiks sai meistri nimi ja mudel sai drilling ning minu mäletamist mööda ka tüüp sai drilling. Keegi eriti andekas on selle programmi valmis nokitsenud ja üritanud välistada selle kallal igasuguse omaloomingu kuid kahepeale eksperdiga saime ka sellest üle. Ehk nagu ütleb vanasõna;Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest

Atsil ka õigus, lugesin seda teemat esimesena ja ei teadnud vastamisel järgmises teemas olevat sisu.

Jüri jutus on iva sees. Eestis on olemas selline asi nagu tüübikinnitus relvaregistris ja kui sellist padruni markeeringut seal ei ole siis tuleb teha taotlus tüübikinnituse saamiseks mis maksis mõned aastad tagasi 500EEku ja sama ka püssidega kui sellenimelist relva nagu sa soetada tahad eesti relvaregistri nimekirjas pole siis sama tüübikinnituse jama ees. Siin mõni Saaremaa mees võib rääkida mõne aasta tagusest jamast kui saadeti ka pikalt kuna sellise nimega ja padruniga püsse Eesti relvaregistris ei ole. Oli päris tükk tegemist, et tallinnas "otsustajale selgeks teha kuidas ta oma arvutis peab lüngad täitma aga lõpuks asja sai ja mehel püss arvel. Tallinna spetsialist nõudis järjekindlalt, et temal peavad olema relva mark ja mudel (näit. IZ on mark ja 18 on mudel) ja raiub mulle, et öelgu ma mark ja mudel siis saab, kui aga ei siis saada haruldane vana püss vanarauaks. Kaks tundi loengut ja lohutasin teda, et keegi peale tema ei näe kui ta kahte lahtrisse DRLLING kirjutab ja margiks valmistaja nime mis on relval kirjas ja oligi asi aetud, lihtne ju

Asjaajamine kasvas sellest teemast tookord välja viewtopic.php?f=8&t=3842&hilit=6%2C5x52r

Hakka kõigepealt endast pihta ja vaata kus on midagi valesti. Põhjus peab ju mingisugune olema, oled kiminaalkorras karistatud ja karistus kustumata,mõmi kriminaaluurimine pooleli,narkoprobleeme olnud, joobes juhtimine karistus kustumata, paned tihti pidu ja naabrid on kaebusi esitanud, aitab ka sellest kui oled lihtsalt teada-tuntud viinanina ja meeldib tüli norida aga samas ei pruugi olla sa midagi valesti teinud vaid lihtsalt tegemata jätnud, näiteks puudub jahitunnistus ja soovid soetada relva jahipidamise eesmärgil või soovid sportrelva osta aga ei ole ühegi laskespordiga tegeleva organisatsiooni liige või soovid vintrelva soetada enese ja vara kaitseks ei tea, kirjuta endast rohkem ja oskan nõu anda. Ah jaa sa pole kirjutanud kui vana sa oled.

kuldses börsis täitsa müügil asi

http://www.kuldnebors.ee/search/harrast ... uage_id=et

Kaupo Kindsigo kirjutas:Mina soovitaks lasta täiskaliibrine vintrelv 50 m peale täpselt "täppi" see on 100 m peal + 1,5-2 cm ja nii võikski lasta kuni 150 m-ni ilma paranduseta, otse pihta!

No nii hea, et viitsisin lugeda teema lõpuni enne kui noka lahti tegin, muidu oleksin hakanud Kaupot kordama. Oma püssi 8x57 lasen sisse juba aastaid 50m pealt ja ise väga rahul.
Eriti laiskadele võib veel soovitada, et kui lased püssi mingi pikema maa peale sisse siis peale seda tee omale mingi A4 formaadis märk ja lase sinna 25m pealt kolm lasku. Eeldatavasti on kolm kuuli kõik ilusti koos ja sa võid selle sama lehe võtta testleheks millest teed koopiad ja kui tundub, et vaja püssi kontrollida siis 25m peale testleht üles, sihid ikka märgi keskosa ja kui kuulid jooksevad samasse kohta kus eelmiselgi korral siis ok. Aga kui ei siis 25 peal on lihtne ju parandusi teha.

Pealegi armupauk on kohustuslik alati kui loom piinleb ja on juba maas aga ka see on surmamine, mina ei annaks oma trohveed armupaugu tegijale paljalt selle eest, et ta jõudis tabatud loomani enne mind.

Onu kirjutas:Jahimehe kursustel A. Lillemäe rääkis kah et viisakas oleks ikka trofee surmajale jätta. Edu vaidlemisel!

kahtlen, et A.Lillemäe just seda sellisena mõtles kui meil kunagi aastaid tagasi metsas juhtus. Nimelt pronksi vääriline põdrapull sai kütiliinis tabamuse läbi kopsu nurga makku ja läks edasi. Pandi uus liin ette ja laskja läks loomale järgi. Laskja nati alla 60a mees jõudis uue liinini sisuliselt koos põdraga ja seal käis täielik sõda, põder juba pikali aga paar agaramat meest ikka laadisid ja lasid ning ühel oli aega veel teist meest eemale lükata kes ka trohveed püüda üritas ja oma püssitoru juba ammu surnud loomale suunas. Jahijuhataja otsus oli õiglane, sarved seniks tema käes kui kired jahtunud, lõpuks tunnistati esimese kuuli mees sarvede omanikuks ja seda ka teiste laskjate poolt.
Samas olen teise jahiseltsi pealiku seisukohta kuulnud ja tema arvates peavad sarved kuuluma viimase paugu tegijale kuna muidu ei taha keegi minna haavatud looma jälitama. Seda seisukohta mina ei jaga. Siin liitun ühe eelkõnelejaga ja arvan, et uhkust trohvee üle saad tunda õnnestunud jahi, mitte jahikaaslaste petmise tõttu. Kõige hullem on see asja juures, et ise tead kuidas situatsioon tegelikult oli ja ennast ei saa lugudega petta.

kunagi sai karjääris proovitud vene musta teraskestaga 22LR moona lehma kolpade peal ja lasime 10m pealt ning tulistasime umbes silmade vahel asuvasse lohku, sealt jooksid küll kõik kuulid läbi. Ei tea miks ta siis linnust läbi ei peaks jooksma. Siin tekkibki see efekt, et kuul nagu torgatakse linnust läbi aga tänu oma väiksele algkiirusele ei tekita see kehas šokki vaid tapab verekaotuse või elutähtsa organi vigastamisega. Kunagi Anti Levandi kirjutas sellest kuidas tema suureks üllatuseks lasid mingid jahituristid hane hirmpeenikese haavliga ja edukalt. Põhjus seisnes selles, et suur kogus haavleid mitte ei tunginud linnu sisemusse ja ei tekitanud palju haavakanaleid vaid hoopis löök vastu linnu keha tappis ta ja jättis liha terveks. Sõber laseb aastas 50-70 hane ja kõik 20 kal nr 5 haavliga. tehke omad järeldused.

minul nii hästi ei läinud. Selle M-14 püssi sihiku sisselaskmine on ka paras teadus. Selle jaoks on oma spets märkleht A4 (mõned koopiad on veel alles) formaadis ja sinna tehakse 25 m pealt kontroll-lasud ning siis keeratakse kindla valemi järgi sihik nulli. Peale seda on õiget moona kasutades ainuke vaev sihik keerata kas 100, 300 või mis iganes distantsile ja tuld. Kunagi rääkisin seda muret nendr püsside pildumise kohapealt ja Kaupo soovitas rauast vask välja ajada, sai tehtud aga tolku ei mingit, nüüd koguvad püssid kapis tolmu ja nii ongi, et kui püss on vana siis seinale kaunistuseks ja kogumoos.

minul jälle selle M 14 püssiga negatiivne kogemus mis tuleneb ilmselt sellest, et siia jõudnud relvad on vietnamis ära trööbatud ja siis vana saast ära kingitud. Oli soov võistlusteks relv komplekteerida ja 300 peale sisse lasta, mis aga selgus, et kõik kolm relva mille vahel valida oli hakkasid peale kolmandat-neljandat lasku pilduma ja mida rohkem pauke tegime seda suurem hajuvus tekkis. Siis rääkisin KL-i meestega ja selgus, et seal sama jama aga selle vahega, et neil relvi rohkem ja iga ca kümnes relv oli korras ja neil ideaalne jooks, ülejäänud pildusid ka neil. Esmamulje rikkus minu silmis sellle relva maine ära.

Rääkisin ikka kustutamata lubjast mis iseenesest suht tugeva söövitava toimega. Kellel võimalus, võiks mõne katse teha rebase või kähriku keetmata peaga ja siis teada anda kuidas tulemus oli kaua aega kulus jne. Minul olev ahvi kolp küll ei lagune enam ja on teine üsna mitu aastat samas seisus olnud.

Sain sõbra käest ahvi kolba ja oli teine mingi valge pudiga koos, pesin veega puhtaks ja sai enam-vähem. Uurisin siis sõbralt milles point ja ta seletas, et tegemist kustutamata lubjaga millega neegripoisid liha luudelt maha söövitavad. Seda ei ole küsinud kas kolp oli enne keedetud või visati toorelt lubja sisse. Aafrikas pidi täitsa tavaline kolpade puhastamise meetod olema.

Laupäeva hommikul jahi avamiseks lipu heiskamise juures pidas pealik ka väikese kõne kus muuseas teatas, et enne valimisi ei tehta seaduse osas midagi kuna poliitilised jõud olid nii otsustanud. Kommentaariks oli, et ei taheta valijaid "segadusse" ajada. Eks igamees tõlgendab seda kuidas ise heaks arvab.

Otse vastupidi, enne nikeldamist- kroomimist kaetakse teras vasega